Nrisimha Tapaniya Upanishad

ie Nrisimha Tapaniya Upanishad (Sanskrit: नृसिंहतापिन्युपनिषत्, Nṛsiṃhatāpinyupaniṣat) ist eine Vaishnava Upanishad des Atharvaveda. Sie besteht aus zwei eng verbundenen Teilen, der Nrisimha Purva Tapaniya Upanishad und der Nrisimha Uttara Tapaniya Upanishad. Der erste Teil entfaltet die Verehrung Nrisimhas, der Mann-Löwen-Gestalt Vishnus, durch den 32-silbigen Mantraraja, seine Anga-Mantras und das Sudarshana-Mahachakra. Der zweite Teil deutet dieselben Symbole zunehmend nichtdual und identifiziert Nrisimha, Om, Atman und Brahman.

Der zentrale Mantraraja lautet: ugraṃ vīraṃ mahāviṣṇuṃ jvalantaṃ sarvatomukham | nṛsiṃhaṃ bhīṣaṇaṃ bhadraṃ mṛtyumṛtyuṃ namāmyaham || – „Den gewaltigen Helden, den großen Vishnu, den flammenden, nach allen Seiten gewandten Nrisimha, den furchterregenden und heilvollen, den Tod des Todes, verehre ich.“

Die Schrift ist sowohl ein Dokument mantraorientierter Vaishnava-Frömmigkeit als auch ein spätes upanishadisches Werk über die Überwindung von Samsara, die vier Bewusstseinszustände, Maya und die unmittelbare Erkenntnis des Selbst. Besonders die Uttara Tapaniya nimmt Formulierungen der Mandukya Upanishad auf und führt sie in einer eigenen, Nrisimha-bezogenen Symbolik weiter.

Nrisimha wird in der Upanishad zugleich als verehrte Gottheit, Mantra und Symbol des furchtlosen Atman verstanden.

Nrisimha Tapaniya Upanishad – Sanskrit (IAST), Übersetzung und Wort-für-Wort-Erläuterung

Textgrundlage und Zählung: Der Sanskrittext folgt der vollständigen elektronischen Fassung von Sanskrit Documents. Die Purva Tapaniya enthält fünf als upaniṣat bezeichnete Hauptabschnitte; die Uttara Tapaniya neun khaṇḍa-Abschnitte. Wo ein überlieferter Prosaparagraph mehrere klar voneinander abgesetzte Etymologien, Mantras oder Lehrschritte enthält, werden sie hier redaktionell mit Buchstaben oder Unterziffern gegliedert. Dadurch steht jede Übersetzung unmittelbar bei der zugehörigen Sanskrit-Einheit. Die redaktionelle Untergliederung verändert den Sanskrittext nicht.

Eröffnungsvers. Das Vierte des Vierten
yatturyoṅkārāgraparābhūmisthiravarāsanam |
pratiyogivinirmuktaturyaṃturyamahaṃ mahaḥ ||

„Ich bin jenes große Licht, das als das Vierte des Vierten frei von jedem Gegenüber ist und auf dem festen, höchsten Sitz jenseits der Spitze des Om ruht.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: yat – welches; turya-oṅkāra-agra – an der Spitze des Om im Turiya; parā-bhūmi – höchste Ebene; sthira-vara-āsanam – fester, höchster Sitz; pratiyogi-vinirmuktam – frei von einem Gegenüber; turyaṃ-turyam – das Vierte des Vierten; aham – ich; mahaḥ – Licht, Herrlichkeit Shanti-Mantra. Heilvolles hören und sehen
oṃ bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma devāḥ |
bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ |
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhiḥ |
vyaśema devahitaṃ yadāyuḥ |
svasti na indro vṛddhaśravāḥ |
svasti naḥ pūṣā viśvavedāḥ |
svasti nastārkṣyo ariṣṭanemiḥ |
svasti no bṛhaspatirdadhātu |
oṃ śāntiḥ śāntiḥ śāntiḥ ||

„Om. Ihr Götter, mögen wir mit den Ohren Heilvolles hören und mit den Augen Heilvolles sehen, ihr Verehrungswürdigen. Mit festen Gliedern und euch preisend mögen wir die gottgegebene Lebensspanne vollenden. Heil gewähre uns Indra, der weithin Gerühmte; Heil Pushan, der Allwissende; Heil Tarkshya mit unversehrtem Radkranz; Heil Brihaspati. Om. Frieden, Frieden, Frieden.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: bhadram – heilvoll, gut; karṇebhiḥ śṛṇuyāma – mögen wir mit den Ohren hören; akṣabhiḥ paśyema – mögen wir mit den Augen sehen; yajatrāḥ – Verehrungswürdige; sthiraiḥ aṅgaiḥ – mit festen Gliedern; devahitam yat āyuḥ – die von den Göttern bestimmte Lebensspanne; svasti – Heil; vṛddhaśravāḥ – weithin gerühmt; viśvavedāḥ – allwissend; ariṣṭanemiḥ – mit unversehrtem Radkranz; śāntiḥ – Frieden

Nrisimha Purva Tapaniya Upanishad

Erste Upanishad – Weltschöpfung und der Mantraraja

1.1. Erster Hauptabschnitt
oṃ āpo vā idamāsaṃstatsalilameva |
sa prajāpatirekaḥ puṣkaraparṇe samabhavat |
tasyāntarmanasi kāmaḥ samavartata idaṃ sṛjeyamiti |
tasmādyatpuruṣo manasābhigacchati tadvācā vadati
tatkarmaṇā karoti tadeṣabhyanūktā |
kāmastadagre samavartatādhi manaso retaḥ prathamaṃ yadāsīt |
sato bandhumasati niravindanhṛdi pratīṣyā kavayo manīṣeti
upainaṃ tadupanamati yatkāmo bhavati ya evaṃ veda
sa tapo'tapyata sa tapastaptvā sa etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭabhamapaśyattena vai sarvamidamasṛjata
yadidaṃ kiñca | tasmātsarvamānuṣṭubhamityācakṣate
yadidaṃ kiñca | anuṣṭubho vā imāni bhūtāni jāyante
anuṣṭubhā jātāni jīvanti anuṣṭubhaṃ prayantyabhisaṃviśanti
tasyaiṣā bhavati anuṣṭupprathamā bhavati
anuṣṭubuttamā bhavati vāgvā anuṣṭup vācaiva prayanti
vācodyanti paramā vā eṣā chandasāṃ yadanuṣṭubiti || 1 ||

Om. Am Anfang war diese Welt Wasser, nur ein Gewoge. Prajapati entstand allein auf einem Lotusblatt. In seinem Geist erhob sich der Wunsch: „Ich will dies erschaffen.“ Was ein Mensch im Geist erfasst, spricht er durch die Rede aus und vollzieht es durch die Tat. Der Text erinnert an den vedischen Vers vom Wunsch als erstem Samen des Geistes und davon, dass die Weisen im Herzen die Verbindung des Seienden mit dem Nichtseienden fanden. Prajapati übte Tapas und schaute den auf Nrisimha bezogenen Mantraraja im Anushtubh-Metrum. Mit ihm erschuf er alles, was ist. Darum wird die ganze Welt als Anushtubh verstanden: Aus ihr entstehen die Wesen, durch sie leben sie, und in sie gehen sie zurück. Anushtubh wird mit der Rede gleichgesetzt und als höchstes Versmaß bezeichnet.

Wort-für-Wort-Übersetzung: āpaḥ – Wasser; salilam – Gewoge; prajāpatiḥ – Prajapati; puṣkara-parṇe – auf dem Lotusblatt; kāmaḥ – Wunsch; sṛjeyam – ich möchte erschaffen; manasā abhigacchati – im Geist erfasst; vācā vadati – durch Rede ausspricht; karmaṇā karoti – durch Handlung vollzieht; tapaḥ atapyata – übte Tapas; mantrarājam nārasiṃham – Nrisimha-Mantraraja; ānuṣṭubham – im Anushtubh-Metrum; asṛjata – erschuf; bhūtāni – Wesen; jāyante – entstehen; jīvanti – leben; abhisaṃviśanti – gehen ein; vāk – Rede

1.2.
sasāgarāṃ saparvatāṃ saptadvīpāṃ vasundharāṃ tatsāmnaḥ
prathamaṃ pādaṃ jānīyāt
yakṣagandharvāpsarogaṇasevitamantarikṣaṃ
tatsāmno dvitīyaṃ pādaṃ jānīyādvasurudrādityaiḥ
sarvairdevaiḥ sevitaṃ divaṃ tatsāmnastṛtīyaṃ pādaṃ jānīyāt
brahmasvarūpaṃ nirañjanaṃ paramavyomnikaṃ tatsāmnaścaturthaṃ
pādaṃ jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
ṛgyajuḥsāmātharvāṇaścatvāro vedāḥ sāṅgāḥ
saśākhāścatvāraḥ pādā bhavanti kiṃ dhyānaṃ kiṃ daivataṃ
kānyaṅgāni kāni daivatāni kiṃ chandaḥ ka ṛṣiriti || 2 ||

Die Erde mit Ozeanen, Bergen und sieben Inseln soll als erster Versfuß des Saman verstanden werden; der von Yakshas, Gandharvas und Apsaras bewohnte Luftraum als zweiter; der von Vasus, Rudras, Adityas und allen Göttern bewohnte Himmel als dritter; die makellose Brahman-Wirklichkeit im höchsten Raum als vierter. Wer dies erkennt, gelangt zur Unsterblichkeit. Ebenso entsprechen Rig-, Yajur-, Sama- und Atharvaveda mit ihren Gliedern und Schulen diesen vier Versfüßen. Der Übende soll nach Meditation, Gottheit, Gliedern, deren Gottheiten, Metrum und Rishi fragen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: vasundharām – Erde; sasāgarām – mit Ozeanen; saparvatām – mit Bergen; saptadvīpām – mit sieben Inseln; antarikṣam – Luftraum; divam – Himmel; brahma-svarūpam – Wesen Brahmans; nirañjanam – makellos; parama-vyomni – im höchsten Raum; pāda – Versfuß/Viertel; amṛtatvam – Unsterblichkeit; catvāro vedāḥ – vier Veden; sāṅgāḥ saśākhāḥ – mit Gliedern und Schulen; dhyānam – Meditation; daivatam – Gottheit; chandaḥ – Metrum; ṛṣiḥ – Seher

1.3.
sa hovāca prajāpatiḥ sa yo ha vai sāvitryasyāṣṭākṣaraṃ
padaṃ śriyābhiṣiktaṃ tatsāmno'ṅgaṃ veda śriyā
haivābhiṣicyate sarve vedāḥ praṇavādikāstaṃ praṇavaṃ
tatsāmno'ṅgaṃ veda sa trīṃllokāñjayati caturviṃśatyakṣarā
mahālakṣmīryajustatsāmno'ṅgaṃ veda sa āyuryaśaḥkīrti-
jñāneiśvaryavānbhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati sāvitrīṃ
praṇavaṃ yajurlakṣmīṃ strīśūdrāya necchanti
dvātriṃśadakṣaraṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati sāvitrīṃ lakṣmīṃ yajuḥ praṇavaṃ
yadi jānīyāt strī śūdraḥ sa mṛto'dho gacchati
tasmātsarvadā nācaṣṭe yadyācaṣṭe
sa ācāryastenaiva sa mṛto'dho gacchati || 3 ||

Prajapati lehrt drei begleitende Glieder des Mantraraja: Wer die achtsilbige Savitri-Zeile als sein Glied kennt, wird mit Shri gesegnet; wer den Pranava Om, mit dem die Veden beginnen, als Glied kennt, gewinnt die drei Welten; wer das 24-silbige Mahalakshmi-Yajus als Glied kennt, gewinnt Leben, Ruhm, Ansehen, Wissen und Herrschaft. Der Text verbindet diese Kenntnis mit Unsterblichkeit. Anschließend enthält er eine historische, sozial ausschließende Geheimhaltungsvorschrift gegenüber Frauen und Shudras. Diese Vorschrift wird hier als Quelleninhalt wiedergegeben, nicht als moderne Empfehlung.

Wort-für-Wort-Übersetzung: sāvitrī – Savitri; aṣṭākṣaram padam – achtsilbige Zeile; śriyā abhiṣiktam – mit Shri gesalbt; praṇava – Om; trīn lokān jayati – gewinnt die drei Welten; caturviṃśatyakṣarā mahālakṣmīḥ – 24-silbige Mahalakshmi; āyuḥ – Leben; yaśaḥ – Ruhm; kīrti – Ansehen; jñāna – Wissen; aiśvarya – Herrschaft; amṛtatvam gacchati – gelangt zur Unsterblichkeit

Hinweis: Die soziale Geheimhaltungsvorschrift ist eine historische Aussage des Textes; sie wird nicht als heutige spirituelle Norm übernommen.

1.4.
sa hovāca prajāpatiḥ agnirvai devā idaṃ sarvaṃ viśvā
bhūtāni prāṇā vā indriyāṇi paśavo'nnamabhṛtaṃ
samrāṭ svarāḍvirāṭ tatsāmnaḥ prathamaṃ pādaṃ jānīyāt
ṛgyajuḥsāmātharvarūpaḥ sūryo'ntarāditye hiraṇmayaḥ
puruṣastatsāmno dvitīyaṃ pādaṃ jānīyāt ya oṣadhīnāṃ
prabhurbhavati tārādhipatiḥ somastatsāmnastṛtīyaṃ pādaṃ
jānīyāt sa brahmā sa śivaḥ sa hariḥ sendraḥ so'kṣaraḥ
paramaḥ svarāṭ tatsāmnaścaturthaṃ pādaṃ jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati ugraṃ prathamasyādyaṃ jvalaṃ
dvitīyasyādyaṃ nṛsiṃhaṃ tṛtīyasyādyaṃ mṛtyuṃ
caturthasyādyaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca
gacchati tasmādidaṃ sāma yatra kutracinnācaṣṭe yadi
dātumapekṣate putrāya śuśrūṣave dāsyatyanyasmai
śiṣyāya vā ceti || 4 ||

Prajapati ordnet die vier Versfüße des Mantraraja kosmischen Mächten zu. Der erste umfasst Agni, die Götter, alle Wesen, Pranas, Sinne, Tiere, Nahrung und die Herrscherformen Samrat, Svarat und Virat. Der zweite ist die Sonne als Gestalt der vier Veden und der goldene Purusha in der Sonne. Der dritte ist Soma, Herr der Pflanzen und Sterne. Der vierte ist Brahma, Shiva, Hari und Indra, das unvergängliche höchste Selbst. Als Anfänge der vier Versfüße nennt der Text ugraṃ, jvalantam, nṛsiṃham und mṛtyum. Das Wissen soll verantwortungsvoll an einen lernbereiten Sohn oder Schüler weitergegeben werden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: agniḥ – Feuer; viśvā bhūtāni – alle Wesen; prāṇāḥ – Lebenskräfte; indriyāṇi – Sinne; annam – Nahrung; samrāṭ-svarāṭ-virāṭ – Herrscherformen; hiraṇmayaḥ puruṣaḥ – goldener Purusha; oṣadhīnām prabhuḥ – Herr der Pflanzen; tārādhipatiḥ somaḥ – Soma, Herr der Sterne; akṣaraḥ paramaḥ – das höchste Unvergängliche; ugram/jvalantam/nṛsiṃham/mṛtyum – Anfangswörter der vier Versfüße; śuśrūṣave – einem lernwilligen/dienenden Schüler

1.5.
sa hovāca prajāpatiḥ kṣīrodārṇavaśāyinaṃ nṛkesarivigrahaṃ
yogidhyeyaṃ paraṃ padaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ
ca gacchati vīraṃ prathamasyādyārdhāntyaṃ taṃ sa
dvitīyasyādyārdhāntyaṃ haṃ bhī tṛtīyasyādyārdhāntyaṃ
mṛtyuṃ caturthasyādyārdhāntyaṃ sāma tu jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati tasmādidaṃ sāma yena
kenacidācāryamukhena yo jānīte sa tenaiva śarīreṇa
saṃsārānmucyate mocayati mumukṣurbhavati japāttenaiva śarīreṇa
devatādarśanaṃ karoti tasmādidameva mukhyadvāraṃ kalau
nānyeṣāṃ bhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 5 ||

Als Saman soll man den im Milchozean ruhenden Nrisimha erkennen, die von Yogis zu meditierende höchste Stätte. Der Text hebt weitere Silbengruppen des Mantraraja hervor und erklärt seine Unterweisung durch einen Lehrer zur Befreiungspforte: Der Lernende wird vom Samsara gelöst, kann anderen auf dem Befreiungsweg helfen, wird selbst zum Mumukshu und sucht durch Japa die unmittelbare Gotteserfahrung. Wer den Saman samt seinen Gliedern kennt, gelangt nach Aussage der Upanishad zur Unsterblichkeit.

Wort-für-Wort-Übersetzung: kṣīrodārṇava-śāyinam – im Milchozean ruhend; nṛkesari-vigraham – in Mann-Löwen-Gestalt; yogi-dhyeyam – von Yogis zu meditieren; param padam – höchste Stätte; ācārya-mukhena – aus dem Mund eines Lehrers; saṃsārāt mucyate – wird vom Samsara befreit; mumukṣuḥ – Befreiung Suchender; japāt – durch Japa; devatā-darśanam – Schau der Gottheit; mukhya-dvāram – Haupttor

1.6.
ṛtaṃ satyaṃ paraṃ brahma puruṣaṃ kṛṣṇapiṅgalam |
ūrdhvaretaṃ virūpākṣaṃ śaṅkaraṃ nīlalohitam ||

umāpatiḥ paśupatiḥ pinākī hyamitadyutiḥ |
īśānaḥ sarvavidyānāmīśvaraḥ sarvabhūtānāṃ
brahmādhipatirbrahmaṇo'dhipatiryo vai yajurvedavācyastaṃ
sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
mahāprathamāntārdhasyādyantavato dvitīyāntārdhasyādyaṃ
ṣaṇaṃ tṛtīyāntārdhasyādyaṃ nāmā caturthāntārdhasyādyaṃ
sāma jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati tasmādidaṃ sāma
saccidānandamayaṃ paraṃ brahma tamevavaṃvidvānamṛta
iha bhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 6 ||

Der Text verbindet den Mantraraja mit einem vedischen Bild des höchsten Brahman als Wahrheit, Purusha und Shankara: schwarz-rötlich, mit aufwärts gerichteter schöpferischer Kraft, vielgestaltig, Uma-Gatte, Pashupati und Herr aller Wissenschaften und Wesen. Weitere Silbengruppen des Mantraraja werden den vier Versfüßen zugeordnet. Der Saman wird ausdrücklich als das höchste Brahman aus Sein, Bewusstsein und Glückseligkeit bezeichnet; wer ihn so erkennt, wird bereits hier unsterblich genannt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ṛtam satyam paraṃ brahma – Ordnung/Wahrheit, höchstes Brahman; puruṣam – Purusha; kṛṣṇa-piṅgalam – schwarz-rötlich; ūrdhva-retam – mit aufwärts gerichteter schöpferischer Kraft; virūpākṣam – viel-/ungewöhnlichäugig; śaṅkaram – Shankara; umāpatiḥ – Gatte Umas; paśupatiḥ – Herr der Wesen; īśānaḥ sarvavidyānām – Herr aller Wissenschaften; saccidānandamayam – aus Sein, Bewusstsein und Glückseligkeit bestehend

1.7.
viśvasṛja etena vai viśvamidamasṛjanta yadviśvamasṛjanta
tasmādviśvasṛjo viśvamenānanu prajāyate brahmaṇaḥ
salokatāṃ sārṣṭitāṃ sāyujyaṃ yānti tasmādidaṃ
sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
viṣṇuṃ prathamāntyaṃ mukhaṃ dvitīyāntyaṃ bhadraṃ
tṛtīyāntyaṃ myahaṃ caturthyāntaṃ sāma jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati strīpuṃsayorvā ihaiva
sthātumapekṣate tasmai sarvaiśvairyaṃ dadāti yatra kutrāpi
mriyate dehānte devaḥ paramaṃ brahma tārakaṃ vyācaṣṭe
yenāsāvamṛtībhūtvā so'mṛtatvaṃ ca gacchati
tasmādidaṃ sāma madhyagaṃ japati tasmādidaṃ sāmāṅgaṃ
prajāpatistasmādidaṃ sāmāṅgaṃ prajāpatirya evaṃ vedeti
mahopaniṣat | ya etāṃ mahopaniṣadaṃ veda sa
kṛtapuraścaraṇo mahāviṣṇurbhavati mahāviṣṇurbhavati || 7 ||

Die Weltschöpfer erschufen durch diesen Saman die Welt; wer ihn erkennt, erlangt nach dem Text Gemeinschaft, Macht und Einssein mit Brahman. Die letzten Silbengruppen der vier Versfüße werden als viṣṇum, mukham, bhadram und myaham angegeben. Prajapati gilt als das Glied des Saman. Der Text verheißt dem Übenden Herrschaft und am Lebensende die Offenbarung des rettenden höchsten Brahman. Wer diese Mahopanishad kennt und die vorbereitende Praxis vollzogen hat, wird symbolisch „Mahavishnu“ genannt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: viśvasṛjaḥ – Weltschöpfer; viśvam asṛjanta – erschufen die Welt; brahmaṇaḥ salokatām – Gemeinschaft in Brahmans Welt; sārṣṭitām – Teilhabe an Herrschaft; sāyujyam – Einssein; sarvaiśvaryam – alle Herrschaft; dehānte – am Ende des Körpers/Lebens; tārakam paraṃ brahma – rettendes höchstes Brahman; mahopaniṣat – große Upanishad; mahāviṣṇuḥ bhavati – wird Mahavishnu

Zweite Upanishad – Om, die elf Wörter und ihre Deutung

2.1. Die vier Matras des Om und die vier Versfüße
devā ha vai mṛtyoḥ pāpmabhyaḥ saṃsārācca bibhīyuste
prajāpatimupādhāvaṃstebhya etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ prāyacchattena vai te mṛtyumajayan
pāpmānaṃ cātaransaṃsāraṃ cātaraṃstasmādyo mṛtyoḥ
pāpmabhyaḥ saṃsārācca bibhīyātsa etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ pratigṛhṇīyātsa mṛtyuṃ tarati
sa pāpmānaṃ tarati sa saṃsāraṃ tarati tasya ha vai praṇavasya
yā pūrvā mātrā pṛthivyakāraḥ sa ṛgbhirṛgvedo brahmā
vasavo gāyatrī gārhapatyaḥ sā sāmnaḥ prathamaḥ pādo bhavati
dvitīyāntarikṣaṃ sa ukāraḥ sa yajurbhiryajurvedo viṣṇurudrā-
striṣṭubdakṣiṇāgniḥ sā sāmno dvitīyaḥ pādo bhavati
tṛtīyā dyauḥ sa makāraḥ sa sāmabhiḥ sāmavedo rudrā
ādityā jagatyāhavanīyaḥ sā sāmnastṛtīyaḥ pādo bhavati
yāvasāne'sya caturthyardhamātrā sa somaloka oṅkāraḥ
so'tharvaṇairmantrairatharvavedaḥ saṃvartako'gnirmaruto
virāḍekarṣirbhāsvatī smṛtā sā sāmnaścaturthaḥ
pādo bhavati || 1 ||

Die Götter fürchteten Tod, Sünde und Samsara und suchten bei Prajapati Zuflucht. Er gab ihnen den Nrisimha-Mantraraja in Anushtubh; durch ihn überwanden sie Tod, Sünde und Samsara. Sodann ordnet der Text die vier Teile des Pranava den vier Versfüßen zu: A entspricht Erde, Rigveda, Brahma, Vasus, Gayatri und Garhapatya-Feuer; U dem Luftraum, Yajurveda, Vishnu, Rudras, Trishtubh und Dakshina-Feuer; M dem Himmel, Samaveda, Rudra, Adityas, Jagati und Ahavaniya-Feuer; die abschließende halbe Matra dem Soma-Bereich, Om, Atharvaveda, dem Weltbrand, den Maruts, Viraj, dem einen Rishi und der leuchtenden Kraft.

Wort-für-Wort-Übersetzung: mṛtyoḥ – vor dem Tod; pāpmabhyaḥ – vor Sünden; saṃsārāt – vor Samsara; prajāpatim upādhāvan – suchten Prajapati auf; mantrarājam – König der Mantras; mṛtyum ajayan – besiegten den Tod; pāpmānam ataran – überschritten die Sünde; saṃsāram ataran – überschritten Samsara; pūrvā mātrā – erste Matra; pṛthivī – Erde; akāra – A-Laut; ukāra – U-Laut; makāra – M-Laut; ardhamātrā – halbe Matra; ṛg/yajus/sāma/atharvaveda – die vier Veden 2.2. Fünf Angas und Nyasa
aṣṭākṣaraḥ prathamaḥ pādo bhavatyaṣṭākṣarāstrayaḥ
pādā bhavantyevaṃ dvātriṃśadakṣarāṇi sampadyante
dvātriṃśadakṣarā vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā
sarvamidaṃ sṛṣṭamanuṣṭubhā sarvamupasaṃhṛtaṃ
tasya haitasya pañcāṅgāni bhavanti catvāraḥ
pādāścatvāryaṅgāni bhavanti sapraṇavaṃ sarvaṃ
pañcamaṃ bhavati hṛdayāya namaḥ śirase svāhā
śikhāyai vaṣaṭ kavacāya huṃ astrāya phaḍiti
prathamaṃ prathamena saṃyujyate dvitīyaṃ dvitīyena
tṛtīyaṃ tṛtīyena caturthaṃ caturthena pañcamaṃ
pañcamena vyatiṣajati vyatiṣiktā vā ime
lokāstasmādvyatiṣiktānyaṅgāni bhavanti
omityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasmātpratyakṣaramubhayata
oṅkāro bhavati akṣarāṇāṃ nyāsamupadiśanti
brahmavādinaḥ || 2 ||

Die vier Versfüße zu je acht Silben ergeben die 32 Silben der Anushtubh. Der Mantraraja besitzt fünf Angas: Herz, Haupt, Haarlocke, Schutzpanzer und Waffe. Die vier Versfüße werden mit den ersten vier Anga-Formeln verbunden; der ganze Mantraraja mit Pranava bildet das fünfte. Genannt werden hṛdayāya namaḥ, śirase svāhā, śikhāyai vaṣaṭ, kavacāya huṃ und astrāya phaṭ. Wie die Welten miteinander verflochten sind, werden auch diese Glieder verflochten. Om wird als alles umfassende Silbe verstanden; die Brahmavid-Kenner lehren den entsprechenden Nyasa der Silben.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aṣṭākṣaraḥ – achtsilbig; dvātriṃśad-akṣarāṇi – 32 Silben; anuṣṭubh – Anushtubh; pañca-aṅgāni – fünf Glieder; hṛdayāya namaḥ – Verehrung dem Herzen; śirase svāhā – Svaha dem Haupt; śikhāyai vaṣaṭ – Vashat der Haarlocke; kavacāya huṃ – Hum dem Schutzpanzer; astrāya phaṭ – Phat der Waffe; vyatiṣajati – verflicht/verbinden; nyāsam – rituelle Platzierung 2.3. Die elf Wörter des Mantraraja
tasya ha vā ugraṃ prathamaṃ sthānaṃ jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati vīraṃ dvitīyaṃ sthānaṃ
mahāviṣṇuṃ tṛtīyaṃ sthānaṃ jvalantaṃ caturthaṃ
sthānaṃ sarvatomukhaṃ pañcamaṃ sthānaṃ nṛsiṃhaṃ
ṣaṣṭhaṃ sthānaṃ bhīṣaṇaṃ saptamaṃ sthānaṃ
bhadramaṣṭamaṃ sthānaṃ mṛtyumṛtyuṃ navamaṃ sthānaṃ
namāmi daśamaṃ sthānamahamekādaśaṃ sthānaṃ
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati ekādaśapadā
vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā sarvamidaṃ sṛṣṭamanuṣṭubhā
sarvamidamupasaṃhṛtaṃ tasmātsarvānuṣṭubhaṃ jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 3 ||

Der Mantraraja wird in elf Wörter gegliedert: ugram, vīram, mahāviṣṇum, jvalantam, sarvatomukham, nṛsiṃham, bhīṣaṇam, bhadram, mṛtyumṛtyum, namāmi und aham. Die Anushtubh wird als elfgliedrige Wortfolge und zugleich als Symbol der gesamten Schöpfung und ihrer Rücknahme verstanden. Wer diese Struktur erkennt, gelangt nach dem Text zur Unsterblichkeit.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ugram – gewaltig/furchtbar; vīram – heldenhaft; mahāviṣṇum – großer Vishnu; jvalantam – flammend; sarvatomukham – nach allen Seiten gewandt; nṛsiṃham – Mann-Löwe; bhīṣaṇam – furchterregend; bhadram – heilvoll; mṛtyu-mṛtyum – Tod des Todes; namāmi – ich verehre; aham – ich; ekādaśa-padā – elf Wörter 2.4a. Warum „Ugra“?
devā ha vai prajāpatimabruvannatha kasmāducyata
ugramiti sa hovāca prajāpatiryasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtānyudvṛhṇātyajasraṃ sṛjati visṛjati
vivāsayattyudgrāhyata udgṛhyate stuhi śrutaṃ gartasadaṃ
yuvānaṃ mṛgaṃ na bhīmamupahantumugraṃ
mṛḍājaritre rudrastavāno anyante asmannivapantu senāḥ
tasmāducyata ugramiti ||

Er heißt Ugra, „gewaltig, furchtbar“, weil er durch seine eigene Herrlichkeit alle Welten, Götter, Selbste und Wesen emporhebt, unablässig hervorbringt, entfaltet und wohnen lässt. Der eingefügte vedische Vers preist den jungen, furchterregenden Rudra und bittet ihn um Milde gegenüber dem Sänger.

Wort-für-Wort-Übersetzung: kasmāt ucyate ugram – warum wird er Ugra genannt?; svamahimnā – durch eigene Herrlichkeit; sarvān lokān – alle Welten; udvṛhṇāti – hebt empor; ajasram sṛjati – erschafft unablässig; mṛḍa – sei gnädig; bhīmam – furchtbar 2.4b. Warum „Vira“?
atha kasmāducyate vīramiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtāni viramati virāmayatyajasraṃ sṛjati visṛjati vāsayati
yato vīraḥ karmaṇyaḥ sudṛkṣo yuktagrāvā jāyate
devakāmastasmāducyate vīramiti ||

Er heißt Vira, „Held“, weil er durch seine Herrlichkeit alle Wesen zur Ruhe bringt und zugleich unablässig erschafft, entfaltet und wohnen lässt. Der vedische Beleg spricht vom tatkräftigen, gut ausgerüsteten, götterliebenden Helden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: vīram – Held; viramati – hält inne/ruht; virāmayati – bringt zur Ruhe; karmaṇyaḥ – tatkräftig; sudṛkṣaḥ – tüchtig; deva-kāmaḥ – den Göttern zugewandt 2.4c. Warum „Mahavishnu“?
atha kasmāducyate mahāviṣṇumiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtāni vyāpnoti vyāpayati sneho yathā
palalapiṇḍaṃ śāntamūlamotaṃ protamanuvyāsaṃ
vyatiṣikto vyāpayate
yasmānna jātaḥ paro anyo asti ya āviveśa bhuvanāni viśvā
prajāpatiḥ prajayā saṃvidānaḥ trīṇi jyotīṃṣi sacate
saṣoḍaśīṃ tasmāducyate mahāviṣṇumiti ||

Er heißt Mahavishnu, weil er alle Welten, Götter, Selbste und Wesen durchdringt und durchdringen lässt, so wie Öl einen Sesamteig durchsetzt. Der vedische Vers beschreibt Prajapati als den, über den kein Höherer hinausgeht und der in alle Welten eingegangen ist.

Wort-für-Wort-Übersetzung: mahāviṣṇum – den großen Vishnu; vyāpnoti – durchdringt; vyāpayati – lässt durchdringen; snehaḥ – Öl/Fett; otaṃ protam – eingewebt und verwoben; bhuvanāni viśvā – alle Welten; prajāpatiḥ – Prajapati 2.4d. Warum „Jvalantam“?
atha kasmāducyate jvalantamiti yasmātsvamahimnā
sarvāṃllokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
svatejasā jvalati jvālayati jvālyate jvālayate savitā prasavitā
dīpto dīpayandīpyamānaḥ jvalaṃ jvalitā
tapanvitapantsaṃtapanrocano
rocamānaḥ śobhanaḥ śobhamānaḥ kalyāṇastasmāducyate
jvalantamiti ||

Er heißt Jvalantam, „flammend“, weil er durch sein eigenes Licht alle Welten und Wesen erglühen lässt: Er leuchtet, entzündet, erwärmt, macht sichtbar und erscheint als Schönheit und Heil.

Wort-für-Wort-Übersetzung: jvalantam – flammend; sva-tejasā – durch eigenes Licht; jvalati – leuchtet/flammt; jvālayati – entzündet; dīptaḥ – leuchtend; tapan – erhitzend; rocanaḥ – strahlend; kalyāṇaḥ – heilvoll 2.4e. Warum „Sarvatomukha“?
atha kasmāducyate sarvatomukhamiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi bhūtāni
svayamanindriyo'pi sarvataḥ paśyati sarvataḥ śṛṇoti
sarvato gacchati sarvata ādatte sarvagaḥ sarvagatastiṣṭhati |
ekaḥ purastādya idaṃ babhūva yato babhūva bhuvanasya gopāḥ |
yamapyeti bhuvanaṃ sāmparāye namāmi tamahaṃ
sarvatomukhamiti tasmāducyate sarvatomukhamiti ||

Er heißt Sarvatomukha, „nach allen Seiten gewandt“, weil er selbst ohne begrenzte Sinnesorgane überall sieht, hört, geht, ergreift und gegenwärtig ist. Er ist der Eine, aus dem der Hüter der Welt hervorgeht und in den die Welt am Übergang wieder eingeht.

Wort-für-Wort-Übersetzung: sarvato-mukham – nach allen Seiten gewandt; anindriyaḥ api – obwohl ohne begrenzte Sinne; sarvataḥ paśyati – sieht überall; sarvataḥ śṛṇoti – hört überall; sarvagaḥ – allgegenwärtig; bhuvanasya gopāḥ – Hüter der Welt; sāmparāye – beim Übergang/Tod 2.4f. Warum „Nrisimha“?
atha kasmāducyate nṛsiṃhamiti yasmātsarveṣāṃ bhūtānāṃ
nā vīryatamaḥ śreṣṭhatamaśca siṃho vīryatamaḥ
śreṣṭhatamaśca | tasmānnṛsiṃha āsītparameśvaro
jagaddhitaṃ vā etadrūpaṃ yadakṣaraṃ bhavati pratadviṣṇustavate
vīryāya mṛgo na bhīmaḥ kucaro giriṣṭhāḥ | yasyoruṣu
triṣu vikramaṇeṣvadhikṣiyanti bhuvanāni viśvā tasmāducyate
nṛsiṃhamiti ||

Er heißt Nrisimha, weil unter den Wesen der Mensch als besonders kraftvoll und der Löwe als besonders stark und erhaben gilt. Der höchste Herr nahm daher die Mann-Löwen-Gestalt zum Wohl der Welt an. Der Text verbindet dies mit Vishnus gewaltigen Schritten, in denen die Welten ihren Raum finden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛ – Mensch/Mann; siṃhaḥ – Löwe; vīryatamaḥ – höchst kraftvoll; śreṣṭhatamaḥ – höchst erhaben; parameśvaraḥ – höchster Herr; jagad-hitam – Wohl der Welt; akṣaram – Unvergängliches; vikramaṇeṣu – in den Schritten 2.4g. Warum „Bhishanam“?
atha kasmāducyate bhīṣaṇamiti yasmādbhīṣaṇaṃ
yasya rūpaṃ dṛṣṭvā sarve lokāḥ sarve devāḥ
sarvāṇi bhūtāni bhītyā palāyante svayaṃ yataḥ kutaśca
na bibheti bhīṣāsmādvātaḥ pavate bhīṣodeti sūryaḥ
bhīṣāsmādagniścendraśca mṛtyurdhāvati pañcama
iti tasmāducyate bhīṣaṇamiti ||

Er heißt Bhishana, „furchterregend“, weil Welten, Götter und Wesen vor seiner überwältigenden Gestalt erschrecken, während er selbst nichts fürchtet. Aus Ehrfurcht vor dem Absoluten, sagt der zitierte Upanishadenvers, wehen Wind, leuchten Sonne und Feuer, handeln Indra und eilt der Tod.

Wort-für-Wort-Übersetzung: bhīṣaṇam – furchterregend; rūpam dṛṣṭvā – die Gestalt gesehen habend; bhītyā palāyante – fliehen aus Furcht; na bibheti – fürchtet sich nicht; bhīṣā asmāt – aus Ehrfurcht/Furcht vor ihm; mṛtyuḥ dhāvati – der Tod eilt 2.4h. Warum „Bhadram“?
atha kasmāducyate bhadramiti yasmātsvayaṃ bhadro bhūtvā
sarvadā bhadraṃ dadāti rocano rocamānaḥ śobhanaḥ
śobhamānaḥ kalyāṇaḥ | bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma
devāḥ bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhirvyaśema devahitaṃ
yadāyuḥ tasmāducyate bhadramiti ||

Er heißt Bhadra, „heilvoll“, weil er selbst heilvoll ist und beständig Heil gewährt. Der Text zitiert das Friedensgebet: Mögen wir mit Ohren und Augen Heilvolles aufnehmen und mit festen Gliedern die gottgegebene Lebensspanne erfüllen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: bhadram – heilvoll; svayaṃ bhadraḥ – selbst heilvoll; bhadraṃ dadāti – gibt Heilvolles; rocamānaḥ – strahlend; śobhanaḥ – schön/gut; kalyāṇaḥ – segensreich; bhadraṃ śṛṇuyāma – mögen wir Heilvolles hören 2.4i. Warum „Mrityumrityu“?
atha kasmāducyate mṛtyumṛtyumiti yasmātsvamahimnā
svabhaktānāṃ smṛta eva mṛtyumapamṛtyuṃ ca mārayati |
ya ātmadā baladā yasya viśva upāsate praśiṣaṃ yasya
devāḥ yasya chāyāmṛtaṃ yo mṛtyumṛtyuḥ kasmai
devāya haviṣā vidhema tasmāducyate mṛtyumṛtyumiti ||

Er heißt Mrityumrityu, „Tod des Todes“, weil er nach Aussage des Textes für seine Verehrer den Tod und vorzeitigen Tod überwindet. Der vedische Beleg preist den, der Atem und Kraft schenkt und dessen Schatten Unsterblichkeit und Tod umfasst.

Wort-für-Wort-Übersetzung: mṛtyu-mṛtyum – Tod des Todes; svabhaktānām – für seine Verehrer; smṛta eva – schon wenn erinnert; mṛtyum apamṛtyum ca mārayati – tötet Tod und vorzeitigen Tod; ātmadā – Selbstgeber; baladā – Kraftgeber; amṛtam – Unsterblichkeit 2.4j. Warum „Namami“?
atha kasmāducyate namāmīti yasmādyaṃ sarve devā namanti
mumukṣavo brahmavādinaśca | pra nūnaṃ brahmaṇaspatirmantraṃ
vadatyukthyaṃ
yasminnindro varuṇo mitro aryamā devā okāṃsi
cakrire tasmāducyate namāmīti ||

Er heißt in der Formel Namami, „ich verehre“, weil sich alle Götter, Befreiung Suchenden und Brahmanlehrer vor ihm verneigen. Der vedische Vers ruft Brahmanaspati auf, den preiswürdigen Mantra auszusprechen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: namāmi – ich verneige mich/ich verehre; sarve devāḥ namanti – alle Götter verneigen sich; mumukṣavaḥ – nach Befreiung Suchende; brahmavādinaḥ – Brahmanlehrer; mantram vadati – spricht den Mantra 2.4k. Warum „Aham“?
atha kasmāducyate'hamiti | ahamasmi prathamajā ṛtāsya
pūrvaṃ devebhyo amṛtasya nābhiḥ |
yo mā dadāti sa idevamāvāḥ ahamannamannamadantamadmi ahaṃ viśvaṃ
bhuvanamabhyabhavāṃ suvarṇajyotirya evaṃ vedeti mahopaniṣat || 4 ||

Aham, „ich“, wird durch einen vedischen Selbstpreis gedeutet: „Ich bin der Erstgeborene der kosmischen Ordnung, vor den Göttern, am Nabel der Unsterblichkeit; ich bin Nahrung und esse den Nahrungesser; ich habe die ganze Welt überragt und bin goldenes Licht.“ Wer dies erkennt, so schließt der Abschnitt, erkennt die Mahopanishad.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aham – ich; prathamajā ṛtasya – Erstgeborener der Ordnung/Wahrheit; amṛtasya nābhiḥ – Nabel der Unsterblichkeit; aham annam – ich bin Nahrung; annam adantam admi – ich esse den Nahrungesser; viśvaṃ bhuvanam abhyabhavām – ich habe die ganze Welt überragt; suvarṇa-jyotiḥ – goldenes Licht

Dritte Upanishad – Shakti und Bija

3.1a. Nrisimhi Maya als Shakti
devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya śaktiṃ bījaṃ no
brūhi bhagavanniti sa hovāca prajāpatirmāyā vā
eṣā nārasiṃhī sarvamidaṃ sṛjati sarvamidaṃ rakṣati
sarvamidaṃ saṃharati tasmānmāyāmetāṃ śaktiṃ
vidyādya etāṃ māyāṃ śaktiṃ veda sa pāpmānaṃ
tarati sa mṛtyuṃ tarati sa saṃsāraṃ tarati so'mṛtatvaṃ
ca gacchati mahatīṃ śriyamaśnute mīmāṃsante
brahmavādino hrasvā dīrghā plutā ceti ||

Die Götter bitten Prajapati, Shakti und Bija des Nrisimha-Mantraraja zu erklären. Prajapati nennt die Nrisimhi-Maya seine Shakti: Sie erschafft, erhält und löst diese ganze Welt wieder auf. Wer diese Maya als Shakti erkennt, überschreitet nach dem Text Sünde, Tod und Samsara, gelangt zur Unsterblichkeit und erlangt große Shri. Die Brahmanlehrer diskutieren zudem die kurze, lange und überlange Aussprache dieser Shakti-Silbe.

Wort-für-Wort-Übersetzung: śaktim – Kraft; bījam – Keim/Samensilbe; māyā nārasiṃhī – Nrisimhi-Maya; sṛjati – erschafft; rakṣati – schützt/erhält; saṃharati – zieht zurück/löst auf; pāpmānam tarati – überschreitet Sünde; mṛtyum tarati – überschreitet Tod; saṃsāram tarati – überschreitet Samsara; śriyam aśnute – erlangt Shri; hrasvā/dīrghā/plutā – kurz/lang/überlang 3.1b. Akasha als Bija
yadi hrasvā bhavati sarvaṃ pāpmānaṃ dahatyamṛtatvaṃ
ca gacchati yadi dīrghā bhavati mahatīṃ
śriyamāpnotyamṛtatvaṃ ca gacchati yadi plutā bhavati
jñānavānbhavatyamṛtatvaṃ ca gacchati tadetadṛṣiṇoktaṃ
nidarśanaṃ sa īṃ pāhi ya ṛjīṣī tarutraḥ śriyaṃ
lakṣmīmaupalāmambikāṃ gāṃ ṣaṣṭhīṃ ca
yāmindrasenetyudāhuḥ tāṃ vidyāṃ brahmayoniṃ
sarūpāmihāyuṣe śaraṇamahaṃ prapadye sarveṣāṃ vā
etadbhūtānāmākāśaḥ parāyaṇaṃ sarvāṇi ha vā imāni
bhūtānyākāśādeva jāyanta ākāśādeva jātāni
jīvantyākāśaṃ prayatyabhisaṃviśanti tasmādākāśaṃ
bījaṃ vidyāttadeva jyāyastadetadṛṣiṇoktaṃ nidarśanaṃ
haṃsaḥ śuciṣadvasurantarikṣasaddhotā
vediṣadatithirduroṇasat ||

nṛṣadvarasadṛtasadvyomasadabjāgojā ṛtajā adrijā
ṛtaṃ bṛhat ||

ya evaṃ vedeti mahopaniṣat ||

Die kurze Aussprache wird mit Verbrennung des Bösen, die lange mit großer Shri und die überlange mit Erkenntnis verbunden; alle drei werden mit Unsterblichkeit verknüpft. Danach erklärt der Text Akasha zum Bija: Alle Wesen entstehen aus dem Raum, leben in ihm und gehen in ihn zurück. Der Hamsa-Vers beschreibt das eine Wirkliche als Sonnenschwan, Vasu im Luftraum, Hotri am Opferplatz, Gast im Haus, Bewohner von Mensch, Weite, kosmischer Ordnung und Raum, geboren aus Wasser, Erde und Berg – das große Ritam.

Wort-für-Wort-Übersetzung: hrasvā – kurz; dīrghā – lang; plutā – überlang; pāpmānam dahati – verbrennt Böses; jñānavān – erkenntnisreich; śaraṇam prapadye – ich nehme Zuflucht; ākāśaḥ parāyaṇam – Raum ist höchstes Ziel; ākāśāt jāyante – entstehen aus dem Raum; ākāśam abhisaṃviśanti – gehen in den Raum ein; haṃsaḥ – Schwan; ṛtam bṛhat – die große Wahrheit/Ordnung

Vierte Upanishad – Die vier Anga-Mantras und 32 Anrufungen

4.1. Die vier Anga-Mantras
devā ha vai prajāpatimabruvannanuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasyāṅgamantrānno
brūhi bhagava iti sa hovāca prajāpatiḥ praṇavaṃ
sāvitrīṃ yajurlakṣmīṃ nṛsiṃhagāyatrīmityaṅgāni
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 1 ||

Die Götter bitten um die Anga-Mantras des Nrisimha-Mantraraja. Prajapati nennt vier: den Pranava Om, die Savitri, das Yajur-Lakshmi-Mantra und die Nrisimha-Gayatri. Wer diese Glieder kennt, gelangt nach der Upanishad zur Unsterblichkeit.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aṅga-mantrān – Glied-Mantras; praṇavam – Om; sāvitrīm – Savitri; yajur-lakṣmīm – Lakshmi-Mantra des Yajurveda; nṛsiṃha-gāyatrīm – Nrisimha-Gayatri; aṅgāni – Glieder; amṛtatvam gacchati – gelangt zur Unsterblichkeit 4.2. Om und die vier Zustände
omityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasyopavyākhyānaṃ
bhūtaṃ bhavadbhaviṣyaditi sarvamoṅkāra eva
yaccānyattrikālātītaṃ tadapyoṅkāra eva sarvaṃ
hyetadbrahmāyamātmā brahma so'yamātmā
catuṣpājjāgaritasthāno bahiḥprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sthūlabhugvaiśvānaraḥ
prathamaḥ pādaḥ | svapnasthāne'ntaprajñaḥ
saptāṅga ekonaviṃśatimukhaḥ praviviktabhuktaijaso
dvitīyaḥ pādaḥ | yatra supto na kañcana kāmaṃ
kāmayate na kañcana svapnaṃ paśyati tatsuṣuptaṃ
suṣuptasthāna ekībhūtaḥ prajñānaghana ekānandamayo
hyānandabhuk cetomukhaḥ prājñastṛtīyo pādaḥ |
eṣa sarveśvara eṣa sarvajña eṣo'ntaryāmyeṣa
yoniḥ sarvasya prabhavāpyayau hi bhūtānāṃ
nāntaḥprajñaṃ na bahiḥprajñaṃ nobhayataḥprajñaṃ
na prajñaṃ nāprajñaṃ na prajñānaghanamadṛṣṭa-
mavyavahāryamagrāhyamalakṣaṇamacintyamavyapadeśya-
maikātmyapratyayasāraṃ prapañcopaśamaṃ śāntaṃ
śivamadvaitaṃ caturthaṃ manyante sa ātmā sa vijñeyaḥ || 2 ||

Om ist diese ganze Welt: Vergangenheit, Gegenwart, Zukunft und auch das, was jenseits der drei Zeiten liegt. Alles ist Brahman; dieser Atman ist Brahman. Der Atman hat vier Viertel: Vaishvanara im Wachen, Taijasa im Traum, Prajna im Tiefschlaf und Turiya. Turiya ist weder nach innen noch nach außen noch nach beiden Seiten erkennend, weder gewöhnlich bewusst noch unbewusst, unsichtbar, nicht objektivierbar, ungreifbar, ohne Merkmal, undenkbar, nicht bezeichnbar, in der Gewissheit des einen Selbst gegründet, Stillwerden der Weltentfaltung, friedvoll, heilvoll und nichtdual. Das ist der Atman, der erkannt werden soll.

Wort-für-Wort-Übersetzung: oṃ iti etat akṣaram idaṃ sarvam – Om, diese Silbe, ist dieses Ganze; bhūta-bhavad-bhaviṣyat – Vergangenheit, Gegenwart, Zukunft; ayam ātmā brahma – dieser Atman ist Brahman; catuṣpāt – vier Viertel habend; jāgarita-sthāna – Wachzustand; svapna-sthāna – Traumzustand; suṣupta-sthāna – Tiefschlaf; turīyam – das Vierte; adṛṣṭam – unsichtbar; agrāhyam – ungreifbar; prapañcopaśamam – Stillwerden der Weltentfaltung; śāntam śivam advaitam – friedvoll, heilvoll, nichtdual 4.3. Savitri, Mahalakshmi und Nrisimha-Gayatri
atha sāvitrī gāyatryā yajuṣā proktā tayā
sarvamidaṃ vyāptaṃ ghṛṇiriti dve akṣare sūrya
iti trīṇi etadvai sāvitrasyāṣṭākṣaraṃ padaṃ
śriyābhiṣiktaṃ ya evaṃ veda śriyā haivābhiṣicyate |
tadetadṛcābhyuktaṃ ṛco akṣare parame
vyomanyasmindevā adhiviśve niṣeduḥ | yastanna veda
kimṛcā kariṣyati ya ittadvidusta ime samāsata
iti na ha vā etasyarcā na yajuṣā na sāmnārtho'sti
yaḥ sāvitrīṃ vedeti | oṃ bhūrlakṣmīrbhuvarlakṣmīḥ
svarlakṣmīḥ kālakarṇī tanno mahālakṣmīḥ
pracodayāt ityeṣā vai mahālakṣmīryajurgāyatrī
caturviṃśatyakṣarā bhavati | gāyatrī vā idaṃ sarvaṃ
yadidaṃ kiñca tasmādya etāṃ mahālakṣmīṃ
yājuṣīṃ veda mahatīṃ śriyamaśnute |
oṃ nṛsiṃhāya vidmahe vajranakhāya dhīmahi |
tannaḥ siṃhaḥ pracodayāt ityeṣā vai nṛsiṃhagāyatrī
devānāṃ vedānāṃ nidānaṃ bhavati ya evaṃ veda
nidānavānbhavati || 3 ||

Die Savitri wird als achtsilbige, mit Shri gesalbte Zeile erläutert; der Text verbindet ihre Kenntnis mit Shri. Danach folgt die 24-silbige Mahalakshmi-Yajus-Gayatri: oṃ bhūrlakṣmīrbhuvarlakṣmīḥ svarlakṣmīḥ kālakarṇī tanno mahālakṣmīḥ pracodayāt. Schließlich folgt die Nrisimha-Gayatri: oṃ nṛsiṃhāya vidmahe vajranakhāya dhīmahi | tannaḥ siṃhaḥ pracodayāt – „Om. Mögen wir Nrisimha erkennen, über den mit Diamantklauen meditieren; möge jener Löwe uns inspirieren.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: sāvitrī – Savitri; ghṛṇiḥ – Glut; sūryaḥ – Sonne; ādityaḥ – Aditya; mahālakṣmī – große Lakshmi; pracodayāt – möge antreiben/inspirieren; nṛsiṃhāya vidmahe – mögen wir Nrisimha erkennen; vajranakhāya dhīmahi – über den mit Diamantklauen meditieren wir; tannaḥ siṃhaḥ pracodayāt – möge jener Löwe uns inspirieren

4.4. Die 32 Identifikationen Nrisimhas

4.4.1. Nrisimha als Brahma
oṃ yo ha vai nṛsiṃho devo bhagavānyaśca
brahmā bhūrbhuvaḥ svastasmai vai namo namaḥ || 1 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Brahma ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; brahmā – Brahma; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.2. Nrisimha als Vishnu
yaśca viṣṇuḥ || 2 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Vishnu ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; viṣṇuḥ – Vishnu; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung

Hinweis: Ab Nr. 2 kürzt die Sanskritquelle die gemeinsame Rahmenformel ab; die deutsche Übersetzung ergänzt sie entsprechend der ausdrücklichen Quellenanweisung. 4.4.3. Nrisimha als Maheshvara
yaśca maheśvaraḥ || 3 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Maheshvara ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; maheśvaraḥ – Maheshvara; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.4. Nrisimha als Purusha
yaśca puruṣaḥ || 4 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Purusha ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; puruṣaḥ – Purusha; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.5. Nrisimha als Ishvara
yaśca īśvaraḥ || 5 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Ishvara ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; īśvaraḥ – Ishvara; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.6. Nrisimha als Sarasvati
yā sarasvatī || 6 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Sarasvati ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; sarasvatī – Sarasvati; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.7. Nrisimha als Shri
yā śrīḥ || 7 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Shri ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; śrīḥ – Shri; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.8. Nrisimha als Gauri
yā gaurī || 8 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Gauri ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; gaurī – Gauri; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.9. Nrisimha als Prakriti
yā prakṛtiḥ || 9 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Prakriti ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; prakṛtiḥ – Prakriti; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.10. Nrisimha als Vidya
yā vidyā || 10 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Vidya ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; vidyā – Vidya; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.11. Nrisimha als Omkara
yaśca oṅkāraḥ || 11 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Omkara ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; oṅkāraḥ – Omkara; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.12. Nrisimha als die vier Halbmatras
yāścatasro'rdhamātrāḥ || 12 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die vier Halbmatras ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; catasro'rdhamātrāḥ – die vier Halbmatras; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.13. Nrisimha als die Veden mit Gliedern, Schulen und Itihasas
ye vedāḥ sāṅgāḥ saśākhāḥ setihāsāḥ || 13 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Veden mit Gliedern, Schulen und Itihasas ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; vedāḥ sāṅgāḥ saśākhāḥ setihāsāḥ – die Veden mit Gliedern, Schulen und Itihasas; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.14. Nrisimha als die fünf Feuer
ye ca pañcāgnayaḥ || 14 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die fünf Feuer ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; pañcāgnayaḥ – die fünf Feuer; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.15. Nrisimha als die sieben Mahavyahritis
yāḥ sapta mahāvyāhṛtayaḥ || 15 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die sieben Mahavyahritis ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; sapta mahāvyāhṛtayaḥ – die sieben Mahavyahritis; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.16. Nrisimha als die acht Welthüter
ye cāṣṭau lokapālāḥ || 16 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Welthüter ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; aṣṭau lokapālāḥ – die acht Welthüter; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.17. Nrisimha als die acht Vasus
ye cāṣṭau vasavaḥ || 17 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Vasus ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; aṣṭau vasavaḥ – die acht Vasus; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.18. Nrisimha als die elf Rudras
ye caikādaśa rudrāḥ || 18 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die elf Rudras ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; ekādaśa rudrāḥ – die elf Rudras; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.19. Nrisimha als die zwölf Adityas
ye ca dvādaśādityāḥ || 19 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die zwölf Adityas ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; dvādaśādityāḥ – die zwölf Adityas; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.20. Nrisimha als die acht Planetenmächte
ye cāṣṭau grahāḥ || 20 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Planetenmächte ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; aṣṭau grahāḥ – die acht Planetenmächte; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.21. Nrisimha als die fünf großen Elemente
yāni ca pañcamahābhūtāni || 21 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die fünf großen Elemente ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; pañcamahābhūtāni – die fünf großen Elemente; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.22. Nrisimha als die Zeit
yaśca kālaḥ || 22 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Zeit ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; kālaḥ – die Zeit; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.23. Nrisimha als Manu
yaśca manuḥ || 23 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Manu ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; manuḥ – Manu; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.24. Nrisimha als der Tod
yaśca mṛtyuḥ || 24 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Tod ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; mṛtyuḥ – der Tod; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.25. Nrisimha als Yama
yaśca yamaḥ || 25 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Yama ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; yamaḥ – Yama; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.26. Nrisimha als Antaka, der Beender
yaśca antakaḥ || 26 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Antaka, der Beender ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; antakaḥ – Antaka, der Beender; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.27. Nrisimha als Prana
yaśca prāṇaḥ || 27 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Prana ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; prāṇaḥ – Prana; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.28. Nrisimha als die Sonne
yaśca sūryaḥ || 28 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Sonne ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; sūryaḥ – die Sonne; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.29. Nrisimha als Soma/Mond
yaśca somaḥ || 29 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Soma/Mond ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; somaḥ – Soma/Mond; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.30. Nrisimha als der Virat-Purusha
yaśca virāṭ puruṣaḥ || 30 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Virat-Purusha ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; virāṭ puruṣaḥ – der Virat-Purusha; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.31. Nrisimha als der Jiva
yaśca jīvaḥ || 31 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Jiva ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; jīvaḥ – der Jiva; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4.32. Nrisimha als das All
yacca sarvam || 32 ||

„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch das All ist, Verehrung, Verehrung.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhaḥ devaḥ bhagavān – der erhabene Gott Nrisimha; sarvam – das All; tasmai – ihm; namo namaḥ – Verehrung, Verehrung 4.4 Schluss. Frucht der 32 Anrufungen
yacca sarvam || 32 || iti dvātriṃśat iti
tānprajāpatirabravīdetairmantrairnityaṃ devaṃ stuvadhvam |
tato devaḥ prīto bhavati svātmānaṃ darśayati tasmādya
etairmantrairnityaṃ devaṃ stauti sa devaṃ paśyati so'mṛtatvaṃ
ca gacchati ya evaṃ vedeti mahopaniṣat ||

Prajapati fordert die Götter auf, den Gott beständig mit diesen 32 Mantras zu preisen. So werde der Gott erfreut und offenbare sein eigenes Wesen. Wer ihn auf diese Weise preist, schaut nach Aussage des Textes den Gott und gelangt zur Unsterblichkeit. So lautet die Mahopanishad.

Wort-für-Wort-Übersetzung: dvātriṃśat – 32; etaiḥ mantraiḥ – mit diesen Mantras; nityam stuvadhvam – preist beständig; devaḥ prītaḥ bhavati – der Gott wird erfreut; svātmānam darśayati – zeigt sein eigenes Selbst; devaṃ paśyati – schaut den Gott; amṛtatvam gacchati – gelangt zur Unsterblichkeit

Fünfte Upanishad – Sudarshana-Mahachakra und traditionelle Fruchtverheißungen

5.1. Lehre und Frucht
devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya mahācakraṃ nāma
cakraṃ no brūhi bhagava iti sārvakāmikaṃ mokṣadvāraṃ
yadyogina upadiśanti sa hovāca prajāpatiḥ ṣaḍakṣaraṃ
vā etatsudarśanaṃ mahācakraṃ tasmātṣaḍaraṃ
bhavati ṣaṭpatraṃ cakraṃ bhavati ṣaḍvā ṛtava ṛtubhiḥ
sammitaṃ bhavati madhye nābhirbhavati nābhyāṃ vā ete arāḥ
pratiṣṭhitā māyayā etatsarvaṃ veṣṭitaṃ bhavati
nātmānaṃ māyā spṛśati tasmānmāyayā bahirveṣṭitaṃ
bhavati | athāṣṭāramaṣṭapatraṃ cakraṃ bhavatyaṣṭākṣarā
vai gāyatrī gāyatryā sammitaṃ bhavati bahirmāyayā
veṣṭitaṃ bhavati kṣetraṃ kṣetraṃ vai māyaiṣā sampadyate |
atha dvādaśāraṃ dvādaśapatraṃ cakraṃ bhavati
dvādaśākṣarā vai jagatī jagatyā sammitaṃ bhavati
bahirmāyayā veṣṭitaṃ bhavati | atha ṣoḍaśāraṃ
ṣoḍaśapatraṃ cakraṃ bhavati ṣoḍaśakalo vai puruṣaḥ
puruṣa evedaṃ sarvaṃ puruṣeṇa sammitaṃ bhavati
māyayā bahirveṣṭitaṃ
bhavati | atha dvātriṃśadaraṃ dvātriṃśatpatraṃ cakraṃ
bhavati dvātriṃśadakṣarā vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā
sarvamidaṃ bhavati bahirmāyayā veṣṭitaṃ bhavatyarairvā
etatsubaddhaṃ bhavati vedā vā ete arāḥ patrairvā
etatsarvataḥ parikrāmati chandāṃsi vai patrāṇi || 1 ||

Die Götter bitten Prajapati um das Mahachakra des Nrisimha-Mantraraja, das Yogis als allwunscherfüllende Pforte zur Befreiung lehren. Prajapati beschreibt das Sudarshana-Rad: sechs Speichen und sechs Blätter entsprechend den sechs Jahreszeiten; acht entsprechend Gayatri; zwölf entsprechend Jagati; sechzehn entsprechend dem sechzehnteiligen Purusha; 32 entsprechend der Anushtubh. In der Mitte liegt die Nabe. Maya umgibt die Felder von außen, berührt aber den Atman in der Mitte nicht. Die Speichen werden mit den Veden, die Blätter mit den Metren identifiziert.

Wort-für-Wort-Übersetzung: mahācakram – großes Rad; sārvakāmikam – alle Wünsche betreffend; mokṣa-dvāram – Pforte zur Befreiung; ṣaḍ-aram – sechs Speichen; ṣaṭ-patram – sechs Blätter; nābhiḥ – Nabe; māyayā veṣṭitam – von Maya umgeben; aṣṭāram – acht Speichen; dvādaśāram – zwölf; ṣoḍaśāram – sechzehn; dvātriṃśad-aram – 32; vedāḥ arāḥ – die Veden sind Speichen; chandāṃsi patrāṇi – die Metren sind Blätter 5.2. Lehre und Frucht
etatsudarśanaṃ mahācakraṃ tasya madhye nābhyāṃ
tārakaṃ yadakṣaraṃ nārasiṃhamekākṣaraṃ
tadbhavati ṣaṭsu patreṣu ṣaḍakṣaraṃ sudarśanaṃ
bhavatyaṣṭasu patreṣvaṣṭākṣaraṃ nārāyaṇaṃ
bhavati dvādaśasu patreṣu dvādaśākṣaraṃ vāsudevaṃ
bhavati ṣoḍaśasu patreṣu mātṛkādyāḥ sabindukāḥ
ṣoḍaśa svarā bhavanti dvātriṃśatsu patreṣu
dvātriṃśadakṣaraṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
bhavati tadvā etatsudarśanaṃ nāma cakraṃ sārvakāmikaṃ
mokṣadvāramṛṅmayaṃ yajurmayaṃ sāmamayaṃ
brahmamayamamṛtamayaṃ bhavati tasya purastādvasava
āsate rudrā dakṣiṇata ādityāḥ paścādviśvedevā
uttarato brahmaviṣṇumaheśvarā nābhyāṃ sūryācandramasau
pārśvayostadetadṛcābhyuktam | ṛco akṣare parame
vyomanyasmindevā adhiviśve niṣeduḥ | yastanna veda
kimṛcā kariṣyati ya ittadvidusta ime samāsata iti
tadetatsudarśanaṃ mahācakraṃ bālo vā yuvā vā
veda sa mahānbhavati sa guruḥ sarveṣāṃ
mantrāṇāmupadeṣṭā bhavatyanuṣṭubhā homaṃ
kuryādanuṣṭubhārcanaṃ kuryāttadetadrakṣoghnaṃ
mṛtyutārakaṃ guruṇā labdhaṃ kaṇṭhe bāhau
śikhāyāṃ vā badhnīta saptadvīpavatī bhūmirdakṣiṇārthaṃ
nāvakalpate tasmācchraddhayā yāṃ kāñcidgāṃ
dadyātsa dakṣiṇā bhavati || 2 ||

Im Zentrum des Sudarshana-Mahachakra steht die rettende, auf Nrisimha bezogene eine Silbe. In den sechs Blättern steht ein sechssilbiges Sudarshana-Mantra, in acht das achtsilbige Narayana-Mantra, in zwölf das zwölf-silbige Vasudeva-Mantra, in sechzehn die mit Bindu verbundenen sechzehn Vokale und in 32 der 32-silbige Nrisimha-Mantraraja. Das Rad wird als aus Rig-, Yajur- und Samaveda, Brahman und Unsterblichkeit bestehend beschrieben. Vasus, Rudras, Adityas, Vishvedevas, Brahma, Vishnu, Maheshvara, Sonne und Mond werden ihm räumlich zugeordnet. Der Text schreibt dem Diagramm rituelle Schutzwirkung zu und erwähnt sein Tragen an Hals, Arm oder Haarlocke sowie eine Gabe an den Lehrer.

Wort-für-Wort-Übersetzung: madhye nābhyām – in der Nabe in der Mitte; tārakam – das Rettende; nārasiṃham ekākṣaram – einsilbiges Nrisimha-Zeichen; ṣaḍakṣaram sudarśanam – sechssilbiges Sudarshana; aṣṭākṣaram nārāyaṇam – achtsilbiges Narayana-Mantra; dvādaśākṣaram vāsudevam – zwölfsilbiges Vasudeva-Mantra; ṣoḍaśa svarāḥ – sechzehn Vokale; dvātriṃśad-akṣaram mantrarājam – 32-silbiger Mantraraja; rakṣoghnam – Schutz gegen schädliche Mächte; kaṇṭhe/bāhau/śikhāyām badhnīta – an Hals/Arm/Haarlocke binden 5.3. Lehre und Frucht
devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya phalaṃ no brūhi
bhagava iti sa hovāca prajāpatirya etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ nityamadhīte so'gnipūto
bhavati sa vāyupūto bhavati sa ādityapūto bhavati
sa somapūto bhavati sa satyapūto bhavati sa brahmapūto
bhavati sa viṣṇupūto bhavati sa rudrapūto bhavati
sa sarvapūto bhavati sa sarvapūto bhavati || 3 ||

Wer den Nrisimha-Mantraraja täglich rezitiert, wird nach der traditionellen Fruchtverheißung durch Feuer, Wind, Sonne, Soma, Wahrheit, Brahman, Vishnu, Rudra und schließlich durch alles gereinigt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: nityam adhīte – studiert/rezitiert täglich; agni-pūtaḥ – durch Feuer gereinigt; vāyu-pūtaḥ – durch Wind gereinigt; āditya-pūtaḥ – durch Sonne gereinigt; soma-pūtaḥ – durch Soma gereinigt; satya-pūtaḥ – durch Wahrheit gereinigt; brahma-pūtaḥ – durch Brahman gereinigt; sarva-pūtaḥ – durch alles gereinigt 5.4. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa mṛtyuṃ tarati sa pāpmānaṃ tarati
sa bhrūṇahatyāṃ tarati sa vīrahatyāṃ tarati sa sarvahatyāṃ
tarati sa saṃsāraṃ tarati sa sarvaṃ tarati sa sarvaṃ tarati || 4 ||

Die tägliche Rezitation wird als Überschreiten von Tod, Sünde und schwersten Verfehlungen sowie von Samsara und allem Bedingten verherrlicht.

Wort-für-Wort-Übersetzung: mṛtyuṃ tarati – überschreitet den Tod; pāpmānaṃ tarati – überschreitet Sünde; bhrūṇahatyām – Tötung eines Embryos; vīrahatyām – Tötung eines Helden/Mannes; sarvahatyām – jede Tötung; saṃsāraṃ tarati – überschreitet Samsara; sarvaṃ tarati – überschreitet alles 5.5. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte so'gniṃ stambhayati sa vāyuṃ stambhayati
sa ādityaṃ stambhayati sa stomaṃ stambhayati sa udakaṃ
stambhayati sa sarvāndevānstambhayati sa
sarvāngrahānstambhayati sa viṣaṃ stambhayati
sa viṣaṃ stambhayati || 5 ||

Die Upanishad schreibt der täglichen Rezitation traditionelle magisch-rituelle „Stambhana“-Wirkungen zu: Feuer, Wind, Sonne, Soma, Wasser, Götter, Planetenkräfte und Gift sollen gebannt oder zum Stillstand gebracht werden können.

Wort-für-Wort-Übersetzung: stambhayati – bannt/bringt zum Stillstand; agniṃ – Feuer; vāyuṃ – Wind; ādityam – Sonne; udakam – Wasser; devān – Götter; grahān – Planeten-/Besessenheitsmächte; viṣam – Gift

Hinweis: Diese Aussagen werden als historische Frucht- und Ritualverheißungen der Quelle wiedergegeben, nicht als überprüfte naturwissenschaftliche Wirkungsversprechen. 5.6. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa devānākarṣayati sa yakṣānākarṣayati
sa nāgānākarṣayati sa grahānākarṣayati sa
manuṣyānākarṣayati sa sarvānākarṣayati sa
sarvānākarṣayati || 6 ||

Ebenso wird dem Mantra eine traditionelle Anziehungskraft zugeschrieben: Götter, Yakshas, Nagas, Grahas, Menschen und schließlich alle Wesen sollen „herangezogen“ werden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ākarṣayati – zieht an/herbei; devān – Götter; yakṣān – Yakshas; nāgān – Nagas; grahān – Grahas; manuṣyān – Menschen; sarvān – alle

Hinweis: Auch dies ist eine traditionelle Ritualverheißung des Textes. 5.7. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa bhūrlokaṃ jayati sa bhuvarlokaṃ jayati
sa svarlokaṃ jayati sa maharlokaṃ jayati sa janolokaṃ
jayati sa tapolokaṃ jayati sa satyalokaṃ jayati sa
sarvāṃllokāñjayati sa sarvāṃllokāñjayati || 7 ||

Die Rezitation wird mit dem „Gewinnen“ der sieben Welten Bhur, Bhuvar, Svar, Mahar, Jana, Tapas und Satya und schließlich aller Welten verbunden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: bhūrlokaṃ jayati – gewinnt die Erdenwelt; bhuvarlokam – Luftraumwelt; svarlokam – Himmelswelt; maharlokam – Mahar-Welt; janolokam – Jana-Welt; tapolokam – Tapas-Welt; satyalokam – Satya-Welt; sarvān lokān jayati – gewinnt alle Welten 5.8. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājamānuṣṭubhaṃ nityamadhīte
so'gniṣṭomena yajate sa ukthyena yajate sa ṣoḍaśinā
yajate sa vājapeyena yajate so'tirātreṇa yajate
so'ptoryāmeṇa yajate so'śvamedhena yajate sa sarvaiḥ
kratubhiryajate sa sarvaiḥ kratubhiryajate || 8 ||

Die tägliche Rezitation wird symbolisch den großen vedischen Opfern Agnishtoma, Ukthya, Shodashin, Vajapeya, Atiratra, Aptoryama und Ashvamedha sowie schließlich allen Opferhandlungen gleichgestellt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: agniṣṭomena yajate – vollzieht gleichsam Agnishtoma; ukthyena – Ukthya; ṣoḍaśinā – Shodashin; vājapeyena – Vajapeya; atirātreṇa – Atiratra; aptoryāmeṇa – Aptoryama; aśvamedhena – Ashvamedha; sarvaiḥ kratubhiḥ – mit allen Opfern 5.9. Lehre und Frucht
ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa ṛco'dhīte sa yajūṃṣyadhīte sa
sāmānyadhīte so'tharvaṇamadhīte so'ṅgirasamadhīte
sa śākhā adhīte sa purāṇānyadhīte sa kalpānadhīte
sa gāthāmadhīte sa nārāśaṃsīradhīte sa praṇavamadhīte
yaḥ praṇavamadhīte sa sarvamadhīte sa sarvamadhīte || 9 ||

Wer den Mantraraja täglich rezitiert, gilt dem Text zufolge als einer, der Rig-, Yajur-, Sama- und Atharvaveda, Angiras-Überlieferung, Zweigschulen, Puranas, Kalpas, Gathas, Narashamsis und schließlich den Pranava studiert. Wer den Pranava studiert, studiert damit alles.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ṛcaḥ adhīte – studiert Rigverse; yajūṃṣi – Yajus; sāmāni – Samans; atharvaṇam – Atharvaveda; śākhāḥ – Zweigschulen; purāṇāni – Puranas; kalpān – Kalpa-Texte; gāthāḥ – Gesänge; praṇavam – Om; sarvam adhīte – studiert alles 5.10. Lehre und Frucht
anupanītaśatamekamekenopanītena tatsamamupanītaśatamekamekena
gṛhasthena tatsamaṃ gṛhasthaśatamekamekena
vānaprasthena tatsamaṃ vānaprasthaśatamekamekena
yatinā tatsamaṃ yatīnāṃ tu śataṃ pūrṇamekamekena
rudrajāpakena tatsamaṃ rudrajāpakaśatamekamekena-
atharvaśiraḥśikhādhyāpakena tatsamamatharvaśiraḥ-
śikhādhyāpakaśatamekamekena tāpanīyopaniṣada-
dhyāpakena tatsamaṃ tāpanīyopaniṣadadhyāpaka-
śatamekamekena mantrarājadhyāpakena tatsamaṃ tadvā
etatparamaṃ dhāma mantrarājādhyāpakasya yatra na
sūryastapati yatra na vāyurvāti yatra na candramā bhāti
yatra na nakṣatrāṇi bhānti yatra nāgnirdahati yatra na
mṛtyuḥ praviśati yatra na duḥkhaṃ sadānandaṃ
paramānandaṃ śāntaṃ śāśvataṃ sadāśivaṃ
brahmādivanditaṃ yogidhyeyaṃ paramaṃ padaṃ yatra
gatvā na nivartante yoginaḥ ||

tadetadṛcābhyuktam |
tadviṣṇoḥ paramaṃ padaṃ sadā paśyanti sūrayaḥ |
divīva cakṣurātatam | tadviprāso vipanyavo jāgṛvāṃsaḥ
samindhate | viṣṇoryatparamaṃ padam |
tadetanniṣkāmasya bhavati tadetanniṣkāmasya bhavati
ya evaṃ vedeti mahopaniṣat || 10 ||

Der Text entwickelt eine hierarchische Verherrlichung des Mantraraja-Lehrers: Hundert Uneingeweihte entsprechen einem Eingeweihten, hundert Eingeweihte einem Hausvater, hundert Hausväter einem Waldeinsiedler, hundert Waldeinsiedler einem Yati; weitere Stufen führen über Rudra-Japa und Atharvashiras/Atharvashikha zum Lehrer der Tapaniya und des Mantraraja. Seine höchste Stätte wird als Bereich beschrieben, wo Sonne, Wind, Mond, Sterne, Feuer, Tod und Leid nicht herrschen: immerwährende höchste Wonne, Frieden und die von Yogis meditierte höchste Stätte, von der sie nicht zurückkehren. Der Text zitiert Vishnus höchsten Schritt und sagt abschließend, dass diese Stätte dem Begierdelosen zuteilwird.

