Brahma Jnanavali Mala: Unterschied zwischen den Versionen
Zeile 124: | Zeile 124: | ||
:sakṛta śravaṇamātreṇa brahmajñānaṁ yato bhavet |<br/> :brahmajñānāvalīmālā sarveṣāṁ mokṣasiddhaye || 1 ||<br/> <br/> :asaṅago'hamasaṅago'hamasaṅajo'haṁ punaḥ punaḥ |<br/> :saccidānandarupo'hamevāhamavyayaḥ || 2 ||<br/> <br/> :nityaśuddhavimukto'haṁ nirākāro'mavyayaḥ |<br/> :bhūmānandasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 3 ||<br/> <br/> :śuddhacaitanyarūpohamātmārāmo'hameva ca |<br/> :akhaṇḍānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 5 ||<br/> <br/> :pratyakvaitanyarūpo'haṁ śānto'haṁ prakṛteḥ paraḥ |<br/> :śāśvatānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 6 ||<br/> <br/> :tatvātītaḥ parātmā'haṁ madhyātītaḥ paraḥ śivaḥ |<br/> :māyātītaḥ paraṁjyotirahamevāhamavyayaḥ || 7 ||<br/> <br/> :nānārūpavyatīto'haṁ cidākāro'macyutaḥ |<br/> :sukharūpasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 8 ||<br/> <br/> :māyātatkāryadehādi mama nāstyeva sarvadā |<br/> :svaprakāśaukarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 9 ||<br/> <br/> :guṇatrayavyatīto'haṁ brahmādīnāṁ ca sākṣyaham |<br/> :anantānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 10 ||<br/> <br/> :antaryāmisvarūpo'haṁ kūṭasthaḥ sarvago'smyaham |<br/> :paramātmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 11 ||<br/> <br/> :niṣkamo'haṁ niṣkriyo'haṁ sarvārmā''dyaḥ anātanaḥ |<br/> :aparokṣasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 12 ||<br/> <br/> :dvandvādisākṣirūpo'hamacalo'haṁ sanātanaḥ |<br/> :sarvasākṣisvarūpo'hamahamevāhamevāhamavyayaḥ || 13 ||<br/> <br/> :prajñānaghana evāhaṁ vijñānaghana eva ca |<br/> :akartāhamabhoktāhamahamevāhamavyayaḥ || 14 ||<br/> <br/> :nirādhārasvarūpo'haṁ saevādhāro'hameva ca |<br/> :āptakāmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 15 ||<br/> <br/> :tāpatrayavinirmukto dehatrayavilakṣaṇaḥ |<br/> :avasthātrayasākṣyasmi cāhamevāhamavyayaḥ || 16 ||<br/> <br/> :dṛgdṛśyau dvau padārtho staḥ parasparavilakṣaṇau |<br/> :dṛg brahma drriśyaṁ māyeti sarvavedāntaḍiṇḍimaḥ || 17 ||<br/> <br/> :ahaṁ sākṣīti yo vidyādvivicyaivaṁ punaḥ punaḥ |<br/> :sa eva muktaḥ so vidvāniti vedāntaḍiṇdimaḥ || 18 ||<br/> <br/> :ghaṭakuḍyādikaṁ sarva mṛttikāmātrameva ca |<br/> :tadvadbrahma jagat sarvamiti vedāntaḍiṇdimaḥ || 19 ||<br/> <br/> :brahma satyaṁ jaganmithyā jīvo brahmaiva nāparaḥ |<br/> :anena vedyaṁ sacchāstramiti vedāntaḍiṇḍimaḥ || 20 ||<br/> <br/> :antarjyotirbahirjyotiḥ pratyagjyotiḥ parātparaḥ |<br/> :jyotirjyotiḥ svayaṁjyotirātmajyotiḥ śivo'smyaham || 21 || | :sakṛta śravaṇamātreṇa brahmajñānaṁ yato bhavet |<br/> :brahmajñānāvalīmālā sarveṣāṁ mokṣasiddhaye || 1 ||<br/> <br/> :asaṅago'hamasaṅago'hamasaṅajo'haṁ punaḥ punaḥ |<br/> :saccidānandarupo'hamevāhamavyayaḥ || 2 ||<br/> <br/> :nityaśuddhavimukto'haṁ nirākāro'mavyayaḥ |<br/> :bhūmānandasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 3 ||<br/> <br/> :śuddhacaitanyarūpohamātmārāmo'hameva ca |<br/> :akhaṇḍānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 5 ||<br/> <br/> :pratyakvaitanyarūpo'haṁ śānto'haṁ prakṛteḥ paraḥ |<br/> :śāśvatānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 6 ||<br/> <br/> :tatvātītaḥ parātmā'haṁ madhyātītaḥ paraḥ śivaḥ |<br/> :māyātītaḥ paraṁjyotirahamevāhamavyayaḥ || 7 ||<br/> <br/> :nānārūpavyatīto'haṁ cidākāro'macyutaḥ |<br/> :sukharūpasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 8 ||<br/> <br/> :māyātatkāryadehādi mama nāstyeva sarvadā |<br/> :svaprakāśaukarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 9 ||<br/> <br/> :guṇatrayavyatīto'haṁ brahmādīnāṁ ca sākṣyaham |<br/> :anantānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 10 ||<br/> <br/> :antaryāmisvarūpo'haṁ kūṭasthaḥ sarvago'smyaham |<br/> :paramātmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 11 ||<br/> <br/> :niṣkamo'haṁ niṣkriyo'haṁ sarvārmā' 'dyaḥ anātanaḥ |<br/> :aparokṣasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 12 ||<br/> <br/> :dvandvādisākṣirūpo'hamacalo'haṁ sanātanaḥ |<br/> :sarvasākṣisvarūpo'hamahamevāhamevāhamavyayaḥ || 13 ||<br/> <br/> :prajñānaghana evāhaṁ vijñānaghana eva ca |<br/> :akartāhamabhoktāhamahamevāhamavyayaḥ || 14 ||<br/> <br/> :nirādhārasvarūpo'haṁ saevādhāro'hameva ca |<br/> :āptakāmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 15 ||<br/> <br/> :tāpatrayavinirmukto dehatrayavilakṣaṇaḥ |<br/> :avasthātrayasākṣyasmi cāhamevāhamavyayaḥ || 16 ||<br/> <br/> :dṛgdṛśyau dvau padārtho staḥ parasparavilakṣaṇau |<br/> :dṛg brahma drriśyaṁ māyeti sarvavedāntaḍiṇḍimaḥ || 17 ||<br/> <br/> :ahaṁ sākṣīti yo vidyādvivicyaivaṁ punaḥ punaḥ |<br/> :sa eva muktaḥ so vidvāniti vedāntaḍiṇdimaḥ || 18 ||<br/> <br/> :ghaṭakuḍyādikaṁ sarva mṛttikāmātrameva ca |<br/> :tadvadbrahma jagat sarvamiti vedāntaḍiṇdimaḥ || 19 ||<br/> <br/> :brahma satyaṁ jaganmithyā jīvo brahmaiva nāparaḥ |<br/> :anena vedyaṁ sacchāstramiti vedāntaḍiṇḍimaḥ || 20 ||<br/> <br/> :antarjyotirbahirjyotiḥ pratyagjyotiḥ parātparaḥ |<br/> :jyotirjyotiḥ svayaṁjyotirātmajyotiḥ śivo'smyaham || 21 || |
Version vom 25. Januar 2014, 15:44 Uhr
Brahma Jnanavali Mala (Sanskrit ब्रह्मज्नानावलीमाला brahmajnānāvalīmālā) ist ein Lehrgedicht von Shankaracharya. Brahma Jnanavali Mala heißt "Girlande des Wissens um Brahman. Brahma Jnanavali Mala ist ein wichtiger Text aus der Advaita Vedanta Tradition. Brahma Jnanavali Mala wurde vom großen Vedanta Meister Shankara (ca. 788-820 n.Chr.), auch Shankaracharya genannt, geschrieben. Brahma Jnanavali Mala kann rezitiert und auch gesungen werden. Brahma Jnanavali Mala kann Grundlage sein für die Meditation. Brahma Jnanavali Mala besteht aus 21 Doppelversen (Shlokas) bzw. Strophen.