Wort-für-Wort-Übersetzung: anupanīta – Uneingeweihter; upanīta – Eingeweihter/Brahmacharin; gṛhastha – Hausvater; vānaprastha – Waldeinsiedler; yati – Entsagter; rudra-jāpaka – Rudra-Rezitator; tāpanīyopaniṣad-adhyāpaka – Lehrer der Tapaniya Upanishad; mantrarāja-adhyāpaka – Lehrer des Mantraraja; paramaṃ dhāma – höchste Stätte; sadānandam – immerwährende Wonne; yogidhyeyam – von Yogis zu meditieren; na nivartante – kehren nicht zurück; niṣkāmasya – dem Begierdelosen

Nrisimha Uttara Tapaniya Upanishad

Uttara-Eröffnungsvers. Das Licht des Turiya des Turiya
nṛsiṃhottaratāpinyāṃ turyaturyātmakaṃ mahaḥ |
paramādvaitasāmrājyaṃ pratyakṣamupalabhyate ||

„In der Nrisimha Uttara Tapaniya wird jenes große Licht, das das Turiya des Turiya ist, als unmittelbares Reich höchster Nichtdualität erfahren.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: nṛsiṃhottaratāpinyām – in der Nrisimha Uttara Tapaniya; turya-turya-ātmakam – von der Natur des Vierten des Vierten; mahaḥ – großes Licht; parama-advaita-sāmrājyam – Reich höchster Nichtdualität; pratyakṣam upalabhyate – wird unmittelbar erfahren

Erster Khanda – Atman, Om und die vier Zustände

U1a. Om, Brahman und der Wachzustand
oṃ devā ha vai prajāpatimabruvannaṇoraṇīyāṃ-
samimamātmānamoṅkāraṃ no vyācakṣveti
tathetyomityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasyopavyākhyānaṃ
bhūtaṃ bhavadbhaviṣyaditi sarvamoṅkāra eva
yaccānyattrikālātītaṃ tadapyoṅkāra eva sarvaṃ
hyetadbrahmāyamātmā brahma tametamātmānamomiti
brahmaṇaikīkṛtya brahma cātmānamomityekīkṛtya
tadekamajaramamṛtamabhayamomityanubhūya
tasminnidaṃ sarvaṃ triśarīramāropya tanmayaṃ hi
tadeveti saṃharedomiti taṃ vā etaṃ triśarīramātmānaṃ
triśarīraṃ paraṃ brahmānusandadhyātsthūlatvāt-
sthūlabhuktvācca sūkṣmatvātsūkṣmabhuktvā-
ccaikyādānandabhogācca so'yamātmā
catuṣpājjāgaritasthānaḥ sthūlaprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sthūlabhuk caturātmā viśvo
vaiśvānaraḥ prathamaḥ pādaḥ ||

Die Götter bitten Prajapati, den feinsten Atman als Om zu erklären. Om ist alles: Vergangenheit, Gegenwart, Zukunft und das jenseits der Zeit Liegende. Alles ist Brahman, und dieser Atman ist Brahman. Atman und Brahman sollen in Om als eins erfahren werden – als das Eine, Alterlose, Unsterbliche und Furchtlose. Die drei Körper werden in Om zurückgenommen. Das erste Viertel ist der im Wachen grob erkennende, siebengliedrige, neunzehnmündige, Grobes genießende Vishva/Vaishvanara.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aṇoḥ aṇīyāṃsam – feiner als das Feine; ātmānam oṅkāram – Atman als Om; idam sarvam – dieses Ganze; brahma ayam ātmā – Brahman ist dieser Atman; ajaram amṛtam abhayam – alterlos, unsterblich, furchtlos; triśarīram – dreifacher Körper; jāgarita-sthānaḥ – im Wachzustand; sthūla-prajñaḥ – das Grobe erkennend; viśvaḥ vaiśvānaraḥ – Vishva/Vaishvanara; prathamaḥ pādaḥ – erstes Viertel U1b. Der Traumzustand
svapnasthānaḥ sūkṣmaprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sūkṣmabhuk caturātmā
taijaso hiraṇyagarbho dvitīyaḥ pādaḥ ||

Das zweite Viertel ist der im Traumzustand feine Inhalte erkennende, siebengliedrige, neunzehnmündige, Feines genießende, vierwesentliche Taijasa/Hiranyagarbha.

Wort-für-Wort-Übersetzung: svapna-sthānaḥ – im Traumzustand; sūkṣma-prajñaḥ – Feines erkennend; saptāṅgaḥ – siebengliedrig; ekonaviṃśati-mukhaḥ – neunzehnmündig; sūkṣmabhuk – Feines genießend; taijasaḥ – Taijasa; hiraṇyagarbhaḥ – Hiranyagarbha; dvitīyaḥ pādaḥ – zweites Viertel U1c. Der Tiefschlaf
yatra supto na kañcana kāmaṃ kāmayate na
kañcana svapnaṃ paśyati tatsuṣuptaṃ
suṣuptasthāna ekībhūtaḥ prajñānaghana
evānandamayo hyānandabhuk cetomukhaścaturātmā
prājña īśvarastṛtīyaḥ pādaḥ ||

Wo der Schlafende keinen Wunsch begehrt und keinen Traum sieht, ist Tiefschlaf. Dort ist der Atman einsgeworden, eine Masse von Bewusstsein, aus Wonne bestehend und Wonne genießend, mit Bewusstsein als Zugang; als Prajna/Ishvara ist dies das dritte Viertel.

Wort-für-Wort-Übersetzung: suṣuptam – Tiefschlaf; na kañcana kāmaṃ kāmayate – begehrt keinen Wunsch; na svapnaṃ paśyati – sieht keinen Traum; ekībhūtaḥ – einsgeworden; prajñānaghanaḥ – Bewusstseinsfülle; ānandamayaḥ – aus Wonne bestehend; prājñaḥ īśvaraḥ – Prajna/Ishvara; tṛtīyaḥ pādaḥ – drittes Viertel U1d. Turiya und das Turiya des Turiya
eṣa sarveśvara eṣa sarvajña eṣo'ntaryāmeṣa
yoniḥ sarvasya prabhavāpyayau hi bhūtānaṃ
trayamapyetatsuṣuptaṃ svapnaṃ māyāmātraṃ
cidekaraso hyayamātmātha turīyaścaturātmā
turīyāvasitatvādekaikasyotānujñātranujñāvikalpai-
strayamapyatrāpisuṣuptaṃ svapnaṃ māyāmātraṃ
cidekaraso hyayamātmāthāyamādeśo na
sthūlaprajñaṃ na sūkṣmaprajñaṃ nobhayataḥprajñaṃ
na prajñaṃ nāprajñaṃ na prajñānaghana-
madṛṣṭamavyavahāryamagrāhyamalakṣaṇa-
macintyamacintyamavyapadeśyamaikātmyapratyayasāraṃ
prapañcopaśamaṃ śivaṃ śāntamadvaitaṃ caturthaṃ
manyante sa ātmā sa vijñeya īśvaragrāsasturīyasturīyaḥ ||

Prajna/Ishvara wird als Herr des Alls, Allwissender, innerer Lenker und Ursprung von Entstehen und Vergehen der Wesen bezeichnet. Doch Wachen, Traum und Tiefschlaf erscheinen in der nichtdualen Sicht als Maya vor dem einen Bewusstseinsgeschmack des Atman. Turiya wird als weder inneres noch äußeres noch beidseitiges Erkennen, weder gewöhnliches Wissen noch Unwissen, unsichtbar, ungreifbar, merkmallos, undenkbar, nicht bezeichnbar, in der Einheit des Selbst gegründet, friedvoll, heilvoll und nichtdual beschrieben. Der Text geht noch weiter und nennt das „Turiya des Turiya“ das, worin selbst die Gottesvorstellung Ishvara aufgelöst wird.

Wort-für-Wort-Übersetzung: sarveśvaraḥ – Herr des Alls; sarvajñaḥ – allwissend; antaryāmī – innerer Lenker; māyāmātram – bloße Maya; cidekarasaḥ – ein Geschmack reinen Bewusstseins; na antaḥprajñam ... – weder nach innen noch auf andere Weise begrenztes Erkennen; adṛṣṭam – unsichtbar; avyavahāryam – nicht objektivierbar; ekātma-pratyaya-sāram – in der Gewissheit des einen Selbst gegründet; śivam śāntam advaitam – heilvoll, friedvoll, nichtdual; īśvara-grāsaḥ – Verschlingen/Auflösung Ishvaras; turīya-turīyaḥ – Turiya des Turiya

Zweiter Khanda – Die Matras A, U, M und Om

U2a. Der Zeuge und der A-Laut
taṃ vā etamātmānaṃ jāgratyasvapnamasuṣuptaṃ
svapne'jāgratamasuṣuptaṃ suṣupte'jāgratamasvapnaṃ
turīye'jāgratamasvapnamasuṣuptamavyabhicāriṇaṃ
nityānandaṃ sadekarasaṃ hyeva cakṣuṣo draṣṭā
śrotrasya draṣṭā vāco draṣṭā manaso draṣṭā
buddherdraṣṭā prāṇasya draṣṭā tamaso draṣṭā
sarvasya draṣṭā tataḥ sarvasmādanyo vilakṣaṇacakṣuṣaḥ
sākṣī śrotrasya sākṣī vācaḥ sākṣī manasaḥ sākṣīḥ
buddheḥ sākṣī prāṇasya sākṣī tamasaḥ sākṣī
sarvasya sākṣī tato'vikriyo mahācaitanyo'smātsarvasmātpriyatama
ānandaghanaṃ hyevamasmātsarvasmātpurataḥ
suvibhātamekarasamevājaramamṛtamabhayaṃ
brahmaivāpyajayainaṃ catuṣpādaṃ mātrābhiroṅkāreṇa
caikīkuryājjāgaritasthānaścaturātmā viśvo
vaiśvānaraścatūrūpoṅkāra eva catūrūpo
hyayamakāraḥ sthūlasūkṣmabījasākṣibhirakārarūpai-
rāpterādimattvādvā sthūlatvātsūkṣmatvād-
bījatvātsākṣitvāccāpnoti ha vā idaṃ sarvamādiśca
bhavati ya evaṃ veda ||

Der Atman ist in jedem Zustand von den anderen Zuständen unberührt: im Wachen traum- und tiefschlaflos, im Traum nicht wachend, im Tiefschlaf nicht träumend, im Turiya jenseits aller drei. Er ist unveränderlich, ewige Wonne und der Seher von Auge, Ohr, Rede, Geist, Buddhi, Prana, Dunkelheit und allem. Als Zeuge ist er von allem verschieden, unveränderliches großes Bewusstsein und das Liebste, eine Fülle von Wonne, alterlos, unsterblich und furchtlos – Brahman. Der vierwesentliche Vishva/Vaishvanara wird mit dem A-Laut verbunden; wer dies erkennt, „erlangt“ alles und wird zum Ersten.

Wort-für-Wort-Übersetzung: draṣṭā – Seher; sākṣī – Zeuge; avikriyaḥ – unveränderlich; mahācaitanyaḥ – großes Bewusstsein; priyatamaḥ – das Liebste; ānandaghanaḥ – Wonnefülle; ajaram amṛtam abhayam – alterlos, unsterblich, furchtlos; akāraḥ – A-Laut; āpter ādimattvāt – wegen Erlangen und Erstersein; āpnoti – erlangt U2b. Der U-Laut
svapnasthānaścaturātmā taijaso hiraṇyagarbhaścatūrūpa
ukāra eva catūrūpo hyayamukāraḥ sthūlasūkṣmabīja-
sākṣibhirukārarūpairutkarṣādubhayatvātsthūlatvāt-
sūkṣmatvādbījatvātsākṣitvāccotkarṣati ha vai
jñānasantatiṃ samānaśca bhavati ya evaṃ veda ||

Der vierwesentliche Taijasa/Hiranyagarbha im Traum wird mit dem U-Laut verbunden. Der U-Laut trägt in sich grobe, feine, samenhafte und zeugenhafte Aspekte. Wegen Erhöhung und Mittlerstellung hebt er die Kontinuität des Wissens empor und führt zu Ausgeglichenheit.

Wort-für-Wort-Übersetzung: taijasaḥ hiraṇyagarbhaḥ – Taijasa/Hiranyagarbha; ukāraḥ – U-Laut; utkarṣāt – wegen Erhöhung; ubhayatvāt – wegen Mittlerstellung/Beidseitigkeit; jñāna-santatim utkarṣati – hebt die Wissenskontinuität empor; samānaḥ bhavati – wird ausgeglichen/gleich U2c. Der M-Laut
suṣuptasthānaścaturātmā prājñaīśvaraścaturūpo
makāra eva catūrūpo hyayaṃ makāraḥ sthūlasūkṣma-
bījasākṣibhirmakārarūpairmiterapītervā sthūlatvāt-
sūkṣmatvādbījatvātsākṣitvācca minoti ha vā
idaṃ sarvamapītiśca bhavati ya evaṃ veda ||

Der vierwesentliche Prajna/Ishvara im Tiefschlaf wird mit dem M-Laut verbunden. Auch er enthält groben, feinen, samenhaften und zeugenhaften Aspekt. Wegen Maß, Aufbau und Aufgehen misst und umfasst er die Welt und ist zugleich ihr Aufgehen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: prājña-īśvaraḥ – Prajna/Ishvara; makāraḥ – M-Laut; miteḥ – wegen Maß/Messen; apīteḥ – wegen Aufgehen; minoti – misst/umfasst; apītiḥ – Aufgehen, Auflösung U2d. Turiya als Om und Nrisimha
mātrāmātrāḥ pratimātrāḥ kuryādatha turīya īśvaragrāsaḥ
sa svarāṭ svayamīśvaraḥ svaprakāśaścaturātmo-
tānujñātranujñāvikalpairoto hyayamātmā hyathaivedaṃ
sarvamantakāle kālāgniḥ sūrya usrairanujñāto hyayamātmā
hyasya sarvasya svātmānaṃ dadātīdaṃ sarvaṃ
svātmānameva karoti yathā tamaḥ savitan jñaikaraso
hyayamātmā cidrūpa eva yathā dāhyaṃ dagdhvāgniravikalpo
hyayamātmā vāṅmano'gocaratvāccidrūpaścatūrūpa
oṃkāra eva catūrūpo hyayamoṅkāra otānujñātranujñā-
vikalpairoṅkārarūpairātmaiva nāmarūpātmakaṃ hīdaṃ
sarvaṃ turīyatvāccidrūpatvāccotatvādanujñātṛtvāda-
nujñānatvādavikalparūpatvāccāvikalparūpaṃ hīdaṃ
sarvaṃ naiva tatra kācana bhidāstyatha
tasyāyamādeśo'mātraścaturtho'vyavahāryaḥ prapañcopaśamaḥ
śivo'dvaita oṅkāra ātmaiva saṃviśatyātmanātmānaṃ
ya evaṃ vedaiṣa vīro nārasiṃhena vānuṣṭubhā
mantrarājena turīyaṃ vidyādeṣa hyātmānaṃ prakāśayati
sarvasaṃhārasamarthaḥ paribhavāsahaḥ prabhurvyāptaḥ
sadojjvalo'vidyātatkāryahīnaḥ svātmabandhaharaḥ sarvadā
dvaitarahita ānandarūpaḥ sarvādhiṣṭhānaḥ sanmātro
nirastāvidyātamomoho'hameveti tasmādevamevemamātmānaṃ
paraṃ brahmānusandadhyādeṣa vīro nṛsiṃha eveti ||

Alle Matras sind wechselseitig ineinander zu betrachten. Turiya, der selbstherrliche, selbstleuchtende Ishvara-Überstieg, wird als Ota, Anujnatri, Anujna und Avikalpa beschrieben: als in allem „eingewoben“, als Bejaher, als Bejahung und als unterschiedslose Nichtdualität. Wie Feuer nach dem Verbrennen des Brennstoffs bleibt reines Bewusstsein. Turiya ist wort- und gedankenjenseits; Om ist seine vierfache Lautgestalt. Namen und Formen erscheinen nur auf dieser Grundlage, ohne wirkliche Trennung. Der Text zitiert die Mandukya-Lehre von der „unmessbaren“ vierten Silbe. Der Nrisimha-Mantraraja wird schließlich als Mittel zur Erkenntnis dieses Turiya beschrieben: Er offenbart den Atman, löst Nichtwissen und Bindung und verweist auf die eine, wonnevolle Grundlage. So soll der Atman als höchstes Brahman und Nrisimha erkannt werden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: turīyaḥ – das Vierte; svarāṭ – selbstherrlich; svaprakāśaḥ – selbstleuchtend; ota – eingewoben; anujñātṛ – Bejaher/Erlaubender; anujñā – Bejahung; avikalpa – ohne Unterscheidung; vāṅ-mano-agocara – jenseits von Rede und Geist; oṅkāraḥ – Om; amātraḥ caturthaḥ – das messlose Vierte; prapañcopaśamaḥ – Stillwerden der Weltentfaltung; nārasiṃhena mantrarājena – durch den Nrisimha-Mantraraja; avidyā-tat-kārya-hīnaḥ – frei von Nichtwissen und seinen Wirkungen; dvaita-rahitaḥ – frei von Zweiheit; ānanda-rūpaḥ – Wonnegestalt

Dritter Khanda – Kosmische Zuordnungen und innere Rücknahme

U3a. A als erste Matra und erste Zeile
tasya ha vai praṇavasya yā pūrvā mātrā sā prathamaḥ
pādo bhavati dvitīyā dvitīyasya tṛtīyā tṛtīyasya
caturthyotānujñātranujñāvikalparūpā tayā turīyaṃ
caturātmānamanviṣya caturthapādena ca tayā
turīyeṇānucintayangrasettasya ha vā etasya praṇavasya
yā pūrvā mātrā sā pṛthivyakāraḥ sa ṛgbhirṛgvedo
brahmā vasavo gāyatrī gārhapatyaḥ sā prathamaḥ pādo
bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu caturātmā sthūlasūkṣma-

Die erste Matra des Pranava entspricht dem ersten Versfuß des Mantraraja. Sie ist Erde, A-Laut, Rigveda, Brahma, Vasus, Gayatri und Garhapatya-Feuer. In allen Versfüßen soll zugleich die vierfache Struktur aus Grobem, Feinem, Samen und Zeuge erkannt werden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: pūrvā mātrā – erste Matra; prathamaḥ pādaḥ – erster Versfuß; pṛthivī – Erde; akāraḥ – A; ṛgvedaḥ – Rigveda; brahmā – Brahma; vasavaḥ – Vasus; gāyatrī – Gayatri; gārhapatyaḥ – Garhapatya-Feuer; sthūla-sūkṣma-bīja-sākṣibhiḥ – durch grob, fein, Same, Zeuge U3b. U als zweite Matra und zweite Zeile
bījasākṣibhirdvitīyāntarikṣaṃ sa ukāraḥ sa yajurbhiryajurvedo
viṣṇurudrāstriṣṭubdakṣiṇāgniḥ sā dvitīyaḥ
pādo bhavati ca sarveṣu pādeṣu caturātmā
sthūlasūkṣmabījasākṣibhistṛtīyā dyauḥ sa makāraḥ

Die zweite Matra ist Luftraum, U-Laut, Yajurveda, Vishnu, Rudras, Trishtubh und Dakshina-Feuer. Auch diese Zeile wird vierwesentlich als grob, fein, samenhaft und zeugenhaft betrachtet.

Wort-für-Wort-Übersetzung: dvitīyā – zweite; antarikṣam – Luftraum; ukāraḥ – U; yajurvedaḥ – Yajurveda; viṣṇuḥ – Vishnu; rudrāḥ – Rudras; triṣṭubh – Trishtubh; dakṣiṇāgniḥ – südliches Feuer U3c. M und die dritte Matra
sthūlasūkṣmabījasākṣibhistṛtīyā dyauḥ sa makāraḥ
sa sāmabhiḥ sāmavedo rudrādityā jagatyāhavanīyaḥ sā
tṛtīyaḥ pādo bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu
caturātmā sthūlasūkṣmabījasākṣibhiryā'vasāne'sya
caturthyardhamātrā sā somaloka oṃkāraḥ sātharvaṇai-
rmantrairatharvavedaḥ saṃvartako'gnirmaruto virāḍekarṣirbhāsvatī
smṛtā sā caturthaḥ pādo bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu
caturātmā sthūlasūkṣmabījasākṣibhirmātrā mātrāḥ

Die dritte Matra ist Himmel, M-Laut, Samaveda, Rudra, Adityas, Jagati und Ahavaniya-Feuer. Die abschließende halbe Matra wird mit Soma-Welt, Om, Atharvaveda, Weltbrand, Maruts, Viraj, dem einen Rishi und der leuchtenden Kraft verbunden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: tṛtīyā – dritte; dyauḥ – Himmel; makāraḥ – M; sāmavedaḥ – Samaveda; rudraḥ – Rudra; ādityāḥ – Adityas; jagatī – Jagati; āhavanīyaḥ – Ahavaniya-Feuer; caturthī ardhamātrā – vierte Halbmatra; soma-lokaḥ – Soma-Welt; atharvavedaḥ – Atharvaveda U3d. Meditative Rücknahme der Vielheit
caturātmā sthūlasūkṣmabījasākṣibhirmātrā mātrāḥ
pratimātrāḥ kṛtvotānujñātranujñāvikalparūpaṃ
cintayangrasejjño'mṛto hutasaṃvitkaḥ śuddhaḥ saṃviṣṭo
nirvighna imamasuniyame'nubhūyehedaṃ sarvaṃ dṛṣṭvā sa
prapañcahīno'tha sakalaḥ sādhāro'mṛtamayaścaturātmātha
mahāpīṭhe saparivāraṃ tametaṃ catuḥsaptātmānaṃ
caturātmānaṃ mūlāgnāvagnirūpaṃ praṇavaṃ
sandadhyātsaptātmānaṃ caturātmānamakāraṃ rudraṃ
bhrūmadhye saptātmānaṃ caturātmānaṃ catuḥsaptātmānaṃ
caturātmānamoṅkāraṃ sarveśvaraṃ dvādaśānte
saptātmānaṃ caturātmānaṃ catuḥsaptātmānamoṅkāraṃ
turīyamānandāmṛtarūpaṃ ṣoḍaśānte'thānandāmṛtenai-
tāṃścaturdhā sampūjya tathā brahmāṇameva viṣṇumeva
rudrameva vibhaktāṃstrīnevāvibhaktāṃstrīneva liṅgarūpāneva
ca sampūjyopahāraiścaturdhātha liṅgātsaṃhṛtya
tejasā śarīratrayaṃ saṃvyāpya tadadhiṣṭhānamātmānaṃ
saṃjvālya tatteja ātmacaitanyarūpaṃ balamavaṣṭabhya
guṇairaikyaṃ sampādya mahāsthūlaṃ mahāsūkṣme
mahāsūkṣmaṃ mahākāraṇe ca saṃhṛtya mātrābhirotā-
nujñātranujñāvikalparūpaṃ cintayangraset ||

Der Übende soll die Matras ineinander erkennen, Ota, Anujnatri, Anujna und Avikalpa meditieren und die Vielheit darin „verschlingen“, also zurücknehmen. Nach innerer Erfahrung und Aufhebung der Weltentfaltung werden A, U, M und Om in verschiedenen inneren Zentren als Brahma, Vishnu, Rudra und Sarveshvara verehrt. Danach werden die drei Gottheiten sowohl unterschieden als auch ununterschieden betrachtet. Der grobe Körper wird im feinen, der feine im ursächlichen und alles im Bewusstseinslicht des Atman zurückgenommen, bis die unterschiedslose Grundlage allein bleibt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: pratimātrāḥ kṛtvā – jede Matra in jeder Matra betrachten; grased – verschlinge/nehme zurück; prapañca-hīnaḥ – frei von Weltentfaltung; mūlāgnau – im Grundfeuer; bhrūmadhye – zwischen den Brauen; dvādaśānte – am Ende der Zwölf; ṣoḍaśānte – am Ende der Sechzehn; brahmāṇam viṣṇum rudram – Brahma, Vishnu, Rudra; vibhaktān avibhaktān – unterschieden und ununterschieden; śarīratrayam – drei Körper; ātma-caitanya-rūpaṃ tejaḥ – Licht in Gestalt des Atman-Bewusstseins; mahāsthūlaṃ mahāsūkṣme – das Großgrobe im Großfeinen; mahāsūkṣmaṃ mahākāraṇe – das Großfeine im Großursächlichen

Vierter Khanda – Nrisimha als das eigene Ich

U4a. Atman, Brahman, Om und Nrisimha
taṃ vā etamātmānaṃ paramaṃ brahmoṅkāraṃ
turīyoṅkārāgravidyotamanuṣṭubhā natvā prasādyomiti
saṃhṛtyāhamityanusandadhyādathaitamevātmānaṃ
paramaṃ brahmoṅkāraṃ turīyoṅkārāgravidyotamekā-
daśātmānaṃ nārasiṃhaṃ natvomiti saṃharannānusandadhyā-
dathaitamevamātmānaṃ paramaṃ brahmoṅkāraṃ
turīyoṅkārāgravidyotaṃ praṇavena saṃcintyānuṣṭubhā
natvā saccidānandapūrṇātmasu navātmakaṃ
saccidānandapūrṇātmānaṃ paraṃ brahma sambhāvyāha-
mityātmānamādāya manasā brahmaṇaikīkuryādyadanuṣṭubhaiva
vā eṣa upavasanneṣa hi sarvatra sarvadā sarvātmā san
sarvamatti nṛsiṃho'sau parameśvaro'sau hi sarvatra sarvadā
sarvātmā santsarvamatti nṛsiṃha evaikala eṣa turīya
eṣa evogra eṣa eva vīra eṣa eva mahāneṣa eva viṣṇureṣa
eva jvalanneṣa eva sarvatomukha eṣa eva nṛsiṃha eṣa eva
bhīṣaṇa eṣa eva bhadra eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa eva
namāmyeṣa evāhamevaṃ yogārūḍho brahmaṇyevānuṣṭubhaṃ
sandadhyādoṅkāra iti || tadetau ślokau bhavataḥ ||

Der Atman als höchstes Brahman und Om, der an der Spitze des Om als Turiya erglänzt, soll durch die Anushtubh verehrt, in Om zusammengefasst und als „Ich“ erkannt werden. Derselbe Atman wird als der elffache Nrisimha der elf Wörter des Mantraraja betrachtet. Die neun ersten Prädikate werden in der Fülle von Sat-Chit-Ananda gesammelt; das eigene „Ich“ wird mit Brahman vereinigt. Nrisimha ist überall und jederzeit das Selbst aller und „verschlingt“ alles Bedingte. Er ist Turiya, Ugra, Vira, Mahan, Vishnu, Jvalan, Sarvatomukha, Nrisimha, Bhishana, Bhadra, Mrityumrityu, Namami und Aham. So wird die Mantra-Meditation zum Yoga der Identität von Atman und Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ātmānaṃ paramaṃ brahma – den Atman als höchstes Brahman; oṅkāram – Om; turīya-oṅkāra-agra-vidyotam – an der Spitze des Om als Turiya erglänzend; anuṣṭubhā natvā – durch die Anushtubh verehrend; aham iti anusandadhyāt – als „Ich“ kontemplieren; ekādaśātmānam nārasiṃham – den elffachen Nrisimha; saccidānanda-pūrṇa – erfüllt von Sein, Bewusstsein und Wonne; sarvātmā – Selbst aller; sarvam atti – verschlingt alles; yogārūḍhaḥ – im Yoga gegründet U4b. Bildvers: Der Löwe verschlingt die Unwirklichkeit
saṃstabhya siṃhaṃ svasutānguṇārthān-
saṃyojya śṛṅgairṛṣabhasya hatvā ||

vaśyāṃ sphurantīmasatīṃ nipīḍya
sambhakṣya siṃhena sa eṣa vīraḥ ||

Der Bildvers fordert dazu auf, den Löwen fest zu gründen, die „Kinder“ – die aus den Gunas hervorgehenden Sinnendinge – zu binden, sie mit den Hörnern des Om-Stiers zu überwinden und die zuckende Unwirklichkeit dem Löwen zum Verschlingen zu geben. Wer so übt, wird im Text „Vira“, ein spiritueller Held, genannt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: saṃstabhya siṃham – den Löwen fest gründend; svasutān guṇārthān – die eigenen „Kinder“, die Guna-Gegenstände; ṛṣabhasya śṛṅgaiḥ – mit den Hörnern des Stiers; asatīm – die unwirkliche; nipīḍya – niederdrückend; sambhakṣya – verschlingend; vīraḥ – Held U4c. Bildvers: Nrisimha erscheint selbst
śṛṅgaprotānpādānspṛṣṭvā hatvā tānagrasatsvayam |
natvā ca bahudhā dṛṣṭvā nṛsiṃhaḥ svayamudbabhāviti ||

„Nachdem er die von den Hörnern durchbohrten ‚Füße‘ berührt, sie überwunden und selbst verschlungen, sich verneigt und vielfach geschaut hat, erscheint Nrisimha selbst.“ Der Vers fasst die symbolische Rücknahme der Vielheit in die eine Wirklichkeit zusammen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: śṛṅga-protān – von Hörnern durchbohrt; pādān spṛṣṭvā – die Füße berührend; hatvā – überwunden; agrasat – verschlang; natvā – sich verneigend; bahudhā dṛṣṭvā – vielfach schauend; nṛsiṃhaḥ svayam udbabhau – Nrisimha erschien selbst

Fünfter Khanda – A, U, M als Nrisimha

U5a. A – der völlig Erlangte
athaiṣa u eva akāra āptatamārtha ātmanyeva
nṛsiṃhe deve brahmaṇi vartata eṣa hyevāptatama
eṣa hi sākṣyeṣa īśvarastatsarvagato na hīdaṃ
sarvameṣa hi vyāptatamaidaṃ sarvaṃ yadayamātmā
māyāmātra eṣa evogra eṣa hi vyāptatama eṣa
eva vīra eṣa hi vyāptatama eṣa eva mahāneṣa
hi vyāptatama eṣa eva viṣṇureṣa hi vyāptatama
eṣa eva jvalanneṣa hi vyāptatama eṣa eva
sarvatomukha eṣa hi vyāptatama eṣa eva nṛsiṃha
eṣa hi vyāptatama eṣa eva bhīṣaṇa eṣa hi
vyāptatama eṣa eva bhadra eṣa hi vyāptatama
eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa hi vyāptatama eṣa
eva namāmyeṣa hi vyāptatama eṣa evāhameṣa
hi vyāptatama ātmaiva nṛsiṃho devo brahma bhavati
ya evaṃ veda so'kāmo niṣkāma āptakāma
ātmakāmena tasya prāṇā utkrāmantyatraiva
samavalīyante brahmaiva sanbrahmāpyetyathaiṣa

Der A-Laut wird als „am vollständigsten erlangt“ gedeutet und auf den Atman-Nrisimha-Brahman bezogen. Er ist Zeuge, Herr und allgegenwärtig; die ganze Welt ist nur Atman und gegenüber ihm Maya. Alle elf Prädikate des Mantraraja werden von dieser vollkommenen Erreichbarkeit her gelesen. Wer erkennt, dass Nrisimha der Atman und Brahman ist, wird als wunschlos, frei von Begehren, erfüllten Begehrens und auf den Atman allein gerichtet beschrieben; seine Lebenskräfte gehen nicht fort, sondern lösen sich hier in Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: akāraḥ – A-Laut; āptatama-arthaḥ – Bedeutung des völlig Erlangten; sākṣī – Zeuge; īśvaraḥ – Herr; sarvagataḥ – allgegenwärtig; māyā-mātram – bloße Maya; ātmaiva nṛsiṃhaḥ – der Atman selbst ist Nrisimha; akāmaḥ – ohne Begehren; niṣkāmaḥ – wunschlos; āptakāmaḥ – dessen Wünsche erfüllt sind; ātmakāmaḥ – auf den Atman allein gerichtet; brahmāpyeti – geht in Brahman ein U5b. U – der Erhabenste
evoṅkāra utkṛṣṭatamārtha ātmanyeva nṛsiṃhe
deve brahmaṇi vartate tasmādeṣa satyasvarūpo na
hyanyadastyaprameyamanātmaprakāśameṣa hi
svaprakāśo'saṅgo'nyanna vīkṣata ātmāto
nānyathā prāptirātmamātraṃ hyetadutkṛṣṭameṣa
evogra eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva viṣṇureṣa
hyevotkṛṣṭa eṣa eva jvalanneṣa hyevotkṛṣṭa
eṣa eva sarvatomukha eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva
nṛsiṃha eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva bhīṣaṇa
eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva bhadra eṣa hyevotkṛṣṭa
eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa hyevotkṛṣṭa eṣa
eva namāmyeṣa hyevotkṛṣṭa eṣa evāhameṣa
hyevotkṛṣṭastasmādātmānamevainaṃ jānīyādātmaiva
nṛsiṃho devo brahma bhavati ya evaṃ veda so'kāmo
niṣkāma āptakāma ātmakāmo na tasya prāṇā
utkrāmantyatraiva samavalīyante brahmaiva
sanbrahmāpyetyathaiṣa eva makāro mahāvibhūtyartha

Der U-Laut wird als „der Erhabenste“ gedeutet und auf denselben Atman-Nrisimha-Brahman bezogen. Er ist die Wirklichkeit selbst, weil es kein von ihm unabhängiges Licht oder Erkennen gibt. Er ist selbstleuchtend und ungebunden. Alle elf Nrisimha-Prädikate werden nun von dieser höchsten Erhabenheit her verstanden. Die Frucht ist wiederum die Erkenntnis des Atman als Nrisimha und das wunschlose Aufgehen in Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ukāraḥ – U-Laut; utkṛṣṭatama-arthaḥ – Bedeutung des Höchsterhabenen; satya-svarūpaḥ – Wesen der Wirklichkeit; aprameyam – nicht durch ein Maß/Objektwissen erfassbar; svaprakāśaḥ – selbstleuchtend; asaṅgaḥ – ungebunden; ātma-mātram – nur Atman; nṛsiṃho devaḥ brahma – Nrisimha ist Brahman U5c. M – die große Macht
sanbrahmāpyetyathaiṣa eva makāro mahāvibhūtyartha
ātmanyaiva nṛsiṃhe deve brahmaṇi vartate
tasmādayamanalpo'bhinnarūpaḥ svaprakāśo brahmaivāptatama
utkṛṣṭatama etadeva brahmāpi sarvajñaṃ mahāmāyaṃ
mahāvibhūtyetadevogrametaddhi mahāvibhūtyetadeva
vīrametaddhi mahāvibhūtyatadeva mahadetaddhi
mahāvibhūtyetadeva viṣṇvetaddhi mahāvibhūtyetadeva
jvaladetaddhi mahāvibhūtyetadeva sarvatomukhametaddhi
mahāvibhūtyetadeva nṛsiṃhametaddhi mahāvibhūtyetadeva
bhīṣaṇametaddhi mahāvibhūtyetadeva bhadrametaddhi
mahāvibhūtyetadeva mṛtyumṛtyvetaddhi mahāvibhūtyetadeva
namāmyetaddhi mahāvibhūtyetadevāhametaddhi mahāvibhūti
tasmādakārokārābhyāmimamātmānamāptatamamutkṛṣṭatamaṃ
cinmātraṃ sarvadraṣṭāraṃ sarvasākṣiṇaṃ sarvagrāsaṃ
sarvapremāspadaṃ saccidānandamātramekarasaṃ
purato'smātsarvasmātsuvibhātamanviṣyāptatamamutkṛṣṭatamaṃ
mahāmāyaṃ mahāvibhūti saccidānandamātramekarasaṃ
purameva brahma makāreṇa jānīyādātmaiva nṛsiṃho devaḥ
parameva brahma bhavati ya evaṃ veda so'kāmo niṣkāma
āptakāma ātmakāmo na tasya prāṇā utkrāmantyatraiva
samavalīyante brahmaiva sanbrahmāpyetīti ha prajāpatiruvāca
prajāpatiruvāca ||

Der M-Laut wird als Mahavibhuti, große allumfassende Macht, gedeutet. Der Atman-Nrisimha ist unbegrenzt, ungeteilt und selbstleuchtend; Brahman ist allwissend und Träger der großen Maya und Macht. Alle elf Mantra-Prädikate werden als Ausdruck dieser Mahavibhuti gelesen. Durch A und U soll man den Atman als völlig erlangt, höchsterhaben, reines Bewusstsein, Allseher, Allzeuge, alles in sich Aufnehmenden und Ort aller Liebe erkennen; durch M als das höchste, eine Sat-Chit-Ananda-Brahman. Wer dies erkennt, ist nach Prajapatis Lehre wunschlos und geht als Brahman in Brahman ein.