Englische Übersetzung von S.N. Sastri - deutsche Übersetzung von H.M. Wissing, Quelle: http://www.celextel.org/adisankara/brahmajnanavalimala.html
Brahma Jnanavali Mala ist ein wertvolles Geschenk von ShriAdi Shankara, um Sadhakas voran zu bringen. Shri Adi Sankara beschreibt Eigenschaften einer Person, die erkannt hat, dass sie selbst Brahman ist. Dem Aspiranten der Befreiung (Selbsterkenntnis) wird empfohlen, über diese Eigenschaften zu meditieren, um zu demselben (inneren) Zustand zu gelangen.
1. Dieses Werk - genannt Brahma Jnanavali Mala – durch welches man bereits durch einmaliges Hören die Erkenntnis von Brahman erreicht, ermöglicht allen, die Befreiung (von Samsara) zu erreichen.
2. Ungebunden bin ich, ungebunden bin ich, immer frei von Bindung jeder Art; meine wahre Natur ist Sein-Bewusstsein-Glückseligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und ewig unveränderlich.
3. Ich bin ewig, ich bin rein (frei von der Kontrolle der Maya). Ich bin ewig befreit. Ich bin formlos, unzerstörbar und unveränderlich. Meine wahre Natur ist unendliche Seligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
4. Ich bin ewig, ich bin frei von Makel, ich bin formlos, ich bin unzerstörbar und unveränderlich. Meine Natur ist höchste Seligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
5. Ich bin reines Bewusstsein, ich schwelge in meinem eigenen Selbst. Meine wahre Natur ist unteilbare (konzentrierte) Seligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
6. Ich bin das innewohnende Bewusstsein, ich bin ruhig (frei von jeglicher Aufregung), ich bin jenseits von Prakrti (Maya), meine wahre Natur ist ewige Seligkeit, ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
7. Ich bin das höchste Selbst jenseits aller Kategorien / Klassifizierungen (wie Prakriti, Mahat, Ahamkara, usw.), ich bin der höchste Glückverheißende, jenseits all jener in der Mitte. Ich bin jenseits von Maya. Ich bin das höchste Licht. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
8. Ich bin jenseits aller verschiedenen Formen. Meine wahre Natur ist reines Bewusstseins. Niemals bin ich dem Niedergang unterworfen. Meine wahre Natur ist Seligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
9. Weder Maya noch ihre Auswirkungen wie der Körper existieren für mich. Ich bin von derselben Natur und selbstleuchtend. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
10. Ich bin jenseits der drei Gunas - Sattva, Rajas und Tamas. Ich bin sogar der Zeuge von Brahma selbst und anderen. Meine wahre Natur ist unendliche Seligkeit. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
11. Ich bin der innere Aufseher, ich bin unveränderlich, ich bin all-durchdringend. Ich selbst bin das höchste Selbst. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
12. Ich bin frei von Bestandteilen. Ich bin handlungslos. Ich bin das Selbst von allem. Ich bin der Ursprung. Ich bin der Uralte, Ewige. Ich bin das direkt erkannte Selbst. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
13. Ich bin der Zeuge aller Gegenteilensatzpaare. Ich bin unbeweglich. Ich bin ewig. Ich bin der Zeuge von allem. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
14. Ich bin ein großes Maß an Erkenntnis und Bewusstsein. Ich bin weder ein Handelnder noch ein Erfahrender. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
15. Ich bin ohne jegliche Unterstützung, und ich bin die Unterstützung von allem. Ich habe keine Wünsche die zu erfüllen sind. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
16. Ich bin frei von den drei Arten von Beschwerden - denen im Körper, denjenigen von anderen Wesen und jenen, die durch höhere Mächte verursacht sind. Ich bin von den groben, subtilen und kausalen Körpern verschieden. Ich bin der Zeuge der drei (Bewusstseins-) Zuständen des Wachens, Traums und Tiefschlafs. Ich bin das wirkliche Selbst, unzerstörbar und unveränderlich.
17. Es gibt zwei Dinge, die von einander verschieden sind; diese sind der Seher und das Gesehene. Der Seher ist Brahman, und das Gesehene ist Maya. Das ist, was der gesamte Vedanta öffentlich verkündigt.
18. Derjenige, welcher nach wiederholtem Nachdenken begreift, dass er ein bloßer Zeuge ist, er allein wird befreit. Er ist der Erleuchtete - Aufgeklärte - Vorurteilsfreie. Dies wird vom Vedanta öffentlich verkündigt.
19. Der Topf, die Wand usw. sind allesamt nichts anderes als Lehm. Gleichermaßen ist das komplette Weltall nichts anderes als Brahman. Dies wird vom Vedanta öffentlich verkündigt.
20. Brahman ist echt, das Weltall ist Mithya (es kann weder als wirklich noch als unwirklich kategorisiert werden). Der Jiva ist Brahman selbst und nicht (von Ihm) verschieden. Das sollte als richtige Shastra (Lehre) verstanden werden. Dies wird vom Vedanta öffentlich verkündigt.
21. Ich bin der Glückverheißende, das innere Licht und das äußere Licht, das inwendige Licht, höher als das Höchste, das Licht aller Lichter, selbstleuchtend, das Licht, welches das Selbst ist.
Hier die 21 Strophen des Brahma Jnanavali Mala auf Devanagari:
- सकृत श्रवणमात्रेण ब्रह्मज्ञानं यतो भवेत् ।
- ब्रह्मज्ञानावलीमाला सर्वेषां मोक्षसिद्धये ॥ १ ॥
- असङगोऽहमसङगोऽहमसङजोऽहं पुनः पुनः ।
- सच्चिदानन्दरुपोऽहमेवाहमव्ययः ॥ २ ॥
- नित्यशुद्धविमुक्तोऽहं निराकारोऽमव्ययः ।
- भूमानन्दस्वरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ३ ॥
- शुद्धचैतन्यरूपोहमात्मारामोऽहमेव च ।
- अखण्डानन्दरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ५ ॥
- प्रत्यक्वैतन्यरूपोऽहं शान्तोऽहं प्रकृतेः परः ।
- शाश्वतानन्दरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ६ ॥
- तत्वातीतः परात्माऽहं मध्यातीतः परः शिवः ।
- मायातीतः परंज्योतिरहमेवाहमव्ययः ॥ ७ ॥
- नानारूपव्यतीतोऽहं चिदाकारोऽमच्युतः ।
- सुखरूपस्वरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ८ ॥
- मायातत्कार्यदेहादि मम नास्त्येव सर्वदा ।
- स्वप्रकाशौकरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ९ ॥
- गुणत्रयव्यतीतोऽहं ब्रह्मादीनां च साक्ष्यहम् ।
- अनन्तानन्दरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ १० ॥
- अन्तर्यामिस्वरूपोऽहं कूटस्थः सर्वगोऽस्म्यहम् ।
- परमात्मस्वरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ ११ ॥
- निष्कमोऽहं निष्क्रियोऽहं सर्वार्माऽऽद्यः अनातनः ।
- अपरोक्षस्वरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ १२ ॥
- द्वन्द्वादिसाक्षिरूपोऽहमचलोऽहं सनातनः ।
- सर्वसाक्षिस्वरूपोऽहमहमेवाहमेवाहमव्ययः ॥ १३ ॥
- प्रज्ञानघन एवाहं विज्ञानघन एव च ।
- अकर्ताहमभोक्ताहमहमेवाहमव्ययः ॥ १४ ॥
- निराधारस्वरूपोऽहं सएवाधारोऽहमेव च ।
- आप्तकामस्वरूपोऽहमहमेवाहमव्ययः ॥ १५ ॥
- तापत्रयविनिर्मुक्तो देहत्रयविलक्षणः ।
- अवस्थात्रयसाक्ष्यस्मि चाहमेवाहमव्ययः ॥ १६ ॥
- दृग्दृश्यौ द्वौ पदार्थो स्तः परस्परविलक्षणौ ।
- दृग् ब्रह्म द्र्रिश्यं मायेति सर्ववेदान्तडिण्डिमः ॥ १७ ॥
- अहं साक्षीति यो विद्याद्विविच्यैवं पुनः पुनः ।