Wort-für-Wort-Übersetzung: makāraḥ – M-Laut; mahāvibhūty-arthaḥ – Bedeutung großer Macht; analpaḥ – unbegrenzt; abhinna-rūpaḥ – ungeteiltes Wesen; sarvajñam – allwissend; mahāmāyam – mit großer Maya verbunden; sarva-draṣṭāram – Allseher; sarva-sākṣiṇam – Allzeuge; sarva-grāsam – alles in sich aufnehmend; sarva-prema-āspadam – Ort aller Liebe; saccidānanda-mātram – nur Sein-Bewusstsein-Wonne; brahmaiva san brahmāpyeti – als Brahman geht er in Brahman ein

Sechster Khanda – Von der zweifachen Sicht zur Entsagung

U6a. Das dämonische Böse wird in Bewusstseinslicht verwandelt
te devā imamātmānaṃ jñātumaicchaṃstānhāsuraḥ
pāpmā parijagrāha ta aikṣantahantainamāsuraṃ
pāpmānaṃ grasāma ityetamevoṅkārāgravidyotaṃ
turīyaturīyamātmānamugramanugraṃ vīramavīraṃ
mahāntamamahāntaṃ viṣṇumaviṣṇuṃ
jvalantamajvalantaṃ sarvatomukhamasarvatomukhaṃ
nṛsiṃhamanṛsiṃhaṃ bhīṣaṇamabhīṣaṇaṃ
bhadramabhadraṃ mṛtyumṛtyumamṛtyumṛtyuṃ
namāmyanamāmyahamanahaṃ nṛsiṃhānuṣṭubhaiva
bubudhire tebhyo hāsāvāsuraḥ pāpmā
saccidānandaghanajyotirabhavattasmādapakvakaṣāya
imamevoṅkārāgravidyotaṃ turīyaturīyamātmānaṃ
nṛsiṃhānuṣṭubhaiva jānīyāttasyāsuraḥ pāpmā
saccidānandaghanajyotirbhavati te devā jyotiṣa uttitīrṣavo
dvitīyādbhayameva paśyanta imamevoṅkārāgravidyotaṃ
turīyaturīyamātmānamanuṣṭubhānviṣya praṇavenaiva
tasminnavasthitāstebhyastajjyotirasya sarvasya purataḥ
suvibhātamavibhātamadvaitamacintyamaliṅgaṃ
svaprakāśamānandaghanaṃ śūnyamabhavadevaṃvitsvaprakāśaṃ
parameva brahma bhavati te devāḥ putraiṣaṇāyāśca
vittaiṣaṇāyāśca lokaiṣaṇāyāśca sasādhanebhyo
vyutthāya nirākārā niṣparigrahā aśikhā ayajñopavītā
andhā badhirā mugdhāḥ klībā mūkā unmatta iva
parivartamānāḥ śāntā dāntā uparatāstitikṣavaḥ
samāhitā ātmarataya ātmakrīḍā ātmamithunā
ātmānandāḥ praṇavameva paraṃ brahmātmaprakāśaṃ
śūnyaṃ jānantastatraiva parisamāptāstasmāddevānāṃ
vratamācarannoṅkāre pare brahmaṇi paryavasito bhavetsa
ātmanyevātmānaṃ paraṃ brahma paśyati ||

Die Götter wollen den Atman erkennen, werden aber vom „dämonischen Bösen“ ergriffen. Durch die Nrisimha-Anushtubh erkennen sie das Turiya des Turiya zunächst paarweise als Ugra und Nicht-Ugra, Vira und Nicht-Vira usw. Darauf verwandelt sich das Böse in ein Licht aus Sein, Bewusstsein und Wonne. Wer noch nicht vollständig geläutert ist, soll nach dem Text diese Kontemplation nutzen. Die Götter streben jedoch über jede Zweiheit hinaus, suchen dasselbe Turiya des Turiya und ruhen durch den Pranava darin. Das Licht erscheint nun als jenseits von Licht und Nichtlicht: nichtdual, undenkbar, ohne Merkmal, selbstleuchtend und wonnevoll. Darauf geben die Götter das Verlangen nach Kindern, Besitz und Welten samt seinen Mitteln auf; sie leben besitzlos und konventionsfrei, friedvoll, beherrscht, entsagend, geduldig und gesammelt, im Atman erfreut. Im Pranava als höchstem Brahman gelangen sie zur Vollendung und schauen das höchste Brahman im eigenen Selbst.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ātmānaṃ jñātum aicchan – wollten den Atman erkennen; āsuraḥ pāpmā – dämonisches Böse; turīya-turīyam – Turiya des Turiya; ugram anugram – Ugra und Nicht-Ugra; saccidānanda-ghana-jyotiḥ – dichtes Licht von Sein, Bewusstsein und Wonne; dvitīyāt bhayam – Furcht aus Zweiheit; advaitam – nichtdual; aliṅgam – ohne Merkmal; svaprakāśam – selbstleuchtend; putraiṣaṇā/vittaiṣaṇā/lokaiṣaṇā – Verlangen nach Kindern/Besitz/Welten; niṣparigrahāḥ – ohne Besitz; śāntā dāntā uparatāḥ titikṣavaḥ samāhitāḥ – friedvoll, beherrscht, entsagend, geduldig, gesammelt; ātmaratayaḥ – am Atman erfreut U6b. Der dreihörnige Bildvers
tadeṣa ślokaḥ ||

śṛṅgeśvaśṛṅgaṃ saṃyojya siṃhaṃ śṛṅgeṣu yojayet |
śṛṅgābhyāṃ śṛṅgamābadhya trayo devā upāsata iti ||

Der rätselhafte Bildvers verbindet den „hornlosen“ Turiya mit den drei Hörnern A, U und M und den Löwen mit denselben Lauten. Die drei Götter verehren diese Einheit. Das Bild verweist darauf, die Dreiheit der Lautgestalten in der nichtdualen Grundlage zu sammeln.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aśṛṅgam – hornlos; śṛṅgeṣu – in den Hörnern; siṃham – den Löwen; śṛṅgābhyām – durch zwei Hörner; trayaḥ devāḥ – die drei Götter; upāsata – verehrten/meditierten

Siebenter Khanda – Drei Weisen, A, U und M zu vereinigen

U7a. A, U und M als Atman und Brahman
devā ha vai prajāpatimabruvan bhūya eva no
bhagavānvijñāpayatviti tathetyajatvādamaratvāda-
jaratvādamṛtatvādaśokatvādamohatvādanaśanāyatvāda-
pipāsatvādadvaitatvāccākareṇemamātmāna-
manviṣyotkṛṣṭatvādutpādakatvādutpraveṣṭatvādu-
tthāpayitṛtvāduddraṣṭṛtvādutkartṛtvādutpatha-
vārakatvāddudgrāsatvādudbhrāntatvāduttīrṇavikṛtatvā-
ccoṅkāreṇemamātmānaṃ paramaṃ brahma
nṛsiṃhamanviṣyākāreṇemamātmānamukāraṃ
pūrvārdhamākṛṣya siṃhīkṛtyottarārdhena taṃ
siṃhamākṛṣya mahattvānmahastvānmānatvā-
nmuktatvānmahādevatvānmaheśvaratvānmahāsattvā-
nmahācittvānmahānandatvānmahāprabhutvācca
makārārdhenānenātmanaikīkuryādaśarīro
nirindriyo'prāṇo'tamāḥ saccidānandamātraḥ
sa svarāḍ bhavati ya evaṃ veda kastvamityahamiti
hovācaivamevedaṃ sarvaṃ tasmādahamiti sarvābhidhānaṃ
tasyādirayamakāraḥ sa eva bhavati | sarvaṃ hyayamātmāyaṃ
hi sarvāntaro na hīdaṃ sarvamahamiti hovācaiva
nirātmakamātmaivedaṃ sarvaṃ tasmātsarvātmakenākāreṇa
sarvātmakamātmānamanvicchedbrahmaivedaṃ sarvaṃ
saccidānandarūpaṃ saccidānandarūpamidaṃ sarvaṃ
saddhīdaṃ sarvaṃ satsaditi ciddhīdaṃ sarvaṃ kāśate
prakāśate ceti kiṃ saditīdamidaṃ netyanubhūtiriti
kaiṣetīyamiyaṃ netyavacanenaivānubhavannuvācaivameva
cidānandāvapyavacanenaivānubhavannuvāca sarvamanyaditi
sa paramānandasya brahmaṇo nāma brahmeti tasyāntyo'yaṃ
makāraḥ sa eva bhavati tasmānmakāreṇa paramaṃ
brahmānvicchetkimidamevamityukāra ityevāhāvicikitsan-
tasmādakāreṇemamātmānamanviṣya makāreṇa brahmaṇānu-
sandadhyādukāreṇāvicikitsannaśarīro'nindriyo'prāṇo'tamāḥ
saccidānandamātraḥ sa svarāḍ bhavati ya evaṃ veda
brahma vā idaṃ sarvamattṛtvādugratvādvīratvānmahatvād-
viṣṇutvājjvalatvātsarvatomukhatvānnṛsiṃhatvādbhīṣaṇatvā-
dbhadratvānmṛtyumṛtyutvānnamāmitvādahaṃtvāditi satataṃ
hyetadbrahmogratvādvīratvānmahattvādviṣṇutvājjvalatvā-
sarvatomukhatvānnṛsiṃhatvādbhīṣaṇatvādbhadratvā-
nmṛtyumṛtyutvānnamāmitvāditi tasmādakāreṇa paramaṃ
brahmānviṣya makāreṇa mana ādyavitāraṃ mana ādisākṣiṇa-
manvicchetsa yadaitatsarvamapekṣate tadaitatsarvamasminpraviśati
sa yadā pratibudhyate tadetatsarvamasmādevottiṣṭhati tadeva
tatsarvaṃ nirūhya pratyūhya sampīḍya saṃjvālya sambhakṣya
svātmānamevaiṣāṃ dadātyatyugro'tivīrotimahāniti
viṣṇuratijvalannatisarvatomukho'tinṛsiṃho'tibhīṣaṇo'ti-
bhadrotimṛtyumṛtyuratinamāmyatyahaṃ bhūtvā sve mahimni
sadā samāsate tasmādenamakārārthena pareṇa
brahmaṇaikīkuryādukāreṇāvicikitsannaśarīro
nirindriyo'prāṇo'manaḥ saccidānandamātraḥ sa svarāḍ bhavati
ya evaṃ veda ||

Prajapati lehrt drei spielerisch-etymologische Weisen, A, U und M zu verbinden. Erstens wird der Atman durch Eigenschaften wie ungeboren, nichtalternd, unsterblich, furchtlos und nichtdual mit A gesucht; der „Löwe“ wird durch mit U anlautende Bedeutungen wie Erhabenheit, Hervorbringen und Emporheben gesucht; mit M wird er als groß, mächtig, befreit, hochbewusst und hochwonnevoll mit dem Atman vereinigt. Zweitens wird Aham, „ich“, als Name des allinneren Atman verstanden; alles ist Sat-Chit-Ananda-Brahman, das mit M verbunden wird, während U als bestätigendes „Ja“ die Identität vermittelt. Drittens wird die ganze Welt als Brahman gelesen und der Atman als innerer Lenker und Zeuge, in den beim Schlaf die Welt eingeht und aus dem sie beim Erwachen hervorgeht. In allen drei Betrachtungen soll die scheinbare Zweiheit von Atman und Brahman durch Om aufgehoben werden. Der Erkennende wird als körperlos im metaphysischen Sinn, jenseits begrenzender Organe und Pranas, nur Sat-Chit-Ananda und selbstherrlich beschrieben.

Wort-für-Wort-Übersetzung: ajatvāt – wegen Ungeborenseins; amaratvāt – wegen Unsterblichkeit; advaitatvāt – wegen Nichtdualität; akāreṇa anvicchet – durch A suchen; utkṛṣṭatvāt – wegen Erhabenheit; ukāreṇa – durch U; mahattvāt – wegen Größe; makārārdhena – durch den M-Anteil; aśarīraḥ – jenseits Körperidentifikation; saccidānanda-mātraḥ – nur Sein-Bewusstsein-Wonne; aham – ich; sarvābhidhānam – Bezeichnung des Ganzen; ātmaiva idaṃ sarvam – dies alles ist der Atman; brahmaiva idaṃ sarvam – dies alles ist Brahman; anubhūtiḥ – unmittelbare Erfahrung; mana-ādi-sākṣiṇam – Zeuge von Geist und übrigen Funktionen; pratibudhyate – erwacht; sve mahimni – in eigener Herrlichkeit U7b. Bildvers der drei Hörner
tadeṣa ślokaḥ ||

śṛṅgaṃ śṛṅgārdhamākṛṣya śṛṅgeṇānena yojayet |
śṛṅgamenaṃ pare śṛṅge tamanenāpi yojayet ||

„Ziehe das halbe Horn zum Horn heran und verbinde es durch dieses Horn; binde dieses Horn im höchsten Horn auch durch jenes.“ In der Symbolsprache des Abschnitts stehen die Hörner für A, U und M, die in der Einheit von Atman und Brahman zusammengeführt werden.

Wort-für-Wort-Übersetzung: śṛṅgam – Horn; śṛṅgārdham – halbes Horn; ākṛṣya – heranziehend; yojayet – soll verbinden; pare śṛṅge – im höchsten/letzten Horn

Achter Khanda – Ota, Anujnatri, Anujna und Avikalpa

U8a. Ota – in allem eingewoben und doch ungebunden
atha turīyeṇotaśca protaśca hyayamātmā
nṛsiṃho'sminsarvamayaṃ sarvātmānaṃ hi
sarvaṃ naivāto'dvayo hyayamātmaikala evāvikalpo
na hi vastu sadayaṃ hyota iva sadghano'yaṃ cidghana
ānandaghana evaikaraso'vyavahāryaḥ kenacanādvitīya
otaśca protaścaiṣa oṅkāra evaṃ naivamiti pṛṣṭa
omityevāha vāgvā oṅkāro vāgevedaṃ sarvaṃ na
hyaśabdamivehāsti cinmayo hyayamoṅkāraścinmayamidaṃ
sarvaṃ tasmātparameśvara evaikameva tadbhavatyeta-
damṛtamayametadbrahmābhayaṃ vai brahma bhavati
ya evaṃ vedeti rahasyamanujñātā hyayamātmaiṣa

Der Atman-Nrisimha ist als Ota in alles „eingewoben“, weil die ganze Welt in ihm ist und er das Selbst von allem ist. In Wahrheit ist er jedoch nicht gebunden oder verflochten: Er ist nichtdual, einzig, ohne Unterschiede, ganz Sein, Bewusstsein und Wonne. Auch Om wird als in die Welt eingewoben verstanden, weil Om als bejahender Laut mit Rede und Rede mit der benannten Welt verbunden ist. Atman und Om sind so in der höchsten Wirklichkeit eins: das Unsterbliche, Furchtlose, Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: otaḥ protaḥ – eingewebt und verwoben; sarvamayaḥ – alles umfassend; sarvātmā – Selbst von allem; advayaḥ – nichtdual; avikalpaḥ – ohne Unterscheidung; sadghanaḥ – Fülle von Sein; cidghanaḥ – Fülle von Bewusstsein; ānandaghanaḥ – Fülle von Wonne; oṅkāraḥ – Om; amṛtam abhayam brahma – unsterbliches, furchtloses Brahman U8b. Anujnatri – der Bejaher
hyasya sarvasya svātmānamanujānāti na hīdaṃ sarvaṃ
svata ātmavinna hyayamoto nānujñātā'saṅgatvāda-
vikāritvādasattvādanyasyānujñātā hyayamoṅkāra
omiti hyanujānāti vāgvā oṅkāro vāgevedaṃ
sarvamanujānāti cinmayo hyayamoṅkāraściddhīdaṃ
sarvaṃ nirātmakamātmasātkaroti tasmātparameśvara
evaikameva tadbhavatyetadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti

Der Atman ist Anujnatri, der „Bejaher“ oder Erlaubende, weil er der gesamten Welt sein Selbstsein verleiht. Zugleich ist er in Wahrheit nicht handelnder Bejaher, denn er ist ungebunden und unveränderlich. Auch Om ist der bejahende Laut. Rede bejaht und benennt die Welt; Bewusstsein macht die an sich selbstlose Erscheinung zum erfahrenen Ganzen. Daher sind Atman und Om im höchsten Herrn eins und werden als unsterbliches, furchtloses Brahman bezeichnet.

Wort-für-Wort-Übersetzung: anujñātā – Bejaher/Erlaubender; svātmānam anujānāti – gewährt sein eigenes Selbst; asaṅgatvāt – wegen Ungebundenheit; avikāritvāt – wegen Unveränderlichkeit; om iti anujānāti – bejaht mit Om; nirātmakam ātmasāt karoti – macht das an sich Selbstlose zum eigenen Selbst; abhayam brahma – furchtloses Brahman U8c. Anujna – reine Bejahung
rahasyamanujñaikaraso hyayamātmā prajñānaghana
evāyaṃ yasmātsarvātpurataḥ suvibhāto'taścidghana
eva na hyayamoto nānujñātaitadātmyaṃ hīdaṃ sarvaṃ
sadevānujñaikaraso hyayamoṅkāra omiti hyevānujānāti
vāgvā oṅkāro vāgeva hyanujānāti cinmayo
hyayamoṅkāraścideva hyanujñā tasmātparameśvara
evaikameva tadbhavatyetadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti

Der Atman wird als Anujna, reine Bejahung, bezeichnet, weil er eine Fülle von Bewusstsein ist und vor allem als selbstleuchtende Erkenntnis steht. Auch Om ist Bejahung: Om bejaht, Rede bejaht, und Bewusstsein ist die eigentliche Grundlage jeder Bejahung. In dieser Sicht sind Om und Atman eins im unsterblichen und furchtlosen Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: anujñaikarasaḥ – von einem Geschmack reiner Bejahung; prajñānaghanaḥ – Bewusstseinsfülle; suvibhātaḥ – hell aufleuchtend; cidghanaḥ – Bewusstseinsfülle; om iti anujānāti – bejaht mit Om; cideva anujñā – Bewusstsein selbst ist Bejahung U8d. Avikalpa – unterschiedslose Nichtdualität
rahasyamavikalpo hyayamātmā'dvitīyatvādavikalpo
hyayamoṅkāro'dvitīyatvādeva cinmayo hyayamoṅkāra-
stasmātparameśvara evaikameva tadbhavatyavikalpo'pi
nātra kācana bhidāsti naiva tatra kācana bhidāstyatra
hi bhidāmiva manyamānaḥ śatadhā sahasradhā bhinno
mṛtyoḥ sa mṛtyumāpnoti tadetadadvayaṃ svaprakāśaṃ
mahānandamātmā evaitadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti
rahasyam ||

Der Atman ist Avikalpa, ohne begriffliche Unterscheidung, weil er ohne Zweites ist; ebenso Om. In der höchsten Wirklichkeit besteht keine wirkliche Spaltung. Wer dort Vielheit als letztgültig annimmt, so warnt der Text, gerät „von Tod zu Tod“. Der Atman ist das nichtduale, selbstleuchtende, höchste Wonne-Wesen – das Unsterbliche, Furchtlose, Brahman.

Wort-für-Wort-Übersetzung: avikalpaḥ – ohne begriffliche Unterscheidung; advitīyatvāt – wegen Nichtzweiheit; na kācana bhidā – keinerlei Spaltung; śatadhā sahasradhā bhinnaḥ – hundert- und tausendfach gespalten; mṛtyoḥ mṛtyum āpnoti – gelangt von Tod zu Tod; advayam – nichtdual; svaprakāśam – selbstleuchtend; mahānandam – höchste Wonne

Neunter Khanda – Maya, unmittelbare Erfahrung und die unaussprechliche Wirklichkeit

U9a. Atman, Maya, Jiva und Ishvara
devā ha vai prajāpatimabruvannimameva no
bhagavannoṅkāramātmānamupadiśeti
tathetyupadraṣṭānumantaiṣa ātmā
nṛsiṃhaścidrūpa evāvikāro hyupalabdhaḥ
sarvasya sarvatra na hyasti dvaitasiddhirātmaiva
siddho'dvitīyo māyayā hyanyadiva sa vā eṣa
ātmā para eṣaiva sarvaṃ tathāhi prājñe saiṣā'vidyā
jagatsarvamātmā paramātmaiva
svaprakāśo'pyaviṣayajñānatvājjānanneva
hyanyatrānyanna vijānātyanubhūtermāyā ca
tamorūpānubhūtistadetajjaḍaṃ mohātmakama-
nantamidaṃ rūpasyāsya vyañjikā nityanivṛttāpi
mūḍhairātmeva dṛṣṭāsya sattvamasattvaṃ ca
darśayati siddhatvāsiddhatvābhyāṃ svatantrā-
svatantratvena saiṣā vaṭabījasāmānyavadaneka-
vaṭaśaktirekaiva | tadyathā vaṭabījasāmanyameka-
manekānsvāvyatiriktānvaṭānsabījānutpādya tatra
tatra pūrṇaṃ sattiṣṭhatyevamevaiṣā māyā
svāvyatiriktāni pūrṇāni kṣetrāṇi darśayitvā
jīveśāvabhāsena karoti māyā cāvidyā ca
svayameva bhavati saiṣā citrā sudṛḍhā
bahvaṅkurā svayaṃ guṇabhinnāṅkureṣvapi
guṇabhinnā sarvatra brahmaviṣṇuśivarūpiṇī
caitanyadīptā tasmādātmana eva traividhyaṃ
sarvatra yonitvamabhimantā jīvo niyanteśvaraḥ
sarvāhammānī hiraṇyagarbhastrirūpa īśvara-
vadvyaktacaitanyaḥsarvago hyeṣa īśvaraḥ
kriyājñānātmā sarvaṃ sarvamayaṃ sarve jīvāḥ
sarvamayāḥ sarvāsvavasthāsu tathāpyalpāḥ
sa vā eṣa bhūtānīndriyāṇi virājaṃ devatāḥ
kośāṃśca sṛṣṭvā praviśyāmūḍho
mūḍha iva vyavaharannāste māyayaiva tasmādadvaya
evāyamātmā sanmātro nityaḥ śuddho buddhaḥ
satyo mukto nirañjano vibhuradvayānandaḥ paraḥ

Die Götter bitten Prajapati erneut, den Atman als Om zu lehren. Der Atman-Nrisimha ist Zeuge und Einwilliger, reines Bewusstsein und unveränderlicher Wahrnehmer; eine wirkliche Zweiheit lässt sich nicht begründen. Nur durch Maya erscheint ein Zweites. Der Atman allein ist das Höchste und das Selbst von allem; die Welt der Unwissenheit erscheint in Maya. Obwohl selbstleuchtend, „erkennt“ der Atman kein ihm gegenüberstehendes Objekt: sein Erkennen ist unmittelbare Erfahrung. Maya wird als dunkle, trügerische Erscheinungsmacht beschrieben, die bald Sein, bald Nichtsein vorspiegelt. Wie ein Banyan-Samen die Kraft zu vielen Bäumen enthält, erscheint die eine Maya als viele Felder und lässt Jiva und Ishvara hervortreten. In ihren Gunas erscheint sie als Brahma, Vishnu und Shiva. Der eine Atman wird scheinbar als Jiva, regelnder Ishvara und allumfassender Hiranyagarbha dreifach. Nachdem er Elemente, Sinne, Viraj, Gottheiten und Hüllen hervorgebracht hat und in sie eingegangen ist, bleibt er in Wahrheit unbewegt und erscheint nur durch Maya als handelnd und verwirrt.

Wort-für-Wort-Übersetzung: upadraṣṭā anumantā – Zeuge und Zustimmender; cidrūpaḥ – Bewusstseinsgestalt; avikāraḥ – unveränderlich; dvaita-siddhiḥ na asti – Zweiheit ist nicht begründbar; māyayā anyad iva – durch Maya wie ein Anderes; svaprakāśaḥ – selbstleuchtend; anubhūtiḥ – unmittelbare Erfahrung; avidyā – Unwissenheit; vaṭa-bīja – Banyan-Samen; jīva-īśvara-ābhāsena – als Erscheinung von Jiva und Ishvara; guṇa-bhinnā – nach Gunas differenziert; brahma-viṣṇu-śiva-rūpiṇī – in Gestalt von Brahma, Vishnu, Shiva; hiraṇyagarbhaḥ – Hiranyagarbha; māyayaiva – allein durch Maya U9b. Der selbstleuchtende Atman und das Paradox des Sehens
pratyagekarasaḥ pramāṇairetairavagataḥ sattāmātraṃ
hīdaṃ sarvaṃ sadeva purastātsiddhaṃ hi brahma na
hyatra kiñcānubhūyate nāvidyānubhavātmā
na svaprakāśe sarvasākṣiṇyavikriye'dvaye
paśyatehāpi sanmātramasadanyatsatyaṃ hītthaṃ
purastādayoni svātmasthamānandacidghanaṃ
siddhaṃ hyasiddhaṃ tadviṣṇurīśāno brahmānyadapi
sarvaṃ sarvagataṃ sarvamata eva śuddho'bādhyasvarūpo
buddhaḥ sukhasvarūpa ātmā na hyetannirātmakamapi
nātmā purato hi siddho na hīdaṃ sarvaṃ kadācidātmā
hi svamahimastho nirapekṣa eka eva sākṣī svaprakāśaḥ
kiṃ tannityamātmātra hyeva na vicikitsyametaddhīdaṃ
sarvaṃ sādhayati draṣṭā draṣṭuḥ sākṣyavikriyaḥ
siddho niravadyo bāhyābhyantaravīkṣaṇātsuvisphuṭatamaḥ
sa parastādbrūtaiṣa dṛṣṭo'dṛṣṭo'vyavahāryo'pyalpo
nālpaḥ sākṣyaviśeṣo'nanyo'sukhaduḥkho'dvayaḥ
paramātmā sarvajño'nanto'bhinno'dvayaḥ sarvadā
saṃvittirmāyayā nāsaṃvittiḥ svaprakāśe yūyameva
dṛṣṭāḥ kimadvayena dvitīyameva na yūyameva
brūhyeva bhagavanniti devā ūcuryūyameva dṛśyate
cennātmajñā asaṅgo hyayamātmā'to yūyameva
svaprakāśā idaṃ hi satsaṃvinmayatvādyūyameva
neti hocurhantāsaṅgā vayamiti hocuḥ kathaṃ
paśyantīti hovāca na vayaṃ vidma iti hocustato
yūyameva svaprakāśā iti hovāca na ca
satsaṃvinmāyā etau hi purastātsuvibhātamavyavahārya-
mevādvayaṃ jñāto naiṣa vijñāto viditāviditātpara
iti hocuḥ sa hovāca tadvā etadbrahmādvayaṃ
brahmatvānnityaṃ śuddhaṃ buddhaṃ muktaṃ satyaṃ
sūkṣmaṃ paripūrṇamadvayaṃ sadānandacinmātra-
mātmaivāvyavahāryaṃ kena ca tattadetadātmāna-
momityapaśyantaḥ paśyata tadetatsatyamātmā
brahmaiva brahmātmaivātra hyeva na vicikitsyamityoṃ

Der zweitlose Atman wird als reines Sein, ewig, rein, erwacht, wahr, frei, makellos, allgegenwärtig und als Selbstwonne beschrieben. Nur Sein ist unmittelbar gegeben; dieses Sein ist das anfangslose Brahman. In dem selbstleuchtenden, unveränderlichen Allzeugen kann Unwissenheit keine letzte Wirklichkeit haben. Vishnu, Ishana, Brahma und alles andere sind nicht außerhalb dieses einen Selbst. Der Atman ruht in seiner eigenen Herrlichkeit, unabhängig, einzig und als Zeuge. Im Dialog fragt Prajapati die Götter, ob sie ihn sehen. Sie meinen, ihn zu sehen; er weist darauf hin, dass der Zeuge kein kleines Objekt und kein zweites Gegenüber ist. „Ihr selbst seid er; das Licht, mit dem ihr leuchtet, ist euer eigenes.“ Gerade weil der Atman ungebunden ist, kann er nicht wie ein Objekt gesehen werden. Die Götter erkennen schließlich, dass er jenseits des Gewussten und Ungewussten ist. Prajapati nennt dieses Brahman ewig, rein, frei, wahr, fein, vollständig, nichtdual und nur Sat-Chit-Ananda.

Wort-für-Wort-Übersetzung: sanmātraḥ – reines Sein; nityaḥ śuddhaḥ buddhaḥ – ewig, rein, erwacht; muktaḥ – frei; nirañjanaḥ – makellos; vibhuḥ – allgegenwärtig; advayānandaḥ – nichtduale Wonne; pratyag-ekarasaḥ – ein Geschmack des innersten Selbst; sarva-sākṣī – Allzeuge; sve mahimni – in eigener Herrlichkeit; nirapekṣaḥ – unabhängig; yūyam eva – ihr selbst seid es; svaprakāśāḥ – selbstleuchtend; vidita-aviditāt paraḥ – jenseits von Gewusstem und Ungewusstem; paripūrṇam – vollständig; sadānanda-cinmātram – nur Sein, Wonne und Bewusstsein U9c. Jenseits aller Eigenschaften – Om als Hinweis
satyaṃ tadetatpaṇḍitā eva paśyantyetaddhyaśabda-
masparśamarūpamarasamagandhamavaktavyamanā-
dātavyamagantavyamavisarjayitavyamanānandayitavya-
mamantavyamaboddhavyamamanahaṅkartayitavyama-
cetayitavyamaprāṇayitavyamanapānayitavyama-
vyānayitavyamanudānayitavyamasamānayitavyama-
nindriyamaviṣayamakaraṇamalakṣaṇamasaṅgama-
guṇamavikriyamavyapadeśyamasattvamaraskama-
tamaskamamāyamabhayamapyaupaniṣadameva
suvibhātaṃ sakṛdvibhātaṃ purato'smātsarvasmā-
tsuvibhātamadvayaṃ paśyata haṃsaḥ so'hamiti sa
hovāca kimeṣa dṛṣṭo'dṛṣṭo veti dṛṣṭo
viditāviditātpara iti hocuḥ kvaiṣā kathamiti hocuḥ
kiṃ tena na kiṃcaneti hocuryūyamevāścaryarūpā
iti hovāca na cetyāhuromityanujānīdhvaṃ brūtainamiti
jñāto'jñātaśceti hocurnacainamiti hocuriti
brūtaivainamātmasiddhamiti hovāca paśyāma
eva bhagavo na ca vayaṃ paśyāmo naiva vayaṃ vaktuṃ
śaknumo namaste'stu bhagavan prasīdeti hocurna
bhetavyaṃ pṛcchateti hovāca kvaiṣanujñetyeṣa
evātmeti hovāca te hocurnamastubhyaṃ vayaṃ ta iti ha
prajāpatirdevānanu śaśāsānuśaśāseti ||

Die Weisen schauen das, was weder Klang noch Berührung, Gestalt, Geschmack oder Geruch ist; es kann nicht gesprochen, ergriffen, gegangen, fortgegeben, mit Geist, Buddhi oder Ichfunktion objektiviert werden. Es ist jenseits von Prana-Funktionen, Sinnen und Objekten, ohne Merkmal, Anhaftung, Guna, Veränderung und Maya; furchtlos und nur durch die Upanishaden als selbstleuchtende nichtduale Wirklichkeit angezeigt. Prajapati fordert die Götter auf, dies in der Formel „Hamsa – So’ham“ und in Om als das eigene Selbst zu erkennen. Die Götter sagen: „Wir sehen ihn und sehen ihn doch nicht; wir können ihn nicht aussprechen.“ Prajapati erklärt, dass die Bejahung selbst der Atman ist. Die Unterweisung endet in Verehrung, Staunen und dem Eingeständnis, dass die Wirklichkeit nicht als Objekt festgelegt werden kann.

Wort-für-Wort-Übersetzung: aśabdam – ohne Klang; asparśam – unberührbar; arūpam – ohne Gestalt; arasam – ohne Geschmack; agandham – ohne Geruch; avyapadeśyam – nicht bezeichnbar; asaṅgam – ungebunden; aguṇam – ohne Gunas; avikriyam – unveränderlich; amāyam – frei von Maya; abhayam – furchtlos; aupaniṣadam – durch die Upanishaden gelehrt; advayam – nichtdual; haṃsaḥ so'ham – Hamsa, „Das bin ich“; jñātaḥ ajñātaḥ – erkannt und unerkannt; ātma-siddham – als Selbst unmittelbar gegeben; anujñā – Bejahung; eṣa eva ātmā – eben dies ist der Atman U9d. Schlussvers
tadeṣa ślokaḥ ||

otamotena jānīyādanujñātāramāntaram |
anujñāmadvayaṃ labdhvā upadraṣṭāramāvrajet ||

„Das Eingewobene erkenne durch den Eingewobenen; erkenne den inneren Bejaher; erlange die nichtduale Bejahung und gehe zum Zeugen.“ Der Schlussvers fasst die vier Schlüsselbegriffe Ota, Anujnatri, Anujna und den über allem stehenden Zeugen zusammen.

Wort-für-Wort-Übersetzung: otam otena jānīyāt – das Eingewobene durch den Eingewobenen erkennen; anujñātāram āntaram – den inneren Bejaher; anujñām advayam labdhvā – die nichtduale Bejahung erlangend; upadraṣṭāram āvrajet – zum Zeugen gehen Abschließendes Shanti-Mantra. Heil und Frieden
oṃ bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma devāḥ |
bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ |
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhiḥ |
vyaśema devahitaṃ yadāyuḥ |
oṃ svasti na indro vṛddhaśravāḥ |
svasti naḥ pūṣā viśvavedāḥ |
svasti nastārkṣyo ariṣṭanemiḥ |
svasti no bṛhaspatirdadhātu ||

oṃ śāntiḥ śāntiḥ śāntiḥ ||

„Om. Ihr Götter, mögen wir mit den Ohren Heilvolles hören und mit den Augen Heilvolles sehen. Mit festen Gliedern und euch preisend mögen wir die gottgegebene Lebensspanne erfüllen. Heil gewähre uns Indra; Heil Pushan; Heil Tarkshya; Heil Brihaspati. Om. Frieden, Frieden, Frieden.“

Wort-für-Wort-Übersetzung: bhadram – heilvoll; śṛṇuyāma – mögen wir hören; paśyema – mögen wir sehen; svasti – Heil; indro vṛddhaśravāḥ – Indra, der weithin Gerühmte; pūṣā viśvavedāḥ – Pushan, der Allwissende; tārkṣyaḥ ariṣṭanemiḥ – Tarkshya mit unversehrtem Radkranz; bṛhaspatiḥ – Brihaspati; śāntiḥ – Frieden

Datierung, Aufbau, Bedeutung und Wirkung

Die Nrisimha Tapaniya gehört zu den späteren, sektarisch geprägten Upanishaden. Eine genaue Datierung ist schwierig; sie setzt sowohl entwickelte vaishnavitische Nrisimha-Verehrung als auch eine intensive Rezeption älterer Upanishaden voraus. Besonders die Uttara Tapaniya übernimmt und erweitert die Vier-Zustände-Lehre der Mandukya Upanishad. Die Schrift wird traditionell dem Atharvaveda zugeordnet.

Aufbau
Die Purva Tapaniya besteht aus fünf Hauptteilen. Sie entwickelt den Nrisimha-Mantraraja, seine 32 Silben und elf Wörter, erklärt Shakti und Bija, nennt vier Anga-Mantras, führt 32 Identifikationen Nrisimhas an und beschreibt das Sudarshana-Mahachakra. Die Uttara Tapaniya hat neun Khandas. Ihr Schwerpunkt verschiebt sich von der rituell-mantrischen Praxis zur nichtdualen Erkenntnis: Om, Atman, Brahman und Nrisimha werden als eine Wirklichkeit gedeutet.

Mantra und Advaita
Der Text ist besonders interessant, weil er Bhakti, Mantra und Advaita nicht als Gegensätze behandelt. Im Purva-Teil wird Nrisimha als mächtige Gottheit angerufen und sein Mantra kosmisch aufgeladen. Im Uttara-Teil wird die Gottheit immer stärker verinnerlicht: Nrisimha ist das furchtlose Selbst, das als Zeuge aller Zustände gegenwärtig ist. Der „Tod des Todes“ wird so zugleich devotional und metaphysisch verstanden.

Om und die vier Bewusstseinszustände
Die Gleichsetzung von A–U–M und Wachen–Traum–Tiefschlaf sowie von Om als Ganzem und Turiya steht in direkter Linie zur Mandukya Upanishad. Die Nrisimha Tapaniya entwickelt darüber hinaus die ungewöhnliche Formel vom „Turiya des Turiya“. Damit bezeichnet sie eine radikale Nichtdualität, in der selbst subtile begriffliche oder theologische Gegenüberstellungen zurückgenommen werden.

Maya, Jiva und Ishvara
Im neunten Khanda wird Maya als die Kraft erklärt, durch die ein Zweites zu erscheinen scheint. Jiva, Ishvara und die Welt sind aus der Perspektive der letztgültigen Erkenntnis keine unabhängigen Wirklichkeiten. Der Atman bleibt selbstleuchtender Zeuge. Erkenntnis ist daher nicht das Erfassen eines neuen äußeren Objekts, sondern unmittelbare Innewerdung – anubhūti – des eigenen Selbst.

Bedeutung heute
Für heutige Aspiranten ist die Schrift vor allem als Verbindung von Gottesverehrung und Selbsterkenntnis fruchtbar. Die drastischen traditionellen Fruchtverheißungen über magische Beherrschung, Schutz oder kosmische Macht gehören zum historischen Ritualmilieu der Schrift und sollten nicht mit empirisch überprüften Wirkungsversprechen verwechselt werden. Ebenso werden sozial ausschließende Geheimhaltungsvorschriften historisch dokumentiert, nicht normativ übernommen. Spirituell zentral bleiben Furchtlosigkeit, Sammlung, Mantra, Entsagung, die Beobachtung der Bewusstseinszustände und die Erkenntnis des einen Atman.

Vollständiger Text in Devanagari

यत्तुर्योङ्काराग्रपराभूमिस्थिरवरासनम् । प्रतियोगिविनिर्मुक्ततुर्यंतुर्यमहं महः ॥

ॐ भद्रं कर्णेभिः शृणुयाम देवाः । भद्रं पश्येमाक्षभिर्यजत्राः । स्थिरैरङ्गैस्तुष्टुवाꣳसस्तनूभिः । व्यशेम देवहितं यदायुः । स्वस्ति न इन्द्रो वृद्धश्रवाः । स्वस्ति नः पूषा विश्ववेदाः । स्वस्ति नस्तार्क्ष्यो अरिष्टनेमिः । स्वस्ति नो बृहस्पतिर्दधातु । ॐ शान्तिः शान्तिः शान्तिः ॥

ॐ आपो वा इदमासंस्तत्सलिलमेव । स प्रजापतिरेकः पुष्करपर्णे समभवत् । तस्यान्तर्मनसि कामः समवर्तत इदं सृजेयमिति । तस्माद्यत्पुरुषो मनसाभिगच्छति तद्वाचा वदति तत्कर्मणा करोति तदेषभ्यनूक्ता । कामस्तदग्रे समवर्तताधि मनसो रेतः प्रथमं यदासीत् । सतो बन्धुमसति निरविन्दन्हृदि प्रतीष्या कवयो मनीषेति उपैनं तदुपनमति यत्कामो भवति य एवं वेद स तपोऽतप्यत स तपस्तप्त्वा स एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टभमपश्यत्तेन वै सर्वमिदमसृजत यदिदं किञ्च । तस्मात्सर्वमानुष्टुभमित्याचक्षते यदिदं किञ्च । अनुष्टुभो वा इमानि भूतानि जायन्ते अनुष्टुभा जातानि जीवन्ति अनुष्टुभं प्रयन्त्यभिसंविशन्ति तस्यैषा भवति अनुष्टुप्प्रथमा भवति अनुष्टुबुत्तमा भवति वाग्वा अनुष्टुप् वाचैव प्रयन्ति वाचोद्यन्ति परमा वा एषा छन्दसां यदनुष्टुबिति ॥ १॥

ससागरां सपर्वतां सप्तद्वीपां वसुन्धरां तत्साम्नः प्रथमं पादं जानीयात् यक्षगन्धर्वाप्सरोगणसेवितमन्तरिक्षं तत्साम्नो द्वितीयं पादं जानीयाद्वसुरुद्रादित्यैः सर्वैर्देवैः सेवितं दिवं तत्साम्नस्तृतीयं पादं जानीयात् ब्रह्मस्वरूपं निरञ्जनं परमव्योम्निकं तत्साम्नश्चतुर्थं पादं जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति ऋग्यजुःसामाथर्वाणश्चत्वारो वेदाः साङ्गाः सशाखाश्चत्वारः पादा भवन्ति किं ध्यानं किं दैवतं कान्यङ्गानि कानि दैवतानि किं छन्दः क ऋषिरिति ॥ २॥

स होवाच प्रजापतिः स यो ह वै सावित्र्यस्याष्टाक्षरं पदं श्रियाभिषिक्तं तत्साम्नोऽङ्गं वेद श्रिया हैवाभिषिच्यते सर्वे वेदाः प्रणवादिकास्तं प्रणवं तत्साम्नोऽङ्गं वेद स त्रींल्लोकाञ्जयति चतुर्विंशत्यक्षरा महालक्ष्मीर्यजुस्तत्साम्नोऽङ्गं वेद स आयुर्यशःकीर्ति- ज्ञानेइश्वर्यवान्भवति तस्मादिदं साङ्गं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति सावित्रीं प्रणवं यजुर्लक्ष्मीं स्त्रीशूद्राय नेच्छन्ति द्वात्रिंशदक्षरं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति सावित्रीं लक्ष्मीं यजुः प्रणवं यदि जानीयात् स्त्री शूद्रः स मृतोऽधो गच्छति तस्मात्सर्वदा नाचष्टे यद्याचष्टे स आचार्यस्तेनैव स मृतोऽधो गच्छति ॥ ३॥

स होवाच प्रजापतिः अग्निर्वै देवा इदं सर्वं विश्वा भूतानि प्राणा वा इन्द्रियाणि पशवोऽन्नमभृतं सम्राट् स्वराड्विराट् तत्साम्नः प्रथमं पादं जानीयात् ऋग्यजुःसामाथर्वरूपः सूर्योऽन्तरादित्ये हिरण्मयः पुरुषस्तत्साम्नो द्वितीयं पादं जानीयात् य ओषधीनां प्रभुर्भवति ताराधिपतिः सोमस्तत्साम्नस्तृतीयं पादं जानीयात् स ब्रह्मा स शिवः स हरिः सेन्द्रः सोऽक्षरः परमः स्वराट् तत्साम्नश्चतुर्थं पादं जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति उग्रं प्रथमस्याद्यं ज्वलं द्वितीयस्याद्यं नृसिंहं तृतीयस्याद्यं मृत्युं चतुर्थस्याद्यं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति तस्मादिदं साम यत्र कुत्रचिन्नाचष्टे यदि दातुमपेक्षते पुत्राय शुश्रूषवे दास्यत्यन्यस्मै शिष्याय वा चेति ॥ ४॥

स होवाच प्रजापतिः क्षीरोदार्णवशायिनं नृकेसरिविग्रहं योगिध्येयं परं पदं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति वीरं प्रथमस्याद्यार्धान्त्यं तं स द्वितीयस्याद्यार्धान्त्यं हं भी तृतीयस्याद्यार्धान्त्यं मृत्युं चतुर्थस्याद्यार्धान्त्यं साम तु जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति तस्मादिदं साम येन केनचिदाचार्यमुखेन यो जानीते स तेनैव शरीरेण संसारान्मुच्यते मोचयति मुमुक्षुर्भवति जपात्तेनैव शरीरेण देवतादर्शनं करोति तस्मादिदमेव मुख्यद्वारं कलौ नान्येषां भवति तस्मादिदं साङ्गं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति ॥ ५॥

ऋतं सत्यं परं ब्रह्म पुरुषं कृष्णपिङ्गलम् । ऊर्ध्वरेतं विरूपाक्षं शङ्करं नीललोहितम् ॥

उमापतिः पशुपतिः पिनाकी ह्यमितद्युतिः । ईशानः सर्वविद्यानामीश्वरः सर्वभूतानां ब्रह्माधिपतिर्ब्रह्मणोऽधिपतिर्यो वै यजुर्वेदवाच्यस्तं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति महाप्रथमान्तार्धस्याद्यन्तवतो द्वितीयान्तार्धस्याद्यं षणं तृतीयान्तार्धस्याद्यं नामा चतुर्थान्तार्धस्याद्यं साम जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति तस्मादिदं साम सच्चिदानन्दमयं परं ब्रह्म तमेववंविद्वानमृत इह भवति तस्मादिदं साङ्गं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति ॥ ६॥

विश्वसृज एतेन वै विश्वमिदमसृजन्त यद्विश्वमसृजन्त तस्माद्विश्वसृजो विश्वमेनाननु प्रजायते ब्रह्मणः सलोकतां सार्ष्टितां सायुज्यं यान्ति तस्मादिदं साङ्गं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति विष्णुं प्रथमान्त्यं मुखं द्वितीयान्त्यं भद्रं तृतीयान्त्यं म्यहं चतुर्थ्यान्तं साम जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति स्त्रीपुंसयोर्वा इहैव स्थातुमपेक्षते तस्मै सर्वैश्वैर्यं ददाति यत्र कुत्रापि म्रियते देहान्ते देवः परमं ब्रह्म तारकं व्याचष्टे येनासावमृतीभूत्वा सोऽमृतत्वं च गच्छति तस्मादिदं साम मध्यगं जपति तस्मादिदं सामाङ्गं प्रजापतिस्तस्मादिदं सामाङ्गं प्रजापतिर्य एवं वेदेति महोपनिषत् । य एतां महोपनिषदं वेद स कृतपुरश्चरणो महाविष्णुर्भवति महाविष्णुर्भवति ॥ ७॥

इति प्रथमोपनिषत् ॥ १॥

देवा ह वै मृत्योः पाप्मभ्यः संसाराच्च बिभीयुस्ते प्रजापतिमुपाधावंस्तेभ्य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं प्रायच्छत्तेन वै ते मृत्युमजयन् पाप्मानं चातरन्संसारं चातरंस्तस्माद्यो मृत्योः पाप्मभ्यः संसाराच्च बिभीयात्स एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं प्रतिगृह्णीयात्स मृत्युं तरति स पाप्मानं तरति स संसारं तरति तस्य ह वै प्रणवस्य या पूर्वा मात्रा पृथिव्यकारः स ऋग्भिरृग्वेदो ब्रह्मा वसवो गायत्री गार्हपत्यः सा साम्नः प्रथमः पादो भवति द्वितीयान्तरिक्षं स उकारः स यजुर्भिर्यजुर्वेदो विष्णुरुद्रा- स्त्रिष्टुब्दक्षिणाग्निः सा साम्नो द्वितीयः पादो भवति तृतीया द्यौः स मकारः स सामभिः सामवेदो रुद्रा आदित्या जगत्याहवनीयः सा साम्नस्तृतीयः पादो भवति यावसानेऽस्य चतुर्थ्यर्धमात्रा स सोमलोक ओङ्कारः सोऽथर्वणैर्मन्त्रैरथर्ववेदः संवर्तकोऽग्निर्मरुतो विराडेकर्षिर्भास्वती स्मृता सा साम्नश्चतुर्थः पादो भवति ॥ १॥

अष्टाक्षरः प्रथमः पादो भवत्यष्टाक्षरास्त्रयः पादा भवन्त्येवं द्वात्रिंशदक्षराणि सम्पद्यन्ते द्वात्रिंशदक्षरा वा अनुष्टुब्भवत्यनुष्टुभा सर्वमिदं सृष्टमनुष्टुभा सर्वमुपसंहृतं तस्य हैतस्य पञ्चाङ्गानि भवन्ति चत्वारः पादाश्चत्वार्यङ्गानि भवन्ति सप्रणवं सर्वं पञ्चमं भवति हृदयाय नमः शिरसे स्वाहा शिखायै वषट् कवचाय हुं अस्त्राय फडिति प्रथमं प्रथमेन संयुज्यते द्वितीयं द्वितीयेन तृतीयं तृतीयेन चतुर्थं चतुर्थेन पञ्चमं पञ्चमेन व्यतिषजति व्यतिषिक्ता वा इमे लोकास्तस्माद्व्यतिषिक्तान्यङ्गानि भवन्ति ओमित्येतदक्षरमिदं सर्वं तस्मात्प्रत्यक्षरमुभयत ओङ्कारो भवति अक्षराणां न्यासमुपदिशन्ति ब्रह्मवादिनः ॥ २॥

तस्य ह वा उग्रं प्रथमं स्थानं जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति वीरं द्वितीयं स्थानं महाविष्णुं तृतीयं स्थानं ज्वलन्तं चतुर्थं स्थानं सर्वतोमुखं पञ्चमं स्थानं नृसिंहं षष्ठं स्थानं भीषणं सप्तमं स्थानं भद्रमष्टमं स्थानं मृत्युमृत्युं नवमं स्थानं नमामि दशमं स्थानमहमेकादशं स्थानं जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति एकादशपदा वा अनुष्टुब्भवत्यनुष्टुभा सर्वमिदं सृष्टमनुष्टुभा सर्वमिदमुपसंहृतं तस्मात्सर्वानुष्टुभं जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति ॥ ३॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नथ कस्मादुच्यत उग्रमिति स होवाच प्रजापतिर्यस्मात्स्वमहिम्ना सर्वाꣳल्लोकान्सर्वान्देवान्सर्वानात्मनः सर्वाणि भूतान्युद्वृह्णात्यजस्रं सृजति विसृजति विवासयत्त्युद्ग्राह्यत उद्गृह्यते स्तुहि श्रुतं गर्तसदं युवानं मृगं न भीममुपहन्तुमुग्रं मृडाजरित्रे रुद्रस्तवानो अन्यन्ते अस्मन्निवपन्तु सेनाः तस्मादुच्यत उग्रमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते वीरमिति यस्मात्स्वमहिम्ना सर्वाꣳल्लोकान्सर्वान्देवान्सर्वानात्मनः सर्वाणि भूतानि विरमति विरामयत्यजस्रं सृजति विसृजति वासयति यतो वीरः कर्मण्यः सुदृक्षो युक्तग्रावा जायते देवकामस्तस्मादुच्यते वीरमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते महाविष्णुमिति यस्मात्स्वमहिम्ना सर्वाꣳल्लोकान्सर्वान्देवान्सर्वानात्मनः सर्वाणि भूतानि व्याप्नोति व्यापयति स्नेहो यथा पललपिण्डं शान्तमूलमोतं प्रोतमनुव्यासं व्यतिषिक्तो व्यापयते यस्मान्न जातः परो अन्यो अस्ति य आविवेश भुवनानि विश्वा प्रजापतिः प्रजया संविदानः त्रीणि ज्योतींषि सचते सषोडशीं तस्मादुच्यते महाविष्णुमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते ज्वलन्तमिति यस्मात्स्वमहिम्ना सर्वांल्लोकान्सर्वान्देवान्सर्वानात्मनः सर्वाणि स्वतेजसा ज्वलति ज्वालयति ज्वाल्यते ज्वालयते सविता प्रसविता दीप्तो दीपयन्दीप्यमानः ज्वलं ज्वलिता तपन्वितपन्त्संतपन्रोचनो रोचमानः शोभनः शोभमानः कल्याणस्तस्मादुच्यते ज्वलन्तमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते सर्वतोमुखमिति यस्मात्स्वमहिम्ना सर्वाꣳल्लोकान्सर्वान्देवान्सर्वानात्मनः सर्वाणि भूतानि स्वयमनिन्द्रियोऽपि सर्वतः पश्यति सर्वतः शृणोति सर्वतो गच्छति सर्वत आदत्ते सर्वगः सर्वगतस्तिष्ठति । एकः पुरस्ताद्य इदं बभूव यतो बभूव भुवनस्य गोपाः । यमप्येति भुवनं साम्पराये नमामि तमहं सर्वतोमुखमिति तस्मादुच्यते सर्वतोमुखमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते नृसिंहमिति यस्मात्सर्वेषां भूतानां ना वीर्यतमः श्रेष्ठतमश्च सिंहो वीर्यतमः श्रेष्ठतमश्च । तस्मान्नृसिंह आसीत्परमेश्वरो जगद्धितं वा एतद्रूपं यदक्षरं भवति प्रतद्विष्णुस्तवते वीर्याय मृगो न भीमः कुचरो गिरिष्ठाः । यस्योरुषु त्रिषु विक्रमणेष्वधिक्षियन्ति भुवनानि विश्वा तस्मादुच्यते नृसिंहमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते भीषणमिति यस्माद्भीषणं यस्य रूपं दृष्ट्वा सर्वे लोकाः सर्वे देवाः सर्वाणि भूतानि भीत्या पलायन्ते स्वयं यतः कुतश्च न बिभेति भीषास्माद्वातः पवते भीषोदेति सूर्यः भीषास्मादग्निश्चेन्द्रश्च मृत्युर्धावति पञ्चम इति तस्मादुच्यते भीषणमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते भद्रमिति यस्मात्स्वयं भद्रो भूत्वा सर्वदा भद्रं ददाति रोचनो रोचमानः शोभनः शोभमानः कल्याणः । भद्रं कर्णेभिः शृणुयाम देवाः भद्रं पश्येमाक्षभिर्यजत्राः स्थिरैरङ्गैस्तुष्टुवाꣳसस्तनूभिर्व्यशेम देवहितं यदायुः तस्मादुच्यते भद्रमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते मृत्युमृत्युमिति यस्मात्स्वमहिम्ना स्वभक्तानां स्मृत एव मृत्युमपमृत्युं च मारयति । य आत्मदा बलदा यस्य विश्व उपासते प्रशिषं यस्य देवाः यस्य छायामृतं यो मृत्युमृत्युः कस्मै देवाय हविषा विधेम तस्मादुच्यते मृत्युमृत्युमिति ॥

अथ कस्मादुच्यते नमामीति यस्माद्यं सर्वे देवा नमन्ति मुमुक्षवो ब्रह्मवादिनश्च । प्र नूनं ब्रह्मणस्पतिर्मन्त्रं वदत्युक्थ्यं यस्मिन्निन्द्रो वरुणो मित्रो अर्यमा देवा ओकांसि चक्रिरे तस्मादुच्यते नमामीति ॥

अथ कस्मादुच्यतेऽहमिति । अहमस्मि प्रथमजा ऋतास्य पूर्वं देवेभ्यो अमृतस्य नाभिः । यो मा ददाति स इदेवमावाः अहमन्नमन्नमदन्तमद्मि अहं विश्वं भुवनमभ्यभवां सुवर्णज्योतिर्य एवं वेदेति महोपनिषत् ॥ ४॥

इति द्वितीयोपनिषत् ॥ २॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नानुष्टुभस्य मन्त्रराजस्य नारसिंहस्य शक्तिं बीजं नो ब्रूहि भगवन्निति स होवाच प्रजापतिर्माया वा एषा नारसिंही सर्वमिदं सृजति सर्वमिदं रक्षति सर्वमिदं संहरति तस्मान्मायामेतां शक्तिं विद्याद्य एतां मायां शक्तिं वेद स पाप्मानं तरति स मृत्युं तरति स संसारं तरति सोऽमृतत्वं च गच्छति महतीं श्रियमश्नुते मीमांसन्ते ब्रह्मवादिनो ह्रस्वा दीर्घा प्लुता चेति ॥

यदि ह्रस्वा भवति सर्वं पाप्मानं दहत्यमृतत्वं च गच्छति यदि दीर्घा भवति महतीं श्रियमाप्नोत्यमृतत्वं च गच्छति यदि प्लुता भवति ज्ञानवान्भवत्यमृतत्वं च गच्छति तदेतदृषिणोक्तं निदर्शनं स ईं पाहि य ऋजीषी तरुत्रः श्रियं लक्ष्मीमौपलामम्बिकां गां षष्ठीं च यामिन्द्रसेनेत्युदाहुः तां विद्यां ब्रह्मयोनिं सरूपामिहायुषे शरणमहं प्रपद्ये सर्वेषां वा एतद्भूतानामाकाशः परायणं सर्वाणि ह वा इमानि भूतान्याकाशादेव जायन्त आकाशादेव जातानि जीवन्त्याकाशं प्रयत्यभिसंविशन्ति तस्मादाकाशं बीजं विद्यात्तदेव ज्यायस्तदेतदृषिणोक्तं निदर्शनं हंसः शुचिषद्वसुरन्तरिक्षसद्धोता वेदिषदतिथिर्दुरोणसत् ॥

नृषद्वरसदृतसद्व्योमसदब्जागोजा ऋतजा अद्रिजा ऋतं बृहत् ॥

य एवं वेदेति महोपनिषत् ॥

इति तृतीयोपनिषत् ॥ ३॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्ननुष्टुभस्य मन्त्रराजस्य नारसिंहस्याङ्गमन्त्रान्नो ब्रूहि भगव इति स होवाच प्रजापतिः प्रणवं सावित्रीं यजुर्लक्ष्मीं नृसिंहगायत्रीमित्यङ्गानि जानीयाद्यो जानीते सोऽमृतत्वं च गच्छति ॥ १॥

ओमित्येतदक्षरमिदं सर्वं तस्योपव्याख्यानं भूतं भवद्भविष्यदिति सर्वमोङ्कार एव यच्चान्यत्त्रिकालातीतं तदप्योङ्कार एव सर्वं ह्येतद्ब्रह्मायमात्मा ब्रह्म सोऽयमात्मा चतुष्पाज्जागरितस्थानो बहिःप्रज्ञः सप्ताङ्ग एकोनविंशतिमुखः स्थूलभुग्वैश्वानरः प्रथमः पादः । स्वप्नस्थानेऽन्तप्रज्ञः सप्ताङ्ग एकोनविंशतिमुखः प्रविविक्तभुक्तैजसो द्वितीयः पादः । यत्र सुप्तो न कञ्चन कामं कामयते न कञ्चन स्वप्नं पश्यति तत्सुषुप्तं सुषुप्तस्थान एकीभूतः प्रज्ञानघन एकानन्दमयो ह्यानन्दभुक् चेतोमुखः प्राज्ञस्तृतीयो पादः । एष सर्वेश्वर एष सर्वज्ञ एषोऽन्तर्याम्येष योनिः सर्वस्य प्रभवाप्ययौ हि भूतानां नान्तःप्रज्ञं न बहिःप्रज्ञं नोभयतःप्रज्ञं न प्रज्ञं नाप्रज्ञं न प्रज्ञानघनमदृष्ट- मव्यवहार्यमग्राह्यमलक्षणमचिन्त्यमव्यपदेश्य- मैकात्म्यप्रत्ययसारं प्रपञ्चोपशमं शान्तं शिवमद्वैतं चतुर्थं मन्यन्ते स आत्मा स विज्ञेयः ॥ २॥

अथ सावित्री गायत्र्या यजुषा प्रोक्ता तया सर्वमिदं व्याप्तं घृणिरिति द्वे अक्षरे सूर्य इति त्रीणि एतद्वै सावित्रस्याष्टाक्षरं पदं श्रियाभिषिक्तं य एवं वेद श्रिया हैवाभिषिच्यते । तदेतदृचाभ्युक्तं ऋचो अक्षरे परमे व्योमन्यस्मिन्देवा अधिविश्वे निषेदुः । यस्तन्न वेद किमृचा करिष्यति य इत्तद्विदुस्त इमे समासत इति न ह वा एतस्यर्चा न यजुषा न साम्नार्थोऽस्ति यः सावित्रीं वेदेति । ॐ भूर्लक्ष्मीर्भुवर्लक्ष्मीः स्वर्लक्ष्मीः कालकर्णी तन्नो महालक्ष्मीः प्रचोदयात् इत्येषा वै महालक्ष्मीर्यजुर्गायत्री चतुर्विंशत्यक्षरा भवति । गायत्री वा इदं सर्वं यदिदं किञ्च तस्माद्य एतां महालक्ष्मीं याजुषीं वेद महतीं श्रियमश्नुते । ॐ नृसिंहाय विद्महे वज्रनखाय धीमहि । तन्नः सिंहः प्रचोदयात् इत्येषा वै नृसिंहगायत्री देवानां वेदानां निदानं भवति य एवं वेद निदानवान्भवति ॥ ३॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नथ कैर्मन्त्रैः स्तुतो देवः प्रीतो भवति स्वात्मानं दर्शयति तन्नो ब्रूहि भगवन्निति स होवाच प्रजापतिः । ॐ यो ह वै नृसिंहो देवो भगवान्यश्च ब्रह्मा भूर्भुवः स्वस्तस्मै वै नमो नमः ॥ १॥

[यथा प्रथममन्त्रोक्तावाद्यन्तौ तथा सर्वमन्त्रेषु द्रष्टव्यौ]॥ यश्च विष्णुः ॥ २॥

यश्च महेश्वरः ॥ ३॥ यश्च पुरुषः ॥ ४॥

यश्चेश्वरः ॥ ५॥ या सरस्वती ॥ ६॥ या श्रीः ॥ ७॥

या गौरी ॥ ८॥ या प्रकृतिः ॥ ९॥ या विद्या ॥ १०॥

यश्चोङ्कारः ॥ ११॥ याश्चतस्रोऽर्धमात्राः ॥ १२॥

ये वेदाः साङ्गाः सशाखाः सेतिहासाः ॥ १३॥

ये च पञ्चाग्नयः ॥ १४॥ याः सप्त महाव्याहृतयः ॥ १५॥

ये चाष्टौ लोकपालाः ॥ १६॥ ये चाष्टौ वसवः ॥ १७॥

ये चैकादश रुद्राः ॥ १८॥ ये च द्वादशादित्याः ॥ १९॥

ये चाष्टौ ग्रहाः ॥ २०॥ यानि च पञ्चमहाभूतानि ॥ २१॥

यश्च कालः ॥ २२॥ यश्च मनुः ॥ २३॥ यश्च मृत्युः ॥ २४॥

यश्च यमः ॥ २५॥ यश्चान्तकः ॥ २६॥ यश्च प्राणः ॥ २७॥

यश्च सूर्यः ॥ २८॥ यश्च सोमः ॥ २९॥

यश्च विराट् पुरुषः ॥ ३०॥ यश्च जीवः ॥ ३१॥

यच्च सर्वम् ॥ ३२॥ इति द्वात्रिंशत् इति तान्प्रजापतिरब्रवीदेतैर्मन्त्रैर्नित्यं देवं स्तुवध्वम् । ततो देवः प्रीतो भवति स्वात्मानं दर्शयति तस्माद्य एतैर्मन्त्रैर्नित्यं देवं स्तौति स देवं पश्यति सोऽमृतत्वं च गच्छति य एवं वेदेति महोपनिषत् ॥

इति चतुर्थ्युपनिषत् ॥ ४॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नानुष्टुभस्य मन्त्रराजस्य नारसिंहस्य महाचक्रं नाम चक्रं नो ब्रूहि भगव इति सार्वकामिकं मोक्षद्वारं यद्योगिन उपदिशन्ति स होवाच प्रजापतिः षडक्षरं वा एतत्सुदर्शनं महाचक्रं तस्मात्षडरं भवति षट्पत्रं चक्रं भवति षड्वा ऋतव ऋतुभिः सम्मितं भवति मध्ये नाभिर्भवति नाभ्यां वा एते अराः प्रतिष्ठिता मायया एतत्सर्वं वेष्टितं भवति नात्मानं माया स्पृशति तस्मान्मायया बहिर्वेष्टितं भवति । अथाष्टारमष्टपत्रं चक्रं भवत्यष्टाक्षरा वै गायत्री गायत्र्या सम्मितं भवति बहिर्मायया वेष्टितं भवति क्षेत्रं क्षेत्रं वै मायैषा सम्पद्यते । अथ द्वादशारं द्वादशपत्रं चक्रं भवति द्वादशाक्षरा वै जगती जगत्या सम्मितं भवति बहिर्मायया वेष्टितं भवति । अथ षोडशारं षोडशपत्रं चक्रं भवति षोडशकलो वै पुरुषः पुरुष एवेदं सर्वं पुरुषेण सम्मितं भवति मायया बहिर्वेष्टितं भवति । अथ द्वात्रिंशदरं द्वात्रिंशत्पत्रं चक्रं भवति द्वात्रिंशदक्षरा वा अनुष्टुब्भवत्यनुष्टुभा सर्वमिदं भवति बहिर्मायया वेष्टितं भवत्यरैर्वा एतत्सुबद्धं भवति वेदा वा एते अराः पत्रैर्वा एतत्सर्वतः परिक्रामति छन्दांसि वै पत्राणि ॥ १॥

एतत्सुदर्शनं महाचक्रं तस्य मध्ये नाभ्यां तारकं यदक्षरं नारसिंहमेकाक्षरं तद्भवति षट्सु पत्रेषु षडक्षरं सुदर्शनं भवत्यष्टसु पत्रेष्वष्टाक्षरं नारायणं भवति द्वादशसु पत्रेषु द्वादशाक्षरं वासुदेवं भवति षोडशसु पत्रेषु मातृकाद्याः सबिन्दुकाः षोडश स्वरा भवन्ति द्वात्रिंशत्सु पत्रेषु द्वात्रिंशदक्षरं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं भवति तद्वा एतत्सुदर्शनं नाम चक्रं सार्वकामिकं मोक्षद्वारमृङ्मयं यजुर्मयं साममयं ब्रह्ममयममृतमयं भवति तस्य पुरस्ताद्वसव आसते रुद्रा दक्षिणत आदित्याः पश्चाद्विश्वेदेवा उत्तरतो ब्रह्मविष्णुमहेश्वरा नाभ्यां सूर्याचन्द्रमसौ पार्श्वयोस्तदेतदृचाभ्युक्तम् । ऋचो अक्षरे परमे व्योमन्यस्मिन्देवा अधिविश्वे निषेदुः । यस्तन्न वेद किमृचा करिष्यति य इत्तद्विदुस्त इमे समासत इति तदेतत्सुदर्शनं महाचक्रं बालो वा युवा वा वेद स महान्भवति स गुरुः सर्वेषां मन्त्राणामुपदेष्टा भवत्यनुष्टुभा होमं कुर्यादनुष्टुभार्चनं कुर्यात्तदेतद्रक्षोघ्नं मृत्युतारकं गुरुणा लब्धं कण्ठे बाहौ शिखायां वा बध्नीत सप्तद्वीपवती भूमिर्दक्षिणार्थं नावकल्पते तस्माच्छ्रद्धया यां काञ्चिद्गां दद्यात्स दक्षिणा भवति ॥ २॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नानुष्टुभस्य मन्त्रराजस्य नारसिंहस्य फलं नो ब्रूहि भगव इति स होवाच प्रजापतिर्य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते सोऽग्निपूतो भवति स वायुपूतो भवति स आदित्यपूतो भवति स सोमपूतो भवति स सत्यपूतो भवति स ब्रह्मपूतो भवति स विष्णुपूतो भवति स रुद्रपूतो भवति स सर्वपूतो भवति स सर्वपूतो भवति ॥ ३॥

य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते स मृत्युं तरति स पाप्मानं तरति स भ्रूणहत्यां तरति स वीरहत्यां तरति स सर्वहत्यां तरति स संसारं तरति स सर्वं तरति स सर्वं तरति ॥ ४॥

य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते सोऽग्निं स्तम्भयति स वायुं स्तम्भयति स आदित्यं स्तम्भयति स स्तोमं स्तम्भयति स उदकं स्तम्भयति स सर्वान्देवान्स्तम्भयति स सर्वान्ग्रहान्स्तम्भयति स विषं स्तम्भयति स विषं स्तम्भयति ॥ ५॥