- स एव मुक्तः सो विद्वानिति वेदान्तडिण्दिमः ॥ १८ ॥
- घटकुड्यादिकं सर्व मृत्तिकामात्रमेव च ।
- तद्वद्ब्रह्म जगत् सर्वमिति वेदान्तडिण्दिमः ॥ १९ ॥
- ब्रह्म सत्यं जगन्मिथ्या जीवो ब्रह्मैव नापरः ।
- अनेन वेद्यं सच्छास्त्रमिति वेदान्तडिण्डिमः ॥ २० ॥
- अन्तर्ज्योतिर्बहिर्ज्योतिः प्रत्यग्ज्योतिः परात्परः ।
- ज्योतिर्ज्योतिः स्वयंज्योतिरात्मज्योतिः शिवोऽस्म्यहम् ॥ २१ ॥
Hier findest du Brahma Jnanavali Mala in IAST Transkription - alle 21 Strophen des Sanskrit Textes:
- sakṛta śravaṇamātreṇa brahmajñānaṁ yato bhavet |
:brahmajñānāvalīmālā sarveṣāṁ mokṣasiddhaye || 1 ||
:asaṅago'hamasaṅago'hamasaṅajo'haṁ punaḥ punaḥ |
:saccidānandarupo'hamevāhamavyayaḥ || 2 ||
:nityaśuddhavimukto'haṁ nirākāro'mavyayaḥ |
:bhūmānandasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 3 ||
:śuddhacaitanyarūpohamātmārāmo'hameva ca |
:akhaṇḍānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 5 ||
:pratyakvaitanyarūpo'haṁ śānto'haṁ prakṛteḥ paraḥ |
:śāśvatānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 6 ||
:tatvātītaḥ parātmā'haṁ madhyātītaḥ paraḥ śivaḥ |
:māyātītaḥ paraṁjyotirahamevāhamavyayaḥ || 7 ||
:nānārūpavyatīto'haṁ cidākāro'macyutaḥ |
:sukharūpasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 8 ||
:māyātatkāryadehādi mama nāstyeva sarvadā |
:svaprakāśaukarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 9 ||
:guṇatrayavyatīto'haṁ brahmādīnāṁ ca sākṣyaham |
:anantānandarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 10 ||
:antaryāmisvarūpo'haṁ kūṭasthaḥ sarvago'smyaham |
:paramātmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 11 ||
:niṣkamo'haṁ niṣkriyo'haṁ sarvārmā' 'dyaḥ anātanaḥ |
:aparokṣasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 12 ||
:dvandvādisākṣirūpo'hamacalo'haṁ sanātanaḥ |
:sarvasākṣisvarūpo'hamahamevāhamevāhamavyayaḥ || 13 ||
:prajñānaghana evāhaṁ vijñānaghana eva ca |
:akartāhamabhoktāhamahamevāhamavyayaḥ || 14 ||
:nirādhārasvarūpo'haṁ saevādhāro'hameva ca |
:āptakāmasvarūpo'hamahamevāhamavyayaḥ || 15 ||
:tāpatrayavinirmukto dehatrayavilakṣaṇaḥ |
:avasthātrayasākṣyasmi cāhamevāhamavyayaḥ || 16 ||
:dṛgdṛśyau dvau padārtho staḥ parasparavilakṣaṇau |
:dṛg brahma drriśyaṁ māyeti sarvavedāntaḍiṇḍimaḥ || 17 ||
:ahaṁ sākṣīti yo vidyādvivicyaivaṁ punaḥ punaḥ |
:sa eva muktaḥ so vidvāniti vedāntaḍiṇdimaḥ || 18 ||
:ghaṭakuḍyādikaṁ sarva mṛttikāmātrameva ca |
:tadvadbrahma jagat sarvamiti vedāntaḍiṇdimaḥ || 19 ||
:brahma satyaṁ jaganmithyā jīvo brahmaiva nāparaḥ |
:anena vedyaṁ sacchāstramiti vedāntaḍiṇḍimaḥ || 20 ||
:antarjyotirbahirjyotiḥ pratyagjyotiḥ parātparaḥ |
:jyotirjyotiḥ svayaṁjyotirātmajyotiḥ śivo'smyaham || 21 ||