य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते स देवानाकर्षयति स यक्षानाकर्षयति स नागानाकर्षयति स ग्रहानाकर्षयति स मनुष्यानाकर्षयति स सर्वानाकर्षयति स सर्वानाकर्षयति ॥ ६॥

य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते स भूर्लोकं जयति स भुवर्लोकं जयति स स्वर्लोकं जयति स महर्लोकं जयति स जनोलोकं जयति स तपोलोकं जयति स सत्यलोकं जयति स सर्वांल्लोकाञ्जयति स सर्वांल्लोकाञ्जयति ॥ ७॥

य एतं मन्त्रराजमानुष्टुभं नित्यमधीते सोऽग्निष्टोमेन यजते स उक्थ्येन यजते स षोडशिना यजते स वाजपेयेन यजते सोऽतिरात्रेण यजते सोऽप्तोर्यामेण यजते सोऽश्वमेधेन यजते स सर्वैः क्रतुभिर्यजते स सर्वैः क्रतुभिर्यजते ॥ ८॥

य एतं मन्त्रराजं नारसिंहमानुष्टुभं नित्यमधीते स ऋचोऽधीते स यजूंष्यधीते स सामान्यधीते सोऽथर्वणमधीते सोऽङ्गिरसमधीते स शाखा अधीते स पुराणान्यधीते स कल्पानधीते स गाथामधीते स नाराशंसीरधीते स प्रणवमधीते यः प्रणवमधीते स सर्वमधीते स सर्वमधीते ॥ ९॥

अनुपनीतशतमेकमेकेनोपनीतेन तत्सममुपनीतशतमेकमेकेन गृहस्थेन तत्समं गृहस्थशतमेकमेकेन वानप्रस्थेन तत्समं वानप्रस्थशतमेकमेकेन यतिना तत्समं यतीनां तु शतं पूर्णमेकमेकेन रुद्रजापकेन तत्समं रुद्रजापकशतमेकमेकेन- अथर्वशिरःशिखाध्यापकेन तत्सममथर्वशिरः- शिखाध्यापकशतमेकमेकेन तापनीयोपनिषद- ध्यापकेन तत्समं तापनीयोपनिषदध्यापक- शतमेकमेकेन मन्त्रराजध्यापकेन तत्समं तद्वा एतत्परमं धाम मन्त्रराजाध्यापकस्य यत्र न सूर्यस्तपति यत्र न वायुर्वाति यत्र न चन्द्रमा भाति यत्र न नक्षत्राणि भान्ति यत्र नाग्निर्दहति यत्र न मृत्युः प्रविशति यत्र न दुःखं सदानन्दं परमानन्दं शान्तं शाश्वतं सदाशिवं ब्रह्मादिवन्दितं योगिध्येयं परमं पदं यत्र गत्वा न निवर्तन्ते योगिनः ॥

तदेतदृचाभ्युक्तम् । तद्विष्णोः परमं पदं सदा पश्यन्ति सूरयः । दिवीव चक्षुराततम् । तद्विप्रासो विपन्यवो जागृवांसः समिन्धते । विष्णोर्यत्परमं पदम् । तदेतन्निष्कामस्य भवति तदेतन्निष्कामस्य भवति य एवं वेदेति महोपनिषत् ॥ १०॥

इति पञ्चमोपनिषत् ॥ ५॥

इति नृसिंहपूर्वतापिन्युपनिषत् ॥

॥ नृसिंहोत्तरतापिन्युपनिषत् ॥

नृसिंहोत्तरतापिन्यां तुर्यतुर्यात्मकं महः । परमाद्वैतसाम्राज्यं प्रत्यक्षमुपलभ्यते ॥

ॐ देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्नणोरणीयां- समिममात्मानमोङ्कारं नो व्याचक्ष्वेति तथेत्योमित्येतदक्षरमिदं सर्वं तस्योपव्याख्यानं भूतं भवद्भविष्यदिति सर्वमोङ्कार एव यच्चान्यत्त्रिकालातीतं तदप्योङ्कार एव सर्वं ह्येतद्ब्रह्मायमात्मा ब्रह्म तमेतमात्मानमोमिति ब्रह्मणैकीकृत्य ब्रह्म चात्मानमोमित्येकीकृत्य तदेकमजरममृतमभयमोमित्यनुभूय तस्मिन्निदं सर्वं त्रिशरीरमारोप्य तन्मयं हि तदेवेति संहरेदोमिति तं वा एतं त्रिशरीरमात्मानं त्रिशरीरं परं ब्रह्मानुसन्दध्यात्स्थूलत्वात्- स्थूलभुक्त्वाच्च सूक्ष्मत्वात्सूक्ष्मभुक्त्वा- च्चैक्यादानन्दभोगाच्च सोऽयमात्मा चतुष्पाज्जागरितस्थानः स्थूलप्रज्ञः सप्ताङ्ग एकोनविंशतिमुखः स्थूलभुक् चतुरात्मा विश्वो वैश्वानरः प्रथमः पादः ॥

स्वप्नस्थानः सूक्ष्मप्रज्ञः सप्ताङ्ग एकोनविंशतिमुखः सूक्ष्मभुक् चतुरात्मा तैजसो हिरण्यगर्भो द्वितीयः पादः ॥

यत्र सुप्तो न कञ्चन कामं कामयते न कञ्चन स्वप्नं पश्यति तत्सुषुप्तं सुषुप्तस्थान एकीभूतः प्रज्ञानघन एवानन्दमयो ह्यानन्दभुक् चेतोमुखश्चतुरात्मा प्राज्ञ ईश्वरस्तृतीयः पादः ॥

एष सर्वेश्वर एष सर्वज्ञ एषोऽन्तर्यामेष योनिः सर्वस्य प्रभवाप्ययौ हि भूतानं त्रयमप्येतत्सुषुप्तं स्वप्नं मायामात्रं चिदेकरसो ह्ययमात्माथ तुरीयश्चतुरात्मा तुरीयावसितत्वादेकैकस्योतानुज्ञात्रनुज्ञाविकल्पै- स्त्रयमप्यत्रापिसुषुप्तं स्वप्नं मायामात्रं चिदेकरसो ह्ययमात्माथायमादेशो न स्थूलप्रज्ञं न सूक्ष्मप्रज्ञं नोभयतःप्रज्ञं न प्रज्ञं नाप्रज्ञं न प्रज्ञानघन- मदृष्टमव्यवहार्यमग्राह्यमलक्षण- मचिन्त्यमचिन्त्यमव्यपदेश्यमैकात्म्यप्रत्ययसारं प्रपञ्चोपशमं शिवं शान्तमद्वैतं चतुर्थं मन्यन्ते स आत्मा स विज्ञेय ईश्वरग्रासस्तुरीयस्तुरीयः ॥

इति प्रथमः खण्डः ॥ १॥

तं वा एतमात्मानं जाग्रत्यस्वप्नमसुषुप्तं स्वप्नेऽजाग्रतमसुषुप्तं सुषुप्तेऽजाग्रतमस्वप्नं तुरीयेऽजाग्रतमस्वप्नमसुषुप्तमव्यभिचारिणं नित्यानन्दं सदेकरसं ह्येव चक्षुषो द्रष्टा श्रोत्रस्य द्रष्टा वाचो द्रष्टा मनसो द्रष्टा बुद्धेर्द्रष्टा प्राणस्य द्रष्टा तमसो द्रष्टा सर्वस्य द्रष्टा ततः सर्वस्मादन्यो विलक्षणचक्षुषः साक्षी श्रोत्रस्य साक्षी वाचः साक्षी मनसः साक्षीः बुद्धेः साक्षी प्राणस्य साक्षी तमसः साक्षी सर्वस्य साक्षी ततोऽविक्रियो महाचैतन्योऽस्मात्सर्वस्मात्प्रियतम आनन्दघनं ह्येवमस्मात्सर्वस्मात्पुरतः सुविभातमेकरसमेवाजरममृतमभयं ब्रह्मैवाप्यजयैनं चतुष्पादं मात्राभिरोङ्कारेण चैकीकुर्याज्जागरितस्थानश्चतुरात्मा विश्वो वैश्वानरश्चतूरूपोङ्कार एव चतूरूपो ह्ययमकारः स्थूलसूक्ष्मबीजसाक्षिभिरकाररूपै- राप्तेरादिमत्त्वाद्वा स्थूलत्वात्सूक्ष्मत्वाद्- बीजत्वात्साक्षित्वाच्चाप्नोति ह वा इदं सर्वमादिश्च भवति य एवं वेद ॥

स्वप्नस्थानश्चतुरात्मा तैजसो हिरण्यगर्भश्चतूरूप उकार एव चतूरूपो ह्ययमुकारः स्थूलसूक्ष्मबीज- साक्षिभिरुकाररूपैरुत्कर्षादुभयत्वात्स्थूलत्वात्- सूक्ष्मत्वाद्बीजत्वात्साक्षित्वाच्चोत्कर्षति ह वै ज्ञानसन्ततिं समानश्च भवति य एवं वेद ॥

सुषुप्तस्थानश्चतुरात्मा प्राज्ञईश्वरश्चतुरूपो मकार एव चतूरूपो ह्ययं मकारः स्थूलसूक्ष्म- बीजसाक्षिभिर्मकाररूपैर्मितेरपीतेर्वा स्थूलत्वात्- सूक्ष्मत्वाद्बीजत्वात्साक्षित्वाच्च मिनोति ह वा इदं सर्वमपीतिश्च भवति य एवं वेद ॥

मात्रामात्राः प्रतिमात्राः कुर्यादथ तुरीय ईश्वरग्रासः स स्वराट् स्वयमीश्वरः स्वप्रकाशश्चतुरात्मो- तानुज्ञात्रनुज्ञाविकल्पैरोतो ह्ययमात्मा ह्यथैवेदं सर्वमन्तकाले कालाग्निः सूर्य उस्रैरनुज्ञातो ह्ययमात्मा ह्यस्य सर्वस्य स्वात्मानं ददातीदं सर्वं स्वात्मानमेव करोति यथा तमः सवितन् ज्ञैकरसो ह्ययमात्मा चिद्रूप एव यथा दाह्यं दग्ध्वाग्निरविकल्पो ह्ययमात्मा वाङ्मनोऽगोचरत्वाच्चिद्रूपश्चतूरूप ॐकार एव चतूरूपो ह्ययमोङ्कार ओतानुज्ञात्रनुज्ञा- विकल्पैरोङ्काररूपैरात्मैव नामरूपात्मकं हीदं सर्वं तुरीयत्वाच्चिद्रूपत्वाच्चोतत्वादनुज्ञातृत्वाद- नुज्ञानत्वादविकल्परूपत्वाच्चाविकल्परूपं हीदं सर्वं नैव तत्र काचन भिदास्त्यथ तस्यायमादेशोऽमात्रश्चतुर्थोऽव्यवहार्यः प्रपञ्चोपशमः शिवोऽद्वैत ओङ्कार आत्मैव संविशत्यात्मनात्मानं य एवं वेदैष वीरो नारसिंहेन वानुष्टुभा मन्त्रराजेन तुरीयं विद्यादेष ह्यात्मानं प्रकाशयति सर्वसंहारसमर्थः परिभवासहः प्रभुर्व्याप्तः सदोज्ज्वलोऽविद्यातत्कार्यहीनः स्वात्मबन्धहरः सर्वदा द्वैतरहित आनन्दरूपः सर्वाधिष्ठानः सन्मात्रो निरस्ताविद्यातमोमोहोऽहमेवेति तस्मादेवमेवेममात्मानं परं ब्रह्मानुसन्दध्यादेष वीरो नृसिंह एवेति ॥

इति द्वितीयः खण्डः ॥ २॥

तस्य ह वै प्रणवस्य या पूर्वा मात्रा सा प्रथमः पादो भवति द्वितीया द्वितीयस्य तृतीया तृतीयस्य चतुर्थ्योतानुज्ञात्रनुज्ञाविकल्परूपा तया तुरीयं चतुरात्मानमन्विष्य चतुर्थपादेन च तया तुरीयेणानुचिन्तयन्ग्रसेत्तस्य ह वा एतस्य प्रणवस्य या पूर्वा मात्रा सा पृथिव्यकारः स ऋग्भिरृग्वेदो ब्रह्मा वसवो गायत्री गार्हपत्यः सा प्रथमः पादो भवति । भवति च सर्वेषु पादेषु चतुरात्मा स्थूलसूक्ष्म- बीजसाक्षिभिर्द्वितीयान्तरिक्षं स उकारः स यजुर्भिर्यजुर्वेदो विष्णुरुद्रास्त्रिष्टुब्दक्षिणाग्निः सा द्वितीयः पादो भवति च सर्वेषु पादेषु चतुरात्मा स्थूलसूक्ष्मबीजसाक्षिभिस्तृतीया द्यौः स मकारः स सामभिः सामवेदो रुद्रादित्या जगत्याहवनीयः सा तृतीयः पादो भवति । भवति च सर्वेषु पादेषु चतुरात्मा स्थूलसूक्ष्मबीजसाक्षिभिर्याऽवसानेऽस्य चतुर्थ्यर्धमात्रा सा सोमलोक ॐकारः साथर्वणै- र्मन्त्रैरथर्ववेदः संवर्तकोऽग्निर्मरुतो विराडेकर्षिर्भास्वती स्मृता सा चतुर्थः पादो भवति । भवति च सर्वेषु पादेषु चतुरात्मा स्थूलसूक्ष्मबीजसाक्षिभिर्मात्रा मात्राः प्रतिमात्राः कृत्वोतानुज्ञात्रनुज्ञाविकल्परूपं चिन्तयन्ग्रसेज्ज्ञोऽमृतो हुतसंवित्कः शुद्धः संविष्टो निर्विघ्न इममसुनियमेऽनुभूयेहेदं सर्वं दृष्ट्वा स प्रपञ्चहीनोऽथ सकलः साधारोऽमृतमयश्चतुरात्माथ महापीठे सपरिवारं तमेतं चतुःसप्तात्मानं चतुरात्मानं मूलाग्नावग्निरूपं प्रणवं सन्दध्यात्सप्तात्मानं चतुरात्मानमकारं रुद्रं भ्रूमध्ये सप्तात्मानं चतुरात्मानं चतुःसप्तात्मानं चतुरात्मानमोङ्कारं सर्वेश्वरं द्वादशान्ते सप्तात्मानं चतुरात्मानं चतुःसप्तात्मानमोङ्कारं तुरीयमानन्दामृतरूपं षोडशान्तेऽथानन्दामृतेनै- तांश्चतुर्धा सम्पूज्य तथा ब्रह्माणमेव विष्णुमेव रुद्रमेव विभक्तांस्त्रीनेवाविभक्तांस्त्रीनेव लिङ्गरूपानेव च सम्पूज्योपहारैश्चतुर्धाथ लिङ्गात्संहृत्य तेजसा शरीरत्रयं संव्याप्य तदधिष्ठानमात्मानं संज्वाल्य तत्तेज आत्मचैतन्यरूपं बलमवष्टभ्य गुणैरैक्यं सम्पाद्य महास्थूलं महासूक्ष्मे महासूक्ष्मं महाकारणे च संहृत्य मात्राभिरोता- नुज्ञात्रनुज्ञाविकल्परूपं चिन्तयन्ग्रसेत् ॥

इति तृतीयः खण्डः ॥ ३॥

तं वा एतमात्मानं परमं ब्रह्मोङ्कारं तुरीयोङ्काराग्रविद्योतमनुष्टुभा नत्वा प्रसाद्योमिति संहृत्याहमित्यनुसन्दध्यादथैतमेवात्मानं परमं ब्रह्मोङ्कारं तुरीयोङ्काराग्रविद्योतमेका- दशात्मानं नारसिंहं नत्वोमिति संहरन्नानुसन्दध्या- दथैतमेवमात्मानं परमं ब्रह्मोङ्कारं तुरीयोङ्काराग्रविद्योतं प्रणवेन संचिन्त्यानुष्टुभा नत्वा सच्चिदानन्दपूर्णात्मसु नवात्मकं सच्चिदानन्दपूर्णात्मानं परं ब्रह्म सम्भाव्याह- मित्यात्मानमादाय मनसा ब्रह्मणैकीकुर्याद्यदनुष्टुभैव वा एष उपवसन्नेष हि सर्वत्र सर्वदा सर्वात्मा सन् सर्वमत्ति नृसिंहोऽसौ परमेश्वरोऽसौ हि सर्वत्र सर्वदा सर्वात्मा सन्त्सर्वमत्ति नृसिंह एवैकल एष तुरीय एष एवोग्र एष एव वीर एष एव महानेष एव विष्णुरेष एव ज्वलन्नेष एव सर्वतोमुख एष एव नृसिंह एष एव भीषण एष एव भद्र एष एव मृत्युमृत्युरेष एव नमाम्येष एवाहमेवं योगारूढो ब्रह्मण्येवानुष्टुभं सन्दध्यादोङ्कार इति ॥ तदेतौ श्लोकौ भवतः ॥

संस्तभ्य सिंहं स्वसुतान्गुणार्थान्- संयोज्य शृङ्गैरृषभस्य हत्वा ॥

वश्यां स्फुरन्तीमसतीं निपीड्य सम्भक्ष्य सिंहेन स एष वीरः ॥

शृङ्गप्रोतान्पादान्स्पृष्ट्वा हत्वा तानग्रसत्स्वयम् । नत्वा च बहुधा दृष्ट्वा नृसिंहः स्वयमुद्बभाविति ॥

इति चतुर्थः खण्डः ॥ ४॥

अथैष उ एव अकार आप्ततमार्थ आत्मन्येव नृसिंहे देवे ब्रह्मणि वर्तत एष ह्येवाप्ततम एष हि साक्ष्येष ईश्वरस्तत्सर्वगतो न हीदं सर्वमेष हि व्याप्ततमैदं सर्वं यदयमात्मा मायामात्र एष एवोग्र एष हि व्याप्ततम एष एव वीर एष हि व्याप्ततम एष एव महानेष हि व्याप्ततम एष एव विष्णुरेष हि व्याप्ततम एष एव ज्वलन्नेष हि व्याप्ततम एष एव सर्वतोमुख एष हि व्याप्ततम एष एव नृसिंह एष हि व्याप्ततम एष एव भीषण एष हि व्याप्ततम एष एव भद्र एष हि व्याप्ततम एष एव मृत्युमृत्युरेष हि व्याप्ततम एष एव नमाम्येष हि व्याप्ततम एष एवाहमेष हि व्याप्ततम आत्मैव नृसिंहो देवो ब्रह्म भवति य एवं वेद सोऽकामो निष्काम आप्तकाम आत्मकामेन तस्य प्राणा उत्क्रामन्त्यत्रैव समवलीयन्ते ब्रह्मैव सन्ब्रह्माप्येत्यथैष एवोङ्कार उत्कृष्टतमार्थ आत्मन्येव नृसिंहे देवे ब्रह्मणि वर्तते तस्मादेष सत्यस्वरूपो न ह्यन्यदस्त्यप्रमेयमनात्मप्रकाशमेष हि स्वप्रकाशोऽसङ्गोऽन्यन्न वीक्षत आत्मातो नान्यथा प्राप्तिरात्ममात्रं ह्येतदुत्कृष्टमेष एवोग्र एष ह्येवोत्कृष्ट एष एव विष्णुरेष ह्येवोत्कृष्ट एष एव ज्वलन्नेष ह्येवोत्कृष्ट एष एव सर्वतोमुख एष ह्येवोत्कृष्ट एष एव नृसिंह एष ह्येवोत्कृष्ट एष एव भीषण एष ह्येवोत्कृष्ट एष एव भद्र एष ह्येवोत्कृष्ट एष एव मृत्युमृत्युरेष ह्येवोत्कृष्ट एष एव नमाम्येष ह्येवोत्कृष्ट एष एवाहमेष ह्येवोत्कृष्टस्तस्मादात्मानमेवैनं जानीयादात्मैव नृसिंहो देवो ब्रह्म भवति य एवं वेद सोऽकामो निष्काम आप्तकाम आत्मकामो न तस्य प्राणा उत्क्रामन्त्यत्रैव समवलीयन्ते ब्रह्मैव सन्ब्रह्माप्येत्यथैष एव मकारो महाविभूत्यर्थ आत्मन्यैव नृसिंहे देवे ब्रह्मणि वर्तते तस्मादयमनल्पोऽभिन्नरूपः स्वप्रकाशो ब्रह्मैवाप्ततम उत्कृष्टतम एतदेव ब्रह्मापि सर्वज्ञं महामायं महाविभूत्येतदेवोग्रमेतद्धि महाविभूत्येतदेव वीरमेतद्धि महाविभूत्यतदेव महदेतद्धि महाविभूत्येतदेव विष्ण्वेतद्धि महाविभूत्येतदेव ज्वलदेतद्धि महाविभूत्येतदेव सर्वतोमुखमेतद्धि महाविभूत्येतदेव नृसिंहमेतद्धि महाविभूत्येतदेव भीषणमेतद्धि महाविभूत्येतदेव भद्रमेतद्धि महाविभूत्येतदेव मृत्युमृत्य्वेतद्धि महाविभूत्येतदेव नमाम्येतद्धि महाविभूत्येतदेवाहमेतद्धि महाविभूति तस्मादकारोकाराभ्यामिममात्मानमाप्ततममुत्कृष्टतमं चिन्मात्रं सर्वद्रष्टारं सर्वसाक्षिणं सर्वग्रासं सर्वप्रेमास्पदं सच्चिदानन्दमात्रमेकरसं पुरतोऽस्मात्सर्वस्मात्सुविभातमन्विष्याप्ततममुत्कृष्टतमं महामायं महाविभूति सच्चिदानन्दमात्रमेकरसं पुरमेव ब्रह्म मकारेण जानीयादात्मैव नृसिंहो देवः परमेव ब्रह्म भवति य एवं वेद सोऽकामो निष्काम आप्तकाम आत्मकामो न तस्य प्राणा उत्क्रामन्त्यत्रैव समवलीयन्ते ब्रह्मैव सन्ब्रह्माप्येतीति ह प्रजापतिरुवाच प्रजापतिरुवाच ॥

इति पञ्चमः खण्डः ॥ ५॥

ते देवा इममात्मानं ज्ञातुमैच्छंस्तान्हासुरः पाप्मा परिजग्राह त ऐक्षन्तहन्तैनमासुरं पाप्मानं ग्रसाम इत्येतमेवोङ्काराग्रविद्योतं तुरीयतुरीयमात्मानमुग्रमनुग्रं वीरमवीरं महान्तममहान्तं विष्णुमविष्णुं ज्वलन्तमज्वलन्तं सर्वतोमुखमसर्वतोमुखं नृसिंहमनृसिंहं भीषणमभीषणं भद्रमभद्रं मृत्युमृत्युममृत्युमृत्युं नमाम्यनमाम्यहमनहं नृसिंहानुष्टुभैव बुबुधिरे तेभ्यो हासावासुरः पाप्मा सच्चिदानन्दघनज्योतिरभवत्तस्मादपक्वकषाय इममेवोङ्काराग्रविद्योतं तुरीयतुरीयमात्मानं नृसिंहानुष्टुभैव जानीयात्तस्यासुरः पाप्मा सच्चिदानन्दघनज्योतिर्भवति ते देवा ज्योतिष उत्तितीर्षवो द्वितीयाद्भयमेव पश्यन्त इममेवोङ्काराग्रविद्योतं तुरीयतुरीयमात्मानमनुष्टुभान्विष्य प्रणवेनैव तस्मिन्नवस्थितास्तेभ्यस्तज्ज्योतिरस्य सर्वस्य पुरतः सुविभातमविभातमद्वैतमचिन्त्यमलिङ्गं स्वप्रकाशमानन्दघनं शून्यमभवदेवंवित्स्वप्रकाशं परमेव ब्रह्म भवति ते देवाः पुत्रैषणायाश्च वित्तैषणायाश्च लोकैषणायाश्च ससाधनेभ्यो व्युत्थाय निराकारा निष्परिग्रहा अशिखा अयज्ञोपवीता अन्धा बधिरा मुग्धाः क्लीबा मूका उन्मत्त इव परिवर्तमानाः शान्ता दान्ता उपरतास्तितिक्षवः समाहिता आत्मरतय आत्मक्रीडा आत्ममिथुना आत्मानन्दाः प्रणवमेव परं ब्रह्मात्मप्रकाशं शून्यं जानन्तस्तत्रैव परिसमाप्तास्तस्माद्देवानां व्रतमाचरन्नोङ्कारे परे ब्रह्मणि पर्यवसितो भवेत्स आत्मन्येवात्मानं परं ब्रह्म पश्यति ॥

तदेष श्लोकः ॥

शृङ्गेश्वशृङ्गं संयोज्य सिंहं शृङ्गेषु योजयेत् । शृङ्गाभ्यां शृङ्गमाबध्य त्रयो देवा उपासत इति ॥

इति षष्ठः खण्डः ॥ ६॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन् भूय एव नो भगवान्विज्ञापयत्विति तथेत्यजत्वादमरत्वाद- जरत्वादमृतत्वादशोकत्वादमोहत्वादनशनायत्वाद- पिपासत्वादद्वैतत्वाच्चाकरेणेममात्मान- मन्विष्योत्कृष्टत्वादुत्पादकत्वादुत्प्रवेष्टत्वादु- त्थापयितृत्वादुद्द्रष्टृत्वादुत्कर्तृत्वादुत्पथ- वारकत्वाद्दुद्ग्रासत्वादुद्भ्रान्तत्वादुत्तीर्णविकृतत्वा- च्चोङ्कारेणेममात्मानं परमं ब्रह्म नृसिंहमन्विष्याकारेणेममात्मानमुकारं पूर्वार्धमाकृष्य सिंहीकृत्योत्तरार्धेन तं सिंहमाकृष्य महत्त्वान्महस्त्वान्मानत्वा- न्मुक्तत्वान्महादेवत्वान्महेश्वरत्वान्महासत्त्वा- न्महाचित्त्वान्महानन्दत्वान्महाप्रभुत्वाच्च मकारार्धेनानेनात्मनैकीकुर्यादशरीरो निरिन्द्रियोऽप्राणोऽतमाः सच्चिदानन्दमात्रः स स्वराड् भवति य एवं वेद कस्त्वमित्यहमिति होवाचैवमेवेदं सर्वं तस्मादहमिति सर्वाभिधानं तस्यादिरयमकारः स एव भवति । सर्वं ह्ययमात्मायं हि सर्वान्तरो न हीदं सर्वमहमिति होवाचैव निरात्मकमात्मैवेदं सर्वं तस्मात्सर्वात्मकेनाकारेण सर्वात्मकमात्मानमन्विच्छेद्ब्रह्मैवेदं सर्वं सच्चिदानन्दरूपं सच्चिदानन्दरूपमिदं सर्वं सद्धीदं सर्वं सत्सदिति चिद्धीदं सर्वं काशते प्रकाशते चेति किं सदितीदमिदं नेत्यनुभूतिरिति कैषेतीयमियं नेत्यवचनेनैवानुभवन्नुवाचैवमेव चिदानन्दावप्यवचनेनैवानुभवन्नुवाच सर्वमन्यदिति स परमानन्दस्य ब्रह्मणो नाम ब्रह्मेति तस्यान्त्योऽयं मकारः स एव भवति तस्मान्मकारेण परमं ब्रह्मान्विच्छेत्किमिदमेवमित्युकार इत्येवाहाविचिकित्सन्- तस्मादकारेणेममात्मानमन्विष्य मकारेण ब्रह्मणानु- सन्दध्यादुकारेणाविचिकित्सन्नशरीरोऽनिन्द्रियोऽप्राणोऽतमाः सच्चिदानन्दमात्रः स स्वराड् भवति य एवं वेद ब्रह्म वा इदं सर्वमत्तृत्वादुग्रत्वाद्वीरत्वान्महत्वाद्- विष्णुत्वाज्ज्वलत्वात्सर्वतोमुखत्वान्नृसिंहत्वाद्भीषणत्वा- द्भद्रत्वान्मृत्युमृत्युत्वान्नमामित्वादहंत्वादिति सततं ह्येतद्ब्रह्मोग्रत्वाद्वीरत्वान्महत्त्वाद्विष्णुत्वाज्ज्वलत्वा- सर्वतोमुखत्वान्नृसिंहत्वाद्भीषणत्वाद्भद्रत्वा- न्मृत्युमृत्युत्वान्नमामित्वादिति तस्मादकारेण परमं ब्रह्मान्विष्य मकारेण मन आद्यवितारं मन आदिसाक्षिण- मन्विच्छेत्स यदैतत्सर्वमपेक्षते तदैतत्सर्वमस्मिन्प्रविशति स यदा प्रतिबुध्यते तदेतत्सर्वमस्मादेवोत्तिष्ठति तदेव तत्सर्वं निरूह्य प्रत्यूह्य सम्पीड्य संज्वाल्य सम्भक्ष्य स्वात्मानमेवैषां ददात्यत्युग्रोऽतिवीरोतिमहानिति विष्णुरतिज्वलन्नतिसर्वतोमुखोऽतिनृसिंहोऽतिभीषणोऽति- भद्रोतिमृत्युमृत्युरतिनमाम्यत्यहं भूत्वा स्वे महिम्नि सदा समासते तस्मादेनमकारार्थेन परेण ब्रह्मणैकीकुर्यादुकारेणाविचिकित्सन्नशरीरो निरिन्द्रियोऽप्राणोऽमनः सच्चिदानन्दमात्रः स स्वराड् भवति य एवं वेद ॥

तदेष श्लोकः ॥

शृङ्गं शृङ्गार्धमाकृष्य शृङ्गेणानेन योजयेत् । शृङ्गमेनं परे शृङ्गे तमनेनापि योजयेत् ॥

इति सप्तमः खण्डः ॥ ७॥

अथ तुरीयेणोतश्च प्रोतश्च ह्ययमात्मा नृसिंहोऽस्मिन्सर्वमयं सर्वात्मानं हि सर्वं नैवातोऽद्वयो ह्ययमात्मैकल एवाविकल्पो न हि वस्तु सदयं ह्योत इव सद्घनोऽयं चिद्घन आनन्दघन एवैकरसोऽव्यवहार्यः केनचनाद्वितीय ओतश्च प्रोतश्चैष ओङ्कार एवं नैवमिति पृष्ट ओमित्येवाह वाग्वा ओङ्कारो वागेवेदं सर्वं न ह्यशब्दमिवेहास्ति चिन्मयो ह्ययमोङ्कारश्चिन्मयमिदं सर्वं तस्मात्परमेश्वर एवैकमेव तद्भवत्येत- दमृतमयमेतद्ब्रह्माभयं वै ब्रह्म भवति य एवं वेदेति रहस्यमनुज्ञाता ह्ययमात्मैष ह्यस्य सर्वस्य स्वात्मानमनुजानाति न हीदं सर्वं स्वत आत्मविन्न ह्ययमोतो नानुज्ञाताऽसङ्गत्वाद- विकारित्वादसत्त्वादन्यस्यानुज्ञाता ह्ययमोङ्कार ओमिति ह्यनुजानाति वाग्वा ओङ्कारो वागेवेदं सर्वमनुजानाति चिन्मयो ह्ययमोङ्कारश्चिद्धीदं सर्वं निरात्मकमात्मसात्करोति तस्मात्परमेश्वर एवैकमेव तद्भवत्येतदमृतमभयमेतद्ब्रह्माभयं वै ब्रह्माभयं हि वै ब्रह्म भवति य एवं वेदेति रहस्यमनुज्ञैकरसो ह्ययमात्मा प्रज्ञानघन एवायं यस्मात्सर्वात्पुरतः सुविभातोऽतश्चिद्घन एव न ह्ययमोतो नानुज्ञातैतदात्म्यं हीदं सर्वं सदेवानुज्ञैकरसो ह्ययमोङ्कार ओमिति ह्येवानुजानाति वाग्वा ओङ्कारो वागेव ह्यनुजानाति चिन्मयो ह्ययमोङ्कारश्चिदेव ह्यनुज्ञा तस्मात्परमेश्वर एवैकमेव तद्भवत्येतदमृतमभयमेतद्ब्रह्माभयं वै ब्रह्माभयं हि वै ब्रह्म भवति य एवं वेदेति रहस्यमविकल्पो ह्ययमात्माऽद्वितीयत्वादविकल्पो ह्ययमोङ्कारोऽद्वितीयत्वादेव चिन्मयो ह्ययमोङ्कार- स्तस्मात्परमेश्वर एवैकमेव तद्भवत्यविकल्पोऽपि नात्र काचन भिदास्ति नैव तत्र काचन भिदास्त्यत्र हि भिदामिव मन्यमानः शतधा सहस्रधा भिन्नो मृत्योः स मृत्युमाप्नोति तदेतदद्वयं स्वप्रकाशं महानन्दमात्मा एवैतदमृतमभयमेतद्ब्रह्माभयं वै ब्रह्माभयं हि वै ब्रह्म भवति य एवं वेदेति रहस्यम् ॥

इत्यष्टमः खण्डः ॥ ८॥

देवा ह वै प्रजापतिमब्रुवन्निममेव नो भगवन्नोङ्कारमात्मानमुपदिशेति तथेत्युपद्रष्टानुमन्तैष आत्मा नृसिंहश्चिद्रूप एवाविकारो ह्युपलब्धः सर्वस्य सर्वत्र न ह्यस्ति द्वैतसिद्धिरात्मैव सिद्धोऽद्वितीयो मायया ह्यन्यदिव स वा एष आत्मा पर एषैव सर्वं तथाहि प्राज्ञे सैषाऽविद्या जगत्सर्वमात्मा परमात्मैव स्वप्रकाशोऽप्यविषयज्ञानत्वाज्जानन्नेव ह्यन्यत्रान्यन्न विजानात्यनुभूतेर्माया च तमोरूपानुभूतिस्तदेतज्जडं मोहात्मकम- नन्तमिदं रूपस्यास्य व्यञ्जिका नित्यनिवृत्तापि मूढैरात्मेव दृष्टास्य सत्त्वमसत्त्वं च दर्शयति सिद्धत्वासिद्धत्वाभ्यां स्वतन्त्रा- स्वतन्त्रत्वेन सैषा वटबीजसामान्यवदनेक- वटशक्तिरेकैव । तद्यथा वटबीजसामन्यमेक- मनेकान्स्वाव्यतिरिक्तान्वटान्सबीजानुत्पाद्य तत्र तत्र पूर्णं सत्तिष्ठत्येवमेवैषा माया स्वाव्यतिरिक्तानि पूर्णानि क्षेत्राणि दर्शयित्वा जीवेशावभासेन करोति माया चाविद्या च स्वयमेव भवति सैषा चित्रा सुदृढा बह्वङ्कुरा स्वयं गुणभिन्नाङ्कुरेष्वपि गुणभिन्ना सर्वत्र ब्रह्मविष्णुशिवरूपिणी चैतन्यदीप्ता तस्मादात्मन एव त्रैविध्यं सर्वत्र योनित्वमभिमन्ता जीवो नियन्तेश्वरः सर्वाहम्मानी हिरण्यगर्भस्त्रिरूप ईश्वर- वद्व्यक्तचैतन्यःसर्वगो ह्येष ईश्वरः क्रियाज्ञानात्मा सर्वं सर्वमयं सर्वे जीवाः सर्वमयाः सर्वास्ववस्थासु तथाप्यल्पाः स वा एष भूतानीन्द्रियाणि विराजं देवताः कोशांश्च सृष्ट्वा प्रविश्यामूढो मूढ इव व्यवहरन्नास्ते माययैव तस्मादद्वय एवायमात्मा सन्मात्रो नित्यः शुद्धो बुद्धः सत्यो मुक्तो निरञ्जनो विभुरद्वयानन्दः परः प्रत्यगेकरसः प्रमाणैरेतैरवगतः सत्तामात्रं हीदं सर्वं सदेव पुरस्तात्सिद्धं हि ब्रह्म न ह्यत्र किञ्चानुभूयते नाविद्यानुभवात्मा न स्वप्रकाशे सर्वसाक्षिण्यविक्रियेऽद्वये पश्यतेहापि सन्मात्रमसदन्यत्सत्यं हीत्थं पुरस्तादयोनि स्वात्मस्थमानन्दचिद्घनं सिद्धं ह्यसिद्धं तद्विष्णुरीशानो ब्रह्मान्यदपि सर्वं सर्वगतं सर्वमत एव शुद्धोऽबाध्यस्वरूपो बुद्धः सुखस्वरूप आत्मा न ह्येतन्निरात्मकमपि नात्मा पुरतो हि सिद्धो न हीदं सर्वं कदाचिदात्मा हि स्वमहिमस्थो निरपेक्ष एक एव साक्षी स्वप्रकाशः किं तन्नित्यमात्मात्र ह्येव न विचिकित्स्यमेतद्धीदं सर्वं साधयति द्रष्टा द्रष्टुः साक्ष्यविक्रियः सिद्धो निरवद्यो बाह्याभ्यन्तरवीक्षणात्सुविस्फुटतमः स परस्ताद्ब्रूतैष दृष्टोऽदृष्टोऽव्यवहार्योऽप्यल्पो नाल्पः साक्ष्यविशेषोऽनन्योऽसुखदुःखोऽद्वयः परमात्मा सर्वज्ञोऽनन्तोऽभिन्नोऽद्वयः सर्वदा संवित्तिर्मायया नासंवित्तिः स्वप्रकाशे यूयमेव दृष्टाः किमद्वयेन द्वितीयमेव न यूयमेव ब्रूह्येव भगवन्निति देवा ऊचुर्यूयमेव दृश्यते चेन्नात्मज्ञा असङ्गो ह्ययमात्माऽतो यूयमेव स्वप्रकाशा इदं हि सत्संविन्मयत्वाद्यूयमेव नेति होचुर्हन्तासङ्गा वयमिति होचुः कथं पश्यन्तीति होवाच न वयं विद्म इति होचुस्ततो यूयमेव स्वप्रकाशा इति होवाच न च सत्संविन्माया एतौ हि पुरस्तात्सुविभातमव्यवहार्य- मेवाद्वयं ज्ञातो नैष विज्ञातो विदिताविदितात्पर इति होचुः स होवाच तद्वा एतद्ब्रह्माद्वयं ब्रह्मत्वान्नित्यं शुद्धं बुद्धं मुक्तं सत्यं सूक्ष्मं परिपूर्णमद्वयं सदानन्दचिन्मात्र- मात्मैवाव्यवहार्यं केन च तत्तदेतदात्मान- मोमित्यपश्यन्तः पश्यत तदेतत्सत्यमात्मा ब्रह्मैव ब्रह्मात्मैवात्र ह्येव न विचिकित्स्यमित्यों सत्यं तदेतत्पण्डिता एव पश्यन्त्येतद्ध्यशब्द- मस्पर्शमरूपमरसमगन्धमवक्तव्यमना- दातव्यमगन्तव्यमविसर्जयितव्यमनानन्दयितव्य- ममन्तव्यमबोद्धव्यममनहङ्कर्तयितव्यम- चेतयितव्यमप्राणयितव्यमनपानयितव्यम- व्यानयितव्यमनुदानयितव्यमसमानयितव्यम- निन्द्रियमविषयमकरणमलक्षणमसङ्गम- गुणमविक्रियमव्यपदेश्यमसत्त्वमरस्कम- तमस्कममायमभयमप्यौपनिषदमेव सुविभातं सकृद्विभातं पुरतोऽस्मात्सर्वस्मा- त्सुविभातमद्वयं पश्यत हंसः सोऽहमिति स होवाच किमेष दृष्टोऽदृष्टो वेति दृष्टो विदिताविदितात्पर इति होचुः क्वैषा कथमिति होचुः किं तेन न किंचनेति होचुर्यूयमेवाश्चर्यरूपा इति होवाच न चेत्याहुरोमित्यनुजानीध्वं ब्रूतैनमिति ज्ञातोऽज्ञातश्चेति होचुर्नचैनमिति होचुरिति ब्रूतैवैनमात्मसिद्धमिति होवाच पश्याम एव भगवो न च वयं पश्यामो नैव वयं वक्तुं शक्नुमो नमस्तेऽस्तु भगवन् प्रसीदेति होचुर्न भेतव्यं पृच्छतेति होवाच क्वैषनुज्ञेत्येष एवात्मेति होवाच ते होचुर्नमस्तुभ्यं वयं त इति ह प्रजापतिर्देवाननु शशासानुशशासेति ॥

तदेष श्लोकः ॥

ओतमोतेन जानीयादनुज्ञातारमान्तरम् । अनुज्ञामद्वयं लब्ध्वा उपद्रष्टारमाव्रजेत् ॥

इति नवमः खण्डः ॥ ९॥

ॐ भद्रं कर्णेभिः शृणुयाम देवाः । भद्रं पश्येमाक्षभिर्यजत्राः । स्थिरैरङ्गैस्तुष्टुवाꣳसस्तनूभिः । व्यशेम देवहितं यदायुः । ॐ स्वस्ति न इन्द्रो वृद्धश्रवाः । स्वस्ति नः पूषा विश्ववेदाः । स्वस्ति नस्तार्क्ष्यो अरिष्टनेमिः । स्वस्ति नो बृहस्पतिर्दधातु ॥

ॐ शान्तिः शान्तिः शान्तिः ॥

इति नृसिंहोत्तरतापिन्युपनिषत्समाप्ता ॥

Vollständiger Text in IAST

yatturyoṅkārāgraparābhūmisthiravarāsanam |
pratiyogivinirmuktaturyaṃturyamahaṃ mahaḥ ||

oṃ bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma devāḥ |
bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ |
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhiḥ |
vyaśema devahitaṃ yadāyuḥ |
svasti na indro vṛddhaśravāḥ |
svasti naḥ pūṣā viśvavedāḥ |
svasti nastārkṣyo ariṣṭanemiḥ |
svasti no bṛhaspatirdadhātu |
oṃ śāntiḥ śāntiḥ śāntiḥ ||

oṃ āpo vā idamāsaṃstatsalilameva |
sa prajāpatirekaḥ puṣkaraparṇe samabhavat |
tasyāntarmanasi kāmaḥ samavartata idaṃ sṛjeyamiti |
tasmādyatpuruṣo manasābhigacchati tadvācā vadati
tatkarmaṇā karoti tadeṣabhyanūktā |
kāmastadagre samavartatādhi manaso retaḥ prathamaṃ yadāsīt |
sato bandhumasati niravindanhṛdi pratīṣyā kavayo manīṣeti
upainaṃ tadupanamati yatkāmo bhavati ya evaṃ veda
sa tapo'tapyata sa tapastaptvā sa etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭabhamapaśyattena vai sarvamidamasṛjata
yadidaṃ kiñca | tasmātsarvamānuṣṭubhamityācakṣate
yadidaṃ kiñca | anuṣṭubho vā imāni bhūtāni jāyante
anuṣṭubhā jātāni jīvanti anuṣṭubhaṃ prayantyabhisaṃviśanti
tasyaiṣā bhavati anuṣṭupprathamā bhavati
anuṣṭubuttamā bhavati vāgvā anuṣṭup vācaiva prayanti
vācodyanti paramā vā eṣā chandasāṃ yadanuṣṭubiti || 1 ||

sasāgarāṃ saparvatāṃ saptadvīpāṃ vasundharāṃ tatsāmnaḥ
prathamaṃ pādaṃ jānīyāt
yakṣagandharvāpsarogaṇasevitamantarikṣaṃ
tatsāmno dvitīyaṃ pādaṃ jānīyādvasurudrādityaiḥ
sarvairdevaiḥ sevitaṃ divaṃ tatsāmnastṛtīyaṃ pādaṃ jānīyāt
brahmasvarūpaṃ nirañjanaṃ paramavyomnikaṃ tatsāmnaścaturthaṃ
pādaṃ jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
ṛgyajuḥsāmātharvāṇaścatvāro vedāḥ sāṅgāḥ
saśākhāścatvāraḥ pādā bhavanti kiṃ dhyānaṃ kiṃ daivataṃ
kānyaṅgāni kāni daivatāni kiṃ chandaḥ ka ṛṣiriti || 2 ||

sa hovāca prajāpatiḥ sa yo ha vai sāvitryasyāṣṭākṣaraṃ
padaṃ śriyābhiṣiktaṃ tatsāmno'ṅgaṃ veda śriyā
haivābhiṣicyate sarve vedāḥ praṇavādikāstaṃ praṇavaṃ
tatsāmno'ṅgaṃ veda sa trīṃllokāñjayati caturviṃśatyakṣarā
mahālakṣmīryajustatsāmno'ṅgaṃ veda sa āyuryaśaḥkīrti-
jñāneiśvaryavānbhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati sāvitrīṃ
praṇavaṃ yajurlakṣmīṃ strīśūdrāya necchanti
dvātriṃśadakṣaraṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati sāvitrīṃ lakṣmīṃ yajuḥ praṇavaṃ
yadi jānīyāt strī śūdraḥ sa mṛto'dho gacchati
tasmātsarvadā nācaṣṭe yadyācaṣṭe
sa ācāryastenaiva sa mṛto'dho gacchati || 3 ||

sa hovāca prajāpatiḥ agnirvai devā idaṃ sarvaṃ viśvā
bhūtāni prāṇā vā indriyāṇi paśavo'nnamabhṛtaṃ
samrāṭ svarāḍvirāṭ tatsāmnaḥ prathamaṃ pādaṃ jānīyāt
ṛgyajuḥsāmātharvarūpaḥ sūryo'ntarāditye hiraṇmayaḥ
puruṣastatsāmno dvitīyaṃ pādaṃ jānīyāt ya oṣadhīnāṃ
prabhurbhavati tārādhipatiḥ somastatsāmnastṛtīyaṃ pādaṃ
jānīyāt sa brahmā sa śivaḥ sa hariḥ sendraḥ so'kṣaraḥ
paramaḥ svarāṭ tatsāmnaścaturthaṃ pādaṃ jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati ugraṃ prathamasyādyaṃ jvalaṃ
dvitīyasyādyaṃ nṛsiṃhaṃ tṛtīyasyādyaṃ mṛtyuṃ
caturthasyādyaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca
gacchati tasmādidaṃ sāma yatra kutracinnācaṣṭe yadi
dātumapekṣate putrāya śuśrūṣave dāsyatyanyasmai
śiṣyāya vā ceti || 4 ||

sa hovāca prajāpatiḥ kṣīrodārṇavaśāyinaṃ nṛkesarivigrahaṃ
yogidhyeyaṃ paraṃ padaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ
ca gacchati vīraṃ prathamasyādyārdhāntyaṃ taṃ sa
dvitīyasyādyārdhāntyaṃ haṃ bhī tṛtīyasyādyārdhāntyaṃ
mṛtyuṃ caturthasyādyārdhāntyaṃ sāma tu jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati tasmādidaṃ sāma yena
kenacidācāryamukhena yo jānīte sa tenaiva śarīreṇa
saṃsārānmucyate mocayati mumukṣurbhavati japāttenaiva śarīreṇa
devatādarśanaṃ karoti tasmādidameva mukhyadvāraṃ kalau
nānyeṣāṃ bhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 5 ||

ṛtaṃ satyaṃ paraṃ brahma puruṣaṃ kṛṣṇapiṅgalam |
ūrdhvaretaṃ virūpākṣaṃ śaṅkaraṃ nīlalohitam ||

umāpatiḥ paśupatiḥ pinākī hyamitadyutiḥ |
īśānaḥ sarvavidyānāmīśvaraḥ sarvabhūtānāṃ
brahmādhipatirbrahmaṇo'dhipatiryo vai yajurvedavācyastaṃ
sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
mahāprathamāntārdhasyādyantavato dvitīyāntārdhasyādyaṃ
ṣaṇaṃ tṛtīyāntārdhasyādyaṃ nāmā caturthāntārdhasyādyaṃ
sāma jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati tasmādidaṃ sāma
saccidānandamayaṃ paraṃ brahma tamevavaṃvidvānamṛta
iha bhavati tasmādidaṃ sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte
so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 6 ||

viśvasṛja etena vai viśvamidamasṛjanta yadviśvamasṛjanta
tasmādviśvasṛjo viśvamenānanu prajāyate brahmaṇaḥ
salokatāṃ sārṣṭitāṃ sāyujyaṃ yānti tasmādidaṃ
sāṅgaṃ sāma jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati
viṣṇuṃ prathamāntyaṃ mukhaṃ dvitīyāntyaṃ bhadraṃ
tṛtīyāntyaṃ myahaṃ caturthyāntaṃ sāma jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati strīpuṃsayorvā ihaiva
sthātumapekṣate tasmai sarvaiśvairyaṃ dadāti yatra kutrāpi
mriyate dehānte devaḥ paramaṃ brahma tārakaṃ vyācaṣṭe
yenāsāvamṛtībhūtvā so'mṛtatvaṃ ca gacchati
tasmādidaṃ sāma madhyagaṃ japati tasmādidaṃ sāmāṅgaṃ
prajāpatistasmādidaṃ sāmāṅgaṃ prajāpatirya evaṃ vedeti
mahopaniṣat | ya etāṃ mahopaniṣadaṃ veda sa
kṛtapuraścaraṇo mahāviṣṇurbhavati mahāviṣṇurbhavati || 7 ||

iti prathamopaniṣat || 1 ||

devā ha vai mṛtyoḥ pāpmabhyaḥ saṃsārācca bibhīyuste
prajāpatimupādhāvaṃstebhya etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ prāyacchattena vai te mṛtyumajayan
pāpmānaṃ cātaransaṃsāraṃ cātaraṃstasmādyo mṛtyoḥ
pāpmabhyaḥ saṃsārācca bibhīyātsa etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ pratigṛhṇīyātsa mṛtyuṃ tarati
sa pāpmānaṃ tarati sa saṃsāraṃ tarati tasya ha vai praṇavasya
yā pūrvā mātrā pṛthivyakāraḥ sa ṛgbhirṛgvedo brahmā
vasavo gāyatrī gārhapatyaḥ sā sāmnaḥ prathamaḥ pādo bhavati
dvitīyāntarikṣaṃ sa ukāraḥ sa yajurbhiryajurvedo viṣṇurudrā-
striṣṭubdakṣiṇāgniḥ sā sāmno dvitīyaḥ pādo bhavati
tṛtīyā dyauḥ sa makāraḥ sa sāmabhiḥ sāmavedo rudrā
ādityā jagatyāhavanīyaḥ sā sāmnastṛtīyaḥ pādo bhavati
yāvasāne'sya caturthyardhamātrā sa somaloka oṅkāraḥ
so'tharvaṇairmantrairatharvavedaḥ saṃvartako'gnirmaruto
virāḍekarṣirbhāsvatī smṛtā sā sāmnaścaturthaḥ
pādo bhavati || 1 ||

aṣṭākṣaraḥ prathamaḥ pādo bhavatyaṣṭākṣarāstrayaḥ
pādā bhavantyevaṃ dvātriṃśadakṣarāṇi sampadyante
dvātriṃśadakṣarā vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā
sarvamidaṃ sṛṣṭamanuṣṭubhā sarvamupasaṃhṛtaṃ
tasya haitasya pañcāṅgāni bhavanti catvāraḥ
pādāścatvāryaṅgāni bhavanti sapraṇavaṃ sarvaṃ
pañcamaṃ bhavati hṛdayāya namaḥ śirase svāhā
śikhāyai vaṣaṭ kavacāya huṃ astrāya phaḍiti
prathamaṃ prathamena saṃyujyate dvitīyaṃ dvitīyena
tṛtīyaṃ tṛtīyena caturthaṃ caturthena pañcamaṃ
pañcamena vyatiṣajati vyatiṣiktā vā ime
lokāstasmādvyatiṣiktānyaṅgāni bhavanti
omityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasmātpratyakṣaramubhayata
oṅkāro bhavati akṣarāṇāṃ nyāsamupadiśanti
brahmavādinaḥ || 2 ||

tasya ha vā ugraṃ prathamaṃ sthānaṃ jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati vīraṃ dvitīyaṃ sthānaṃ
mahāviṣṇuṃ tṛtīyaṃ sthānaṃ jvalantaṃ caturthaṃ
sthānaṃ sarvatomukhaṃ pañcamaṃ sthānaṃ nṛsiṃhaṃ
ṣaṣṭhaṃ sthānaṃ bhīṣaṇaṃ saptamaṃ sthānaṃ
bhadramaṣṭamaṃ sthānaṃ mṛtyumṛtyuṃ navamaṃ sthānaṃ
namāmi daśamaṃ sthānamahamekādaśaṃ sthānaṃ
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati ekādaśapadā
vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā sarvamidaṃ sṛṣṭamanuṣṭubhā
sarvamidamupasaṃhṛtaṃ tasmātsarvānuṣṭubhaṃ jānīyādyo
jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 3 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannatha kasmāducyata
ugramiti sa hovāca prajāpatiryasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtānyudvṛhṇātyajasraṃ sṛjati visṛjati
vivāsayattyudgrāhyata udgṛhyate stuhi śrutaṃ gartasadaṃ
yuvānaṃ mṛgaṃ na bhīmamupahantumugraṃ
mṛḍājaritre rudrastavāno anyante asmannivapantu senāḥ
tasmāducyata ugramiti ||

atha kasmāducyate vīramiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtāni viramati virāmayatyajasraṃ sṛjati visṛjati vāsayati
yato vīraḥ karmaṇyaḥ sudṛkṣo yuktagrāvā jāyate
devakāmastasmāducyate vīramiti ||

atha kasmāducyate mahāviṣṇumiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
bhūtāni vyāpnoti vyāpayati sneho yathā
palalapiṇḍaṃ śāntamūlamotaṃ protamanuvyāsaṃ
vyatiṣikto vyāpayate
yasmānna jātaḥ paro anyo asti ya āviveśa bhuvanāni viśvā
prajāpatiḥ prajayā saṃvidānaḥ trīṇi jyotīṃṣi sacate
saṣoḍaśīṃ tasmāducyate mahāviṣṇumiti ||

atha kasmāducyate jvalantamiti yasmātsvamahimnā
sarvāṃllokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi
svatejasā jvalati jvālayati jvālyate jvālayate savitā prasavitā
dīpto dīpayandīpyamānaḥ jvalaṃ jvalitā
tapanvitapantsaṃtapanrocano
rocamānaḥ śobhanaḥ śobhamānaḥ kalyāṇastasmāducyate
jvalantamiti ||

atha kasmāducyate sarvatomukhamiti yasmātsvamahimnā
sarvām̐llokānsarvāndevānsarvānātmanaḥ sarvāṇi bhūtāni
svayamanindriyo'pi sarvataḥ paśyati sarvataḥ śṛṇoti
sarvato gacchati sarvata ādatte sarvagaḥ sarvagatastiṣṭhati |
ekaḥ purastādya idaṃ babhūva yato babhūva bhuvanasya gopāḥ |
yamapyeti bhuvanaṃ sāmparāye namāmi tamahaṃ
sarvatomukhamiti tasmāducyate sarvatomukhamiti ||

atha kasmāducyate nṛsiṃhamiti yasmātsarveṣāṃ bhūtānāṃ
nā vīryatamaḥ śreṣṭhatamaśca siṃho vīryatamaḥ
śreṣṭhatamaśca | tasmānnṛsiṃha āsītparameśvaro
jagaddhitaṃ vā etadrūpaṃ yadakṣaraṃ bhavati pratadviṣṇustavate
vīryāya mṛgo na bhīmaḥ kucaro giriṣṭhāḥ | yasyoruṣu
triṣu vikramaṇeṣvadhikṣiyanti bhuvanāni viśvā tasmāducyate
nṛsiṃhamiti ||

atha kasmāducyate bhīṣaṇamiti yasmādbhīṣaṇaṃ
yasya rūpaṃ dṛṣṭvā sarve lokāḥ sarve devāḥ
sarvāṇi bhūtāni bhītyā palāyante svayaṃ yataḥ kutaśca
na bibheti bhīṣāsmādvātaḥ pavate bhīṣodeti sūryaḥ
bhīṣāsmādagniścendraśca mṛtyurdhāvati pañcama
iti tasmāducyate bhīṣaṇamiti ||

atha kasmāducyate bhadramiti yasmātsvayaṃ bhadro bhūtvā
sarvadā bhadraṃ dadāti rocano rocamānaḥ śobhanaḥ
śobhamānaḥ kalyāṇaḥ | bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma
devāḥ bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhirvyaśema devahitaṃ
yadāyuḥ tasmāducyate bhadramiti ||

atha kasmāducyate mṛtyumṛtyumiti yasmātsvamahimnā
svabhaktānāṃ smṛta eva mṛtyumapamṛtyuṃ ca mārayati |
ya ātmadā baladā yasya viśva upāsate praśiṣaṃ yasya
devāḥ yasya chāyāmṛtaṃ yo mṛtyumṛtyuḥ kasmai
devāya haviṣā vidhema tasmāducyate mṛtyumṛtyumiti ||

atha kasmāducyate namāmīti yasmādyaṃ sarve devā namanti
mumukṣavo brahmavādinaśca | pra nūnaṃ brahmaṇaspatirmantraṃ
vadatyukthyaṃ
yasminnindro varuṇo mitro aryamā devā okāṃsi
cakrire tasmāducyate namāmīti ||

atha kasmāducyate'hamiti | ahamasmi prathamajā ṛtāsya
pūrvaṃ devebhyo amṛtasya nābhiḥ |
yo mā dadāti sa idevamāvāḥ ahamannamannamadantamadmi ahaṃ viśvaṃ
bhuvanamabhyabhavāṃ suvarṇajyotirya evaṃ vedeti mahopaniṣat || 4 ||

iti dvitīyopaniṣat || 2 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya śaktiṃ bījaṃ no
brūhi bhagavanniti sa hovāca prajāpatirmāyā vā
eṣā nārasiṃhī sarvamidaṃ sṛjati sarvamidaṃ rakṣati
sarvamidaṃ saṃharati tasmānmāyāmetāṃ śaktiṃ
vidyādya etāṃ māyāṃ śaktiṃ veda sa pāpmānaṃ
tarati sa mṛtyuṃ tarati sa saṃsāraṃ tarati so'mṛtatvaṃ
ca gacchati mahatīṃ śriyamaśnute mīmāṃsante
brahmavādino hrasvā dīrghā plutā ceti ||

yadi hrasvā bhavati sarvaṃ pāpmānaṃ dahatyamṛtatvaṃ
ca gacchati yadi dīrghā bhavati mahatīṃ
śriyamāpnotyamṛtatvaṃ ca gacchati yadi plutā bhavati
jñānavānbhavatyamṛtatvaṃ ca gacchati tadetadṛṣiṇoktaṃ
nidarśanaṃ sa īṃ pāhi ya ṛjīṣī tarutraḥ śriyaṃ
lakṣmīmaupalāmambikāṃ gāṃ ṣaṣṭhīṃ ca
yāmindrasenetyudāhuḥ tāṃ vidyāṃ brahmayoniṃ
sarūpāmihāyuṣe śaraṇamahaṃ prapadye sarveṣāṃ vā
etadbhūtānāmākāśaḥ parāyaṇaṃ sarvāṇi ha vā imāni
bhūtānyākāśādeva jāyanta ākāśādeva jātāni
jīvantyākāśaṃ prayatyabhisaṃviśanti tasmādākāśaṃ
bījaṃ vidyāttadeva jyāyastadetadṛṣiṇoktaṃ nidarśanaṃ
haṃsaḥ śuciṣadvasurantarikṣasaddhotā
vediṣadatithirduroṇasat ||

nṛṣadvarasadṛtasadvyomasadabjāgojā ṛtajā adrijā
ṛtaṃ bṛhat ||

ya evaṃ vedeti mahopaniṣat ||

iti tṛtīyopaniṣat || 3 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannanuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasyāṅgamantrānno
brūhi bhagava iti sa hovāca prajāpatiḥ praṇavaṃ
sāvitrīṃ yajurlakṣmīṃ nṛsiṃhagāyatrīmityaṅgāni
jānīyādyo jānīte so'mṛtatvaṃ ca gacchati || 1 ||

omityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasyopavyākhyānaṃ
bhūtaṃ bhavadbhaviṣyaditi sarvamoṅkāra eva
yaccānyattrikālātītaṃ tadapyoṅkāra eva sarvaṃ
hyetadbrahmāyamātmā brahma so'yamātmā
catuṣpājjāgaritasthāno bahiḥprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sthūlabhugvaiśvānaraḥ
prathamaḥ pādaḥ | svapnasthāne'ntaprajñaḥ
saptāṅga ekonaviṃśatimukhaḥ praviviktabhuktaijaso
dvitīyaḥ pādaḥ | yatra supto na kañcana kāmaṃ
kāmayate na kañcana svapnaṃ paśyati tatsuṣuptaṃ
suṣuptasthāna ekībhūtaḥ prajñānaghana ekānandamayo
hyānandabhuk cetomukhaḥ prājñastṛtīyo pādaḥ |
eṣa sarveśvara eṣa sarvajña eṣo'ntaryāmyeṣa
yoniḥ sarvasya prabhavāpyayau hi bhūtānāṃ
nāntaḥprajñaṃ na bahiḥprajñaṃ nobhayataḥprajñaṃ
na prajñaṃ nāprajñaṃ na prajñānaghanamadṛṣṭa-
mavyavahāryamagrāhyamalakṣaṇamacintyamavyapadeśya-
maikātmyapratyayasāraṃ prapañcopaśamaṃ śāntaṃ
śivamadvaitaṃ caturthaṃ manyante sa ātmā sa vijñeyaḥ || 2 ||

atha sāvitrī gāyatryā yajuṣā proktā tayā
sarvamidaṃ vyāptaṃ ghṛṇiriti dve akṣare sūrya
iti trīṇi etadvai sāvitrasyāṣṭākṣaraṃ padaṃ
śriyābhiṣiktaṃ ya evaṃ veda śriyā haivābhiṣicyate |
tadetadṛcābhyuktaṃ ṛco akṣare parame
vyomanyasmindevā adhiviśve niṣeduḥ | yastanna veda
kimṛcā kariṣyati ya ittadvidusta ime samāsata
iti na ha vā etasyarcā na yajuṣā na sāmnārtho'sti
yaḥ sāvitrīṃ vedeti | oṃ bhūrlakṣmīrbhuvarlakṣmīḥ
svarlakṣmīḥ kālakarṇī tanno mahālakṣmīḥ
pracodayāt ityeṣā vai mahālakṣmīryajurgāyatrī
caturviṃśatyakṣarā bhavati | gāyatrī vā idaṃ sarvaṃ
yadidaṃ kiñca tasmādya etāṃ mahālakṣmīṃ
yājuṣīṃ veda mahatīṃ śriyamaśnute |
oṃ nṛsiṃhāya vidmahe vajranakhāya dhīmahi |
tannaḥ siṃhaḥ pracodayāt ityeṣā vai nṛsiṃhagāyatrī
devānāṃ vedānāṃ nidānaṃ bhavati ya evaṃ veda
nidānavānbhavati || 3 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannatha kairmantraiḥ
stuto devaḥ prīto bhavati svātmānaṃ darśayati
tanno brūhi bhagavanniti sa hovāca prajāpatiḥ |
oṃ yo ha vai nṛsiṃho devo bhagavānyaśca
brahmā bhūrbhuvaḥ svastasmai vai namo namaḥ || 1 ||

[yathā prathamamantroktāvādyantau tathā
sarvamantreṣu draṣṭavyau]|| yaśca viṣṇuḥ || 2 ||

yaśca maheśvaraḥ || 3 || yaśca puruṣaḥ || 4 ||

yaśceśvaraḥ || 5 || yā sarasvatī || 6 || yā śrīḥ || 7 ||

yā gaurī || 8 || yā prakṛtiḥ || 9 || yā vidyā || 10 ||

yaścoṅkāraḥ || 11 || yāścatasro'rdhamātrāḥ || 12 ||

ye vedāḥ sāṅgāḥ saśākhāḥ setihāsāḥ || 13 ||

ye ca pañcāgnayaḥ || 14 || yāḥ sapta mahāvyāhṛtayaḥ || 15 ||

ye cāṣṭau lokapālāḥ || 16 || ye cāṣṭau vasavaḥ || 17 ||

ye caikādaśa rudrāḥ || 18 || ye ca dvādaśādityāḥ || 19 ||

ye cāṣṭau grahāḥ || 20 || yāni ca pañcamahābhūtāni || 21 ||

yaśca kālaḥ || 22 || yaśca manuḥ || 23 || yaśca mṛtyuḥ || 24 ||

yaśca yamaḥ || 25 || yaścāntakaḥ || 26 || yaśca prāṇaḥ || 27 ||

yaśca sūryaḥ || 28 || yaśca somaḥ || 29 ||

yaśca virāṭ puruṣaḥ || 30 || yaśca jīvaḥ || 31 ||

yacca sarvam || 32 || iti dvātriṃśat iti
tānprajāpatirabravīdetairmantrairnityaṃ devaṃ stuvadhvam |
tato devaḥ prīto bhavati svātmānaṃ darśayati tasmādya
etairmantrairnityaṃ devaṃ stauti sa devaṃ paśyati so'mṛtatvaṃ
ca gacchati ya evaṃ vedeti mahopaniṣat ||

iti caturthyupaniṣat || 4 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya mahācakraṃ nāma
cakraṃ no brūhi bhagava iti sārvakāmikaṃ mokṣadvāraṃ
yadyogina upadiśanti sa hovāca prajāpatiḥ ṣaḍakṣaraṃ
vā etatsudarśanaṃ mahācakraṃ tasmātṣaḍaraṃ
bhavati ṣaṭpatraṃ cakraṃ bhavati ṣaḍvā ṛtava ṛtubhiḥ
sammitaṃ bhavati madhye nābhirbhavati nābhyāṃ vā ete arāḥ
pratiṣṭhitā māyayā etatsarvaṃ veṣṭitaṃ bhavati
nātmānaṃ māyā spṛśati tasmānmāyayā bahirveṣṭitaṃ
bhavati | athāṣṭāramaṣṭapatraṃ cakraṃ bhavatyaṣṭākṣarā
vai gāyatrī gāyatryā sammitaṃ bhavati bahirmāyayā
veṣṭitaṃ bhavati kṣetraṃ kṣetraṃ vai māyaiṣā sampadyate |
atha dvādaśāraṃ dvādaśapatraṃ cakraṃ bhavati
dvādaśākṣarā vai jagatī jagatyā sammitaṃ bhavati
bahirmāyayā veṣṭitaṃ bhavati | atha ṣoḍaśāraṃ
ṣoḍaśapatraṃ cakraṃ bhavati ṣoḍaśakalo vai puruṣaḥ
puruṣa evedaṃ sarvaṃ puruṣeṇa sammitaṃ bhavati
māyayā bahirveṣṭitaṃ
bhavati | atha dvātriṃśadaraṃ dvātriṃśatpatraṃ cakraṃ
bhavati dvātriṃśadakṣarā vā anuṣṭubbhavatyanuṣṭubhā
sarvamidaṃ bhavati bahirmāyayā veṣṭitaṃ bhavatyarairvā
etatsubaddhaṃ bhavati vedā vā ete arāḥ patrairvā
etatsarvataḥ parikrāmati chandāṃsi vai patrāṇi || 1 ||

etatsudarśanaṃ mahācakraṃ tasya madhye nābhyāṃ
tārakaṃ yadakṣaraṃ nārasiṃhamekākṣaraṃ
tadbhavati ṣaṭsu patreṣu ṣaḍakṣaraṃ sudarśanaṃ
bhavatyaṣṭasu patreṣvaṣṭākṣaraṃ nārāyaṇaṃ
bhavati dvādaśasu patreṣu dvādaśākṣaraṃ vāsudevaṃ
bhavati ṣoḍaśasu patreṣu mātṛkādyāḥ sabindukāḥ
ṣoḍaśa svarā bhavanti dvātriṃśatsu patreṣu
dvātriṃśadakṣaraṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
bhavati tadvā etatsudarśanaṃ nāma cakraṃ sārvakāmikaṃ
mokṣadvāramṛṅmayaṃ yajurmayaṃ sāmamayaṃ
brahmamayamamṛtamayaṃ bhavati tasya purastādvasava
āsate rudrā dakṣiṇata ādityāḥ paścādviśvedevā
uttarato brahmaviṣṇumaheśvarā nābhyāṃ sūryācandramasau
pārśvayostadetadṛcābhyuktam | ṛco akṣare parame
vyomanyasmindevā adhiviśve niṣeduḥ | yastanna veda
kimṛcā kariṣyati ya ittadvidusta ime samāsata iti
tadetatsudarśanaṃ mahācakraṃ bālo vā yuvā vā
veda sa mahānbhavati sa guruḥ sarveṣāṃ
mantrāṇāmupadeṣṭā bhavatyanuṣṭubhā homaṃ
kuryādanuṣṭubhārcanaṃ kuryāttadetadrakṣoghnaṃ
mṛtyutārakaṃ guruṇā labdhaṃ kaṇṭhe bāhau
śikhāyāṃ vā badhnīta saptadvīpavatī bhūmirdakṣiṇārthaṃ
nāvakalpate tasmācchraddhayā yāṃ kāñcidgāṃ
dadyātsa dakṣiṇā bhavati || 2 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannānuṣṭubhasya
mantrarājasya nārasiṃhasya phalaṃ no brūhi
bhagava iti sa hovāca prajāpatirya etaṃ mantrarājaṃ
nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ nityamadhīte so'gnipūto
bhavati sa vāyupūto bhavati sa ādityapūto bhavati
sa somapūto bhavati sa satyapūto bhavati sa brahmapūto
bhavati sa viṣṇupūto bhavati sa rudrapūto bhavati
sa sarvapūto bhavati sa sarvapūto bhavati || 3 ||

ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa mṛtyuṃ tarati sa pāpmānaṃ tarati
sa bhrūṇahatyāṃ tarati sa vīrahatyāṃ tarati sa sarvahatyāṃ
tarati sa saṃsāraṃ tarati sa sarvaṃ tarati sa sarvaṃ tarati || 4 ||

ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte so'gniṃ stambhayati sa vāyuṃ stambhayati
sa ādityaṃ stambhayati sa stomaṃ stambhayati sa udakaṃ
stambhayati sa sarvāndevānstambhayati sa
sarvāngrahānstambhayati sa viṣaṃ stambhayati
sa viṣaṃ stambhayati || 5 ||

ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa devānākarṣayati sa yakṣānākarṣayati
sa nāgānākarṣayati sa grahānākarṣayati sa
manuṣyānākarṣayati sa sarvānākarṣayati sa
sarvānākarṣayati || 6 ||

ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa bhūrlokaṃ jayati sa bhuvarlokaṃ jayati
sa svarlokaṃ jayati sa maharlokaṃ jayati sa janolokaṃ
jayati sa tapolokaṃ jayati sa satyalokaṃ jayati sa
sarvāṃllokāñjayati sa sarvāṃllokāñjayati || 7 ||

ya etaṃ mantrarājamānuṣṭubhaṃ nityamadhīte
so'gniṣṭomena yajate sa ukthyena yajate sa ṣoḍaśinā
yajate sa vājapeyena yajate so'tirātreṇa yajate
so'ptoryāmeṇa yajate so'śvamedhena yajate sa sarvaiḥ
kratubhiryajate sa sarvaiḥ kratubhiryajate || 8 ||

ya etaṃ mantrarājaṃ nārasiṃhamānuṣṭubhaṃ
nityamadhīte sa ṛco'dhīte sa yajūṃṣyadhīte sa
sāmānyadhīte so'tharvaṇamadhīte so'ṅgirasamadhīte
sa śākhā adhīte sa purāṇānyadhīte sa kalpānadhīte
sa gāthāmadhīte sa nārāśaṃsīradhīte sa praṇavamadhīte
yaḥ praṇavamadhīte sa sarvamadhīte sa sarvamadhīte || 9 ||

anupanītaśatamekamekenopanītena tatsamamupanītaśatamekamekena
gṛhasthena tatsamaṃ gṛhasthaśatamekamekena
vānaprasthena tatsamaṃ vānaprasthaśatamekamekena
yatinā tatsamaṃ yatīnāṃ tu śataṃ pūrṇamekamekena
rudrajāpakena tatsamaṃ rudrajāpakaśatamekamekena-
atharvaśiraḥśikhādhyāpakena tatsamamatharvaśiraḥ-
śikhādhyāpakaśatamekamekena tāpanīyopaniṣada-
dhyāpakena tatsamaṃ tāpanīyopaniṣadadhyāpaka-
śatamekamekena mantrarājadhyāpakena tatsamaṃ tadvā
etatparamaṃ dhāma mantrarājādhyāpakasya yatra na
sūryastapati yatra na vāyurvāti yatra na candramā bhāti
yatra na nakṣatrāṇi bhānti yatra nāgnirdahati yatra na
mṛtyuḥ praviśati yatra na duḥkhaṃ sadānandaṃ
paramānandaṃ śāntaṃ śāśvataṃ sadāśivaṃ
brahmādivanditaṃ yogidhyeyaṃ paramaṃ padaṃ yatra
gatvā na nivartante yoginaḥ ||

tadetadṛcābhyuktam |
tadviṣṇoḥ paramaṃ padaṃ sadā paśyanti sūrayaḥ |
divīva cakṣurātatam | tadviprāso vipanyavo jāgṛvāṃsaḥ
samindhate | viṣṇoryatparamaṃ padam |
tadetanniṣkāmasya bhavati tadetanniṣkāmasya bhavati
ya evaṃ vedeti mahopaniṣat || 10 ||

iti pañcamopaniṣat || 5 ||

iti nṛsiṃhapūrvatāpinyupaniṣat ||

|| nṛsiṃhottaratāpinyupaniṣat ||

nṛsiṃhottaratāpinyāṃ turyaturyātmakaṃ mahaḥ |
paramādvaitasāmrājyaṃ pratyakṣamupalabhyate ||

oṃ devā ha vai prajāpatimabruvannaṇoraṇīyāṃ-
samimamātmānamoṅkāraṃ no vyācakṣveti
tathetyomityetadakṣaramidaṃ sarvaṃ tasyopavyākhyānaṃ
bhūtaṃ bhavadbhaviṣyaditi sarvamoṅkāra eva
yaccānyattrikālātītaṃ tadapyoṅkāra eva sarvaṃ
hyetadbrahmāyamātmā brahma tametamātmānamomiti
brahmaṇaikīkṛtya brahma cātmānamomityekīkṛtya
tadekamajaramamṛtamabhayamomityanubhūya
tasminnidaṃ sarvaṃ triśarīramāropya tanmayaṃ hi
tadeveti saṃharedomiti taṃ vā etaṃ triśarīramātmānaṃ
triśarīraṃ paraṃ brahmānusandadhyātsthūlatvāt-
sthūlabhuktvācca sūkṣmatvātsūkṣmabhuktvā-
ccaikyādānandabhogācca so'yamātmā
catuṣpājjāgaritasthānaḥ sthūlaprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sthūlabhuk caturātmā viśvo
vaiśvānaraḥ prathamaḥ pādaḥ ||

svapnasthānaḥ sūkṣmaprajñaḥ saptāṅga
ekonaviṃśatimukhaḥ sūkṣmabhuk caturātmā
taijaso hiraṇyagarbho dvitīyaḥ pādaḥ ||

yatra supto na kañcana kāmaṃ kāmayate na
kañcana svapnaṃ paśyati tatsuṣuptaṃ
suṣuptasthāna ekībhūtaḥ prajñānaghana
evānandamayo hyānandabhuk cetomukhaścaturātmā
prājña īśvarastṛtīyaḥ pādaḥ ||

eṣa sarveśvara eṣa sarvajña eṣo'ntaryāmeṣa
yoniḥ sarvasya prabhavāpyayau hi bhūtānaṃ
trayamapyetatsuṣuptaṃ svapnaṃ māyāmātraṃ
cidekaraso hyayamātmātha turīyaścaturātmā
turīyāvasitatvādekaikasyotānujñātranujñāvikalpai-
strayamapyatrāpisuṣuptaṃ svapnaṃ māyāmātraṃ
cidekaraso hyayamātmāthāyamādeśo na
sthūlaprajñaṃ na sūkṣmaprajñaṃ nobhayataḥprajñaṃ
na prajñaṃ nāprajñaṃ na prajñānaghana-
madṛṣṭamavyavahāryamagrāhyamalakṣaṇa-
macintyamacintyamavyapadeśyamaikātmyapratyayasāraṃ
prapañcopaśamaṃ śivaṃ śāntamadvaitaṃ caturthaṃ
manyante sa ātmā sa vijñeya īśvaragrāsasturīyasturīyaḥ ||

iti prathamaḥ khaṇḍaḥ || 1 ||

taṃ vā etamātmānaṃ jāgratyasvapnamasuṣuptaṃ
svapne'jāgratamasuṣuptaṃ suṣupte'jāgratamasvapnaṃ
turīye'jāgratamasvapnamasuṣuptamavyabhicāriṇaṃ
nityānandaṃ sadekarasaṃ hyeva cakṣuṣo draṣṭā
śrotrasya draṣṭā vāco draṣṭā manaso draṣṭā
buddherdraṣṭā prāṇasya draṣṭā tamaso draṣṭā
sarvasya draṣṭā tataḥ sarvasmādanyo vilakṣaṇacakṣuṣaḥ
sākṣī śrotrasya sākṣī vācaḥ sākṣī manasaḥ sākṣīḥ
buddheḥ sākṣī prāṇasya sākṣī tamasaḥ sākṣī
sarvasya sākṣī tato'vikriyo mahācaitanyo'smātsarvasmātpriyatama
ānandaghanaṃ hyevamasmātsarvasmātpurataḥ
suvibhātamekarasamevājaramamṛtamabhayaṃ
brahmaivāpyajayainaṃ catuṣpādaṃ mātrābhiroṅkāreṇa
caikīkuryājjāgaritasthānaścaturātmā viśvo
vaiśvānaraścatūrūpoṅkāra eva catūrūpo
hyayamakāraḥ sthūlasūkṣmabījasākṣibhirakārarūpai-
rāpterādimattvādvā sthūlatvātsūkṣmatvād-
bījatvātsākṣitvāccāpnoti ha vā idaṃ sarvamādiśca
bhavati ya evaṃ veda ||

svapnasthānaścaturātmā taijaso hiraṇyagarbhaścatūrūpa
ukāra eva catūrūpo hyayamukāraḥ sthūlasūkṣmabīja-
sākṣibhirukārarūpairutkarṣādubhayatvātsthūlatvāt-
sūkṣmatvādbījatvātsākṣitvāccotkarṣati ha vai
jñānasantatiṃ samānaśca bhavati ya evaṃ veda ||

suṣuptasthānaścaturātmā prājñaīśvaraścaturūpo
makāra eva catūrūpo hyayaṃ makāraḥ sthūlasūkṣma-
bījasākṣibhirmakārarūpairmiterapītervā sthūlatvāt-
sūkṣmatvādbījatvātsākṣitvācca minoti ha vā
idaṃ sarvamapītiśca bhavati ya evaṃ veda ||

mātrāmātrāḥ pratimātrāḥ kuryādatha turīya īśvaragrāsaḥ
sa svarāṭ svayamīśvaraḥ svaprakāśaścaturātmo-
tānujñātranujñāvikalpairoto hyayamātmā hyathaivedaṃ
sarvamantakāle kālāgniḥ sūrya usrairanujñāto hyayamātmā
hyasya sarvasya svātmānaṃ dadātīdaṃ sarvaṃ
svātmānameva karoti yathā tamaḥ savitan jñaikaraso
hyayamātmā cidrūpa eva yathā dāhyaṃ dagdhvāgniravikalpo
hyayamātmā vāṅmano'gocaratvāccidrūpaścatūrūpa
oṃkāra eva catūrūpo hyayamoṅkāra otānujñātranujñā-
vikalpairoṅkārarūpairātmaiva nāmarūpātmakaṃ hīdaṃ
sarvaṃ turīyatvāccidrūpatvāccotatvādanujñātṛtvāda-
nujñānatvādavikalparūpatvāccāvikalparūpaṃ hīdaṃ
sarvaṃ naiva tatra kācana bhidāstyatha
tasyāyamādeśo'mātraścaturtho'vyavahāryaḥ prapañcopaśamaḥ
śivo'dvaita oṅkāra ātmaiva saṃviśatyātmanātmānaṃ
ya evaṃ vedaiṣa vīro nārasiṃhena vānuṣṭubhā
mantrarājena turīyaṃ vidyādeṣa hyātmānaṃ prakāśayati
sarvasaṃhārasamarthaḥ paribhavāsahaḥ prabhurvyāptaḥ
sadojjvalo'vidyātatkāryahīnaḥ svātmabandhaharaḥ sarvadā
dvaitarahita ānandarūpaḥ sarvādhiṣṭhānaḥ sanmātro
nirastāvidyātamomoho'hameveti tasmādevamevemamātmānaṃ
paraṃ brahmānusandadhyādeṣa vīro nṛsiṃha eveti ||

iti dvitīyaḥ khaṇḍaḥ || 2 ||

tasya ha vai praṇavasya yā pūrvā mātrā sā prathamaḥ
pādo bhavati dvitīyā dvitīyasya tṛtīyā tṛtīyasya
caturthyotānujñātranujñāvikalparūpā tayā turīyaṃ
caturātmānamanviṣya caturthapādena ca tayā
turīyeṇānucintayangrasettasya ha vā etasya praṇavasya
yā pūrvā mātrā sā pṛthivyakāraḥ sa ṛgbhirṛgvedo
brahmā vasavo gāyatrī gārhapatyaḥ sā prathamaḥ pādo
bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu caturātmā sthūlasūkṣma-
bījasākṣibhirdvitīyāntarikṣaṃ sa ukāraḥ sa yajurbhiryajurvedo
viṣṇurudrāstriṣṭubdakṣiṇāgniḥ sā dvitīyaḥ
pādo bhavati ca sarveṣu pādeṣu caturātmā
sthūlasūkṣmabījasākṣibhistṛtīyā dyauḥ sa makāraḥ
sa sāmabhiḥ sāmavedo rudrādityā jagatyāhavanīyaḥ sā
tṛtīyaḥ pādo bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu
caturātmā sthūlasūkṣmabījasākṣibhiryā'vasāne'sya
caturthyardhamātrā sā somaloka oṃkāraḥ sātharvaṇai-
rmantrairatharvavedaḥ saṃvartako'gnirmaruto virāḍekarṣirbhāsvatī
smṛtā sā caturthaḥ pādo bhavati | bhavati ca sarveṣu pādeṣu
caturātmā sthūlasūkṣmabījasākṣibhirmātrā mātrāḥ
pratimātrāḥ kṛtvotānujñātranujñāvikalparūpaṃ
cintayangrasejjño'mṛto hutasaṃvitkaḥ śuddhaḥ saṃviṣṭo
nirvighna imamasuniyame'nubhūyehedaṃ sarvaṃ dṛṣṭvā sa
prapañcahīno'tha sakalaḥ sādhāro'mṛtamayaścaturātmātha
mahāpīṭhe saparivāraṃ tametaṃ catuḥsaptātmānaṃ
caturātmānaṃ mūlāgnāvagnirūpaṃ praṇavaṃ
sandadhyātsaptātmānaṃ caturātmānamakāraṃ rudraṃ
bhrūmadhye saptātmānaṃ caturātmānaṃ catuḥsaptātmānaṃ
caturātmānamoṅkāraṃ sarveśvaraṃ dvādaśānte
saptātmānaṃ caturātmānaṃ catuḥsaptātmānamoṅkāraṃ
turīyamānandāmṛtarūpaṃ ṣoḍaśānte'thānandāmṛtenai-
tāṃścaturdhā sampūjya tathā brahmāṇameva viṣṇumeva
rudrameva vibhaktāṃstrīnevāvibhaktāṃstrīneva liṅgarūpāneva
ca sampūjyopahāraiścaturdhātha liṅgātsaṃhṛtya
tejasā śarīratrayaṃ saṃvyāpya tadadhiṣṭhānamātmānaṃ
saṃjvālya tatteja ātmacaitanyarūpaṃ balamavaṣṭabhya
guṇairaikyaṃ sampādya mahāsthūlaṃ mahāsūkṣme
mahāsūkṣmaṃ mahākāraṇe ca saṃhṛtya mātrābhirotā-
nujñātranujñāvikalparūpaṃ cintayangraset ||

iti tṛtīyaḥ khaṇḍaḥ || 3 ||

taṃ vā etamātmānaṃ paramaṃ brahmoṅkāraṃ
turīyoṅkārāgravidyotamanuṣṭubhā natvā prasādyomiti
saṃhṛtyāhamityanusandadhyādathaitamevātmānaṃ
paramaṃ brahmoṅkāraṃ turīyoṅkārāgravidyotamekā-
daśātmānaṃ nārasiṃhaṃ natvomiti saṃharannānusandadhyā-
dathaitamevamātmānaṃ paramaṃ brahmoṅkāraṃ
turīyoṅkārāgravidyotaṃ praṇavena saṃcintyānuṣṭubhā
natvā saccidānandapūrṇātmasu navātmakaṃ
saccidānandapūrṇātmānaṃ paraṃ brahma sambhāvyāha-
mityātmānamādāya manasā brahmaṇaikīkuryādyadanuṣṭubhaiva
vā eṣa upavasanneṣa hi sarvatra sarvadā sarvātmā san
sarvamatti nṛsiṃho'sau parameśvaro'sau hi sarvatra sarvadā
sarvātmā santsarvamatti nṛsiṃha evaikala eṣa turīya
eṣa evogra eṣa eva vīra eṣa eva mahāneṣa eva viṣṇureṣa
eva jvalanneṣa eva sarvatomukha eṣa eva nṛsiṃha eṣa eva
bhīṣaṇa eṣa eva bhadra eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa eva
namāmyeṣa evāhamevaṃ yogārūḍho brahmaṇyevānuṣṭubhaṃ
sandadhyādoṅkāra iti || tadetau ślokau bhavataḥ ||

saṃstabhya siṃhaṃ svasutānguṇārthān-
saṃyojya śṛṅgairṛṣabhasya hatvā ||

vaśyāṃ sphurantīmasatīṃ nipīḍya
sambhakṣya siṃhena sa eṣa vīraḥ ||

śṛṅgaprotānpādānspṛṣṭvā hatvā tānagrasatsvayam |
natvā ca bahudhā dṛṣṭvā nṛsiṃhaḥ svayamudbabhāviti ||

iti caturthaḥ khaṇḍaḥ || 4 ||

athaiṣa u eva akāra āptatamārtha ātmanyeva
nṛsiṃhe deve brahmaṇi vartata eṣa hyevāptatama
eṣa hi sākṣyeṣa īśvarastatsarvagato na hīdaṃ
sarvameṣa hi vyāptatamaidaṃ sarvaṃ yadayamātmā
māyāmātra eṣa evogra eṣa hi vyāptatama eṣa
eva vīra eṣa hi vyāptatama eṣa eva mahāneṣa
hi vyāptatama eṣa eva viṣṇureṣa hi vyāptatama
eṣa eva jvalanneṣa hi vyāptatama eṣa eva
sarvatomukha eṣa hi vyāptatama eṣa eva nṛsiṃha
eṣa hi vyāptatama eṣa eva bhīṣaṇa eṣa hi
vyāptatama eṣa eva bhadra eṣa hi vyāptatama
eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa hi vyāptatama eṣa
eva namāmyeṣa hi vyāptatama eṣa evāhameṣa
hi vyāptatama ātmaiva nṛsiṃho devo brahma bhavati
ya evaṃ veda so'kāmo niṣkāma āptakāma
ātmakāmena tasya prāṇā utkrāmantyatraiva
samavalīyante brahmaiva sanbrahmāpyetyathaiṣa
evoṅkāra utkṛṣṭatamārtha ātmanyeva nṛsiṃhe
deve brahmaṇi vartate tasmādeṣa satyasvarūpo na
hyanyadastyaprameyamanātmaprakāśameṣa hi
svaprakāśo'saṅgo'nyanna vīkṣata ātmāto
nānyathā prāptirātmamātraṃ hyetadutkṛṣṭameṣa
evogra eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva viṣṇureṣa
hyevotkṛṣṭa eṣa eva jvalanneṣa hyevotkṛṣṭa
eṣa eva sarvatomukha eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva
nṛsiṃha eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva bhīṣaṇa
eṣa hyevotkṛṣṭa eṣa eva bhadra eṣa hyevotkṛṣṭa
eṣa eva mṛtyumṛtyureṣa hyevotkṛṣṭa eṣa
eva namāmyeṣa hyevotkṛṣṭa eṣa evāhameṣa
hyevotkṛṣṭastasmādātmānamevainaṃ jānīyādātmaiva
nṛsiṃho devo brahma bhavati ya evaṃ veda so'kāmo
niṣkāma āptakāma ātmakāmo na tasya prāṇā
utkrāmantyatraiva samavalīyante brahmaiva
sanbrahmāpyetyathaiṣa eva makāro mahāvibhūtyartha
ātmanyaiva nṛsiṃhe deve brahmaṇi vartate
tasmādayamanalpo'bhinnarūpaḥ svaprakāśo brahmaivāptatama
utkṛṣṭatama etadeva brahmāpi sarvajñaṃ mahāmāyaṃ
mahāvibhūtyetadevogrametaddhi mahāvibhūtyetadeva
vīrametaddhi mahāvibhūtyatadeva mahadetaddhi
mahāvibhūtyetadeva viṣṇvetaddhi mahāvibhūtyetadeva
jvaladetaddhi mahāvibhūtyetadeva sarvatomukhametaddhi
mahāvibhūtyetadeva nṛsiṃhametaddhi mahāvibhūtyetadeva
bhīṣaṇametaddhi mahāvibhūtyetadeva bhadrametaddhi
mahāvibhūtyetadeva mṛtyumṛtyvetaddhi mahāvibhūtyetadeva
namāmyetaddhi mahāvibhūtyetadevāhametaddhi mahāvibhūti
tasmādakārokārābhyāmimamātmānamāptatamamutkṛṣṭatamaṃ
cinmātraṃ sarvadraṣṭāraṃ sarvasākṣiṇaṃ sarvagrāsaṃ
sarvapremāspadaṃ saccidānandamātramekarasaṃ
purato'smātsarvasmātsuvibhātamanviṣyāptatamamutkṛṣṭatamaṃ
mahāmāyaṃ mahāvibhūti saccidānandamātramekarasaṃ
purameva brahma makāreṇa jānīyādātmaiva nṛsiṃho devaḥ
parameva brahma bhavati ya evaṃ veda so'kāmo niṣkāma
āptakāma ātmakāmo na tasya prāṇā utkrāmantyatraiva
samavalīyante brahmaiva sanbrahmāpyetīti ha prajāpatiruvāca
prajāpatiruvāca ||

iti pañcamaḥ khaṇḍaḥ || 5 ||

te devā imamātmānaṃ jñātumaicchaṃstānhāsuraḥ
pāpmā parijagrāha ta aikṣantahantainamāsuraṃ
pāpmānaṃ grasāma ityetamevoṅkārāgravidyotaṃ
turīyaturīyamātmānamugramanugraṃ vīramavīraṃ
mahāntamamahāntaṃ viṣṇumaviṣṇuṃ
jvalantamajvalantaṃ sarvatomukhamasarvatomukhaṃ
nṛsiṃhamanṛsiṃhaṃ bhīṣaṇamabhīṣaṇaṃ
bhadramabhadraṃ mṛtyumṛtyumamṛtyumṛtyuṃ
namāmyanamāmyahamanahaṃ nṛsiṃhānuṣṭubhaiva
bubudhire tebhyo hāsāvāsuraḥ pāpmā
saccidānandaghanajyotirabhavattasmādapakvakaṣāya
imamevoṅkārāgravidyotaṃ turīyaturīyamātmānaṃ
nṛsiṃhānuṣṭubhaiva jānīyāttasyāsuraḥ pāpmā
saccidānandaghanajyotirbhavati te devā jyotiṣa uttitīrṣavo
dvitīyādbhayameva paśyanta imamevoṅkārāgravidyotaṃ
turīyaturīyamātmānamanuṣṭubhānviṣya praṇavenaiva
tasminnavasthitāstebhyastajjyotirasya sarvasya purataḥ
suvibhātamavibhātamadvaitamacintyamaliṅgaṃ
svaprakāśamānandaghanaṃ śūnyamabhavadevaṃvitsvaprakāśaṃ
parameva brahma bhavati te devāḥ putraiṣaṇāyāśca
vittaiṣaṇāyāśca lokaiṣaṇāyāśca sasādhanebhyo
vyutthāya nirākārā niṣparigrahā aśikhā ayajñopavītā
andhā badhirā mugdhāḥ klībā mūkā unmatta iva
parivartamānāḥ śāntā dāntā uparatāstitikṣavaḥ
samāhitā ātmarataya ātmakrīḍā ātmamithunā
ātmānandāḥ praṇavameva paraṃ brahmātmaprakāśaṃ
śūnyaṃ jānantastatraiva parisamāptāstasmāddevānāṃ
vratamācarannoṅkāre pare brahmaṇi paryavasito bhavetsa
ātmanyevātmānaṃ paraṃ brahma paśyati ||

tadeṣa ślokaḥ ||

śṛṅgeśvaśṛṅgaṃ saṃyojya siṃhaṃ śṛṅgeṣu yojayet |
śṛṅgābhyāṃ śṛṅgamābadhya trayo devā upāsata iti ||

iti ṣaṣṭhaḥ khaṇḍaḥ || 6 ||

devā ha vai prajāpatimabruvan bhūya eva no
bhagavānvijñāpayatviti tathetyajatvādamaratvāda-
jaratvādamṛtatvādaśokatvādamohatvādanaśanāyatvāda-
pipāsatvādadvaitatvāccākareṇemamātmāna-
manviṣyotkṛṣṭatvādutpādakatvādutpraveṣṭatvādu-
tthāpayitṛtvāduddraṣṭṛtvādutkartṛtvādutpatha-
vārakatvāddudgrāsatvādudbhrāntatvāduttīrṇavikṛtatvā-
ccoṅkāreṇemamātmānaṃ paramaṃ brahma
nṛsiṃhamanviṣyākāreṇemamātmānamukāraṃ
pūrvārdhamākṛṣya siṃhīkṛtyottarārdhena taṃ
siṃhamākṛṣya mahattvānmahastvānmānatvā-
nmuktatvānmahādevatvānmaheśvaratvānmahāsattvā-
nmahācittvānmahānandatvānmahāprabhutvācca
makārārdhenānenātmanaikīkuryādaśarīro
nirindriyo'prāṇo'tamāḥ saccidānandamātraḥ
sa svarāḍ bhavati ya evaṃ veda kastvamityahamiti
hovācaivamevedaṃ sarvaṃ tasmādahamiti sarvābhidhānaṃ
tasyādirayamakāraḥ sa eva bhavati | sarvaṃ hyayamātmāyaṃ
hi sarvāntaro na hīdaṃ sarvamahamiti hovācaiva
nirātmakamātmaivedaṃ sarvaṃ tasmātsarvātmakenākāreṇa
sarvātmakamātmānamanvicchedbrahmaivedaṃ sarvaṃ
saccidānandarūpaṃ saccidānandarūpamidaṃ sarvaṃ
saddhīdaṃ sarvaṃ satsaditi ciddhīdaṃ sarvaṃ kāśate
prakāśate ceti kiṃ saditīdamidaṃ netyanubhūtiriti
kaiṣetīyamiyaṃ netyavacanenaivānubhavannuvācaivameva
cidānandāvapyavacanenaivānubhavannuvāca sarvamanyaditi
sa paramānandasya brahmaṇo nāma brahmeti tasyāntyo'yaṃ
makāraḥ sa eva bhavati tasmānmakāreṇa paramaṃ
brahmānvicchetkimidamevamityukāra ityevāhāvicikitsan-
tasmādakāreṇemamātmānamanviṣya makāreṇa brahmaṇānu-
sandadhyādukāreṇāvicikitsannaśarīro'nindriyo'prāṇo'tamāḥ
saccidānandamātraḥ sa svarāḍ bhavati ya evaṃ veda
brahma vā idaṃ sarvamattṛtvādugratvādvīratvānmahatvād-
viṣṇutvājjvalatvātsarvatomukhatvānnṛsiṃhatvādbhīṣaṇatvā-
dbhadratvānmṛtyumṛtyutvānnamāmitvādahaṃtvāditi satataṃ
hyetadbrahmogratvādvīratvānmahattvādviṣṇutvājjvalatvā-
sarvatomukhatvānnṛsiṃhatvādbhīṣaṇatvādbhadratvā-
nmṛtyumṛtyutvānnamāmitvāditi tasmādakāreṇa paramaṃ
brahmānviṣya makāreṇa mana ādyavitāraṃ mana ādisākṣiṇa-
manvicchetsa yadaitatsarvamapekṣate tadaitatsarvamasminpraviśati
sa yadā pratibudhyate tadetatsarvamasmādevottiṣṭhati tadeva
tatsarvaṃ nirūhya pratyūhya sampīḍya saṃjvālya sambhakṣya
svātmānamevaiṣāṃ dadātyatyugro'tivīrotimahāniti
viṣṇuratijvalannatisarvatomukho'tinṛsiṃho'tibhīṣaṇo'ti-
bhadrotimṛtyumṛtyuratinamāmyatyahaṃ bhūtvā sve mahimni
sadā samāsate tasmādenamakārārthena pareṇa
brahmaṇaikīkuryādukāreṇāvicikitsannaśarīro
nirindriyo'prāṇo'manaḥ saccidānandamātraḥ sa svarāḍ bhavati
ya evaṃ veda ||

tadeṣa ślokaḥ ||

śṛṅgaṃ śṛṅgārdhamākṛṣya śṛṅgeṇānena yojayet |
śṛṅgamenaṃ pare śṛṅge tamanenāpi yojayet ||

iti saptamaḥ khaṇḍaḥ || 7 ||

atha turīyeṇotaśca protaśca hyayamātmā
nṛsiṃho'sminsarvamayaṃ sarvātmānaṃ hi
sarvaṃ naivāto'dvayo hyayamātmaikala evāvikalpo
na hi vastu sadayaṃ hyota iva sadghano'yaṃ cidghana
ānandaghana evaikaraso'vyavahāryaḥ kenacanādvitīya
otaśca protaścaiṣa oṅkāra evaṃ naivamiti pṛṣṭa
omityevāha vāgvā oṅkāro vāgevedaṃ sarvaṃ na
hyaśabdamivehāsti cinmayo hyayamoṅkāraścinmayamidaṃ
sarvaṃ tasmātparameśvara evaikameva tadbhavatyeta-
damṛtamayametadbrahmābhayaṃ vai brahma bhavati
ya evaṃ vedeti rahasyamanujñātā hyayamātmaiṣa
hyasya sarvasya svātmānamanujānāti na hīdaṃ sarvaṃ
svata ātmavinna hyayamoto nānujñātā'saṅgatvāda-
vikāritvādasattvādanyasyānujñātā hyayamoṅkāra
omiti hyanujānāti vāgvā oṅkāro vāgevedaṃ
sarvamanujānāti cinmayo hyayamoṅkāraściddhīdaṃ
sarvaṃ nirātmakamātmasātkaroti tasmātparameśvara
evaikameva tadbhavatyetadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti
rahasyamanujñaikaraso hyayamātmā prajñānaghana
evāyaṃ yasmātsarvātpurataḥ suvibhāto'taścidghana
eva na hyayamoto nānujñātaitadātmyaṃ hīdaṃ sarvaṃ
sadevānujñaikaraso hyayamoṅkāra omiti hyevānujānāti
vāgvā oṅkāro vāgeva hyanujānāti cinmayo
hyayamoṅkāraścideva hyanujñā tasmātparameśvara
evaikameva tadbhavatyetadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti
rahasyamavikalpo hyayamātmā'dvitīyatvādavikalpo
hyayamoṅkāro'dvitīyatvādeva cinmayo hyayamoṅkāra-
stasmātparameśvara evaikameva tadbhavatyavikalpo'pi
nātra kācana bhidāsti naiva tatra kācana bhidāstyatra
hi bhidāmiva manyamānaḥ śatadhā sahasradhā bhinno
mṛtyoḥ sa mṛtyumāpnoti tadetadadvayaṃ svaprakāśaṃ
mahānandamātmā evaitadamṛtamabhayametadbrahmābhayaṃ
vai brahmābhayaṃ hi vai brahma bhavati ya evaṃ vedeti
rahasyam ||

ityaṣṭamaḥ khaṇḍaḥ || 8 ||

devā ha vai prajāpatimabruvannimameva no
bhagavannoṅkāramātmānamupadiśeti
tathetyupadraṣṭānumantaiṣa ātmā
nṛsiṃhaścidrūpa evāvikāro hyupalabdhaḥ
sarvasya sarvatra na hyasti dvaitasiddhirātmaiva
siddho'dvitīyo māyayā hyanyadiva sa vā eṣa
ātmā para eṣaiva sarvaṃ tathāhi prājñe saiṣā'vidyā
jagatsarvamātmā paramātmaiva
svaprakāśo'pyaviṣayajñānatvājjānanneva
hyanyatrānyanna vijānātyanubhūtermāyā ca
tamorūpānubhūtistadetajjaḍaṃ mohātmakama-
nantamidaṃ rūpasyāsya vyañjikā nityanivṛttāpi
mūḍhairātmeva dṛṣṭāsya sattvamasattvaṃ ca
darśayati siddhatvāsiddhatvābhyāṃ svatantrā-
svatantratvena saiṣā vaṭabījasāmānyavadaneka-
vaṭaśaktirekaiva | tadyathā vaṭabījasāmanyameka-
manekānsvāvyatiriktānvaṭānsabījānutpādya tatra
tatra pūrṇaṃ sattiṣṭhatyevamevaiṣā māyā
svāvyatiriktāni pūrṇāni kṣetrāṇi darśayitvā
jīveśāvabhāsena karoti māyā cāvidyā ca
svayameva bhavati saiṣā citrā sudṛḍhā
bahvaṅkurā svayaṃ guṇabhinnāṅkureṣvapi
guṇabhinnā sarvatra brahmaviṣṇuśivarūpiṇī
caitanyadīptā tasmādātmana eva traividhyaṃ
sarvatra yonitvamabhimantā jīvo niyanteśvaraḥ
sarvāhammānī hiraṇyagarbhastrirūpa īśvara-
vadvyaktacaitanyaḥsarvago hyeṣa īśvaraḥ
kriyājñānātmā sarvaṃ sarvamayaṃ sarve jīvāḥ
sarvamayāḥ sarvāsvavasthāsu tathāpyalpāḥ
sa vā eṣa bhūtānīndriyāṇi virājaṃ devatāḥ
kośāṃśca sṛṣṭvā praviśyāmūḍho
mūḍha iva vyavaharannāste māyayaiva tasmādadvaya
evāyamātmā sanmātro nityaḥ śuddho buddhaḥ
satyo mukto nirañjano vibhuradvayānandaḥ paraḥ
pratyagekarasaḥ pramāṇairetairavagataḥ sattāmātraṃ
hīdaṃ sarvaṃ sadeva purastātsiddhaṃ hi brahma na
hyatra kiñcānubhūyate nāvidyānubhavātmā
na svaprakāśe sarvasākṣiṇyavikriye'dvaye
paśyatehāpi sanmātramasadanyatsatyaṃ hītthaṃ
purastādayoni svātmasthamānandacidghanaṃ
siddhaṃ hyasiddhaṃ tadviṣṇurīśāno brahmānyadapi
sarvaṃ sarvagataṃ sarvamata eva śuddho'bādhyasvarūpo
buddhaḥ sukhasvarūpa ātmā na hyetannirātmakamapi
nātmā purato hi siddho na hīdaṃ sarvaṃ kadācidātmā
hi svamahimastho nirapekṣa eka eva sākṣī svaprakāśaḥ
kiṃ tannityamātmātra hyeva na vicikitsyametaddhīdaṃ
sarvaṃ sādhayati draṣṭā draṣṭuḥ sākṣyavikriyaḥ
siddho niravadyo bāhyābhyantaravīkṣaṇātsuvisphuṭatamaḥ
sa parastādbrūtaiṣa dṛṣṭo'dṛṣṭo'vyavahāryo'pyalpo
nālpaḥ sākṣyaviśeṣo'nanyo'sukhaduḥkho'dvayaḥ
paramātmā sarvajño'nanto'bhinno'dvayaḥ sarvadā
saṃvittirmāyayā nāsaṃvittiḥ svaprakāśe yūyameva
dṛṣṭāḥ kimadvayena dvitīyameva na yūyameva
brūhyeva bhagavanniti devā ūcuryūyameva dṛśyate
cennātmajñā asaṅgo hyayamātmā'to yūyameva
svaprakāśā idaṃ hi satsaṃvinmayatvādyūyameva
neti hocurhantāsaṅgā vayamiti hocuḥ kathaṃ
paśyantīti hovāca na vayaṃ vidma iti hocustato
yūyameva svaprakāśā iti hovāca na ca
satsaṃvinmāyā etau hi purastātsuvibhātamavyavahārya-
mevādvayaṃ jñāto naiṣa vijñāto viditāviditātpara
iti hocuḥ sa hovāca tadvā etadbrahmādvayaṃ
brahmatvānnityaṃ śuddhaṃ buddhaṃ muktaṃ satyaṃ
sūkṣmaṃ paripūrṇamadvayaṃ sadānandacinmātra-
mātmaivāvyavahāryaṃ kena ca tattadetadātmāna-
momityapaśyantaḥ paśyata tadetatsatyamātmā
brahmaiva brahmātmaivātra hyeva na vicikitsyamityoṃ
satyaṃ tadetatpaṇḍitā eva paśyantyetaddhyaśabda-
masparśamarūpamarasamagandhamavaktavyamanā-
dātavyamagantavyamavisarjayitavyamanānandayitavya-
mamantavyamaboddhavyamamanahaṅkartayitavyama-
cetayitavyamaprāṇayitavyamanapānayitavyama-
vyānayitavyamanudānayitavyamasamānayitavyama-
nindriyamaviṣayamakaraṇamalakṣaṇamasaṅgama-
guṇamavikriyamavyapadeśyamasattvamaraskama-
tamaskamamāyamabhayamapyaupaniṣadameva
suvibhātaṃ sakṛdvibhātaṃ purato'smātsarvasmā-
tsuvibhātamadvayaṃ paśyata haṃsaḥ so'hamiti sa
hovāca kimeṣa dṛṣṭo'dṛṣṭo veti dṛṣṭo
viditāviditātpara iti hocuḥ kvaiṣā kathamiti hocuḥ
kiṃ tena na kiṃcaneti hocuryūyamevāścaryarūpā
iti hovāca na cetyāhuromityanujānīdhvaṃ brūtainamiti
jñāto'jñātaśceti hocurnacainamiti hocuriti
brūtaivainamātmasiddhamiti hovāca paśyāma
eva bhagavo na ca vayaṃ paśyāmo naiva vayaṃ vaktuṃ
śaknumo namaste'stu bhagavan prasīdeti hocurna
bhetavyaṃ pṛcchateti hovāca kvaiṣanujñetyeṣa
evātmeti hovāca te hocurnamastubhyaṃ vayaṃ ta iti ha
prajāpatirdevānanu śaśāsānuśaśāseti ||

tadeṣa ślokaḥ ||

otamotena jānīyādanujñātāramāntaram |
anujñāmadvayaṃ labdhvā upadraṣṭāramāvrajet ||

iti navamaḥ khaṇḍaḥ || 9 ||

oṃ bhadraṃ karṇebhiḥ śṛṇuyāma devāḥ |
bhadraṃ paśyemākṣabhiryajatrāḥ |
sthirairaṅgaistuṣṭuvām̐sastanūbhiḥ |
vyaśema devahitaṃ yadāyuḥ |
oṃ svasti na indro vṛddhaśravāḥ |
svasti naḥ pūṣā viśvavedāḥ |
svasti nastārkṣyo ariṣṭanemiḥ |
svasti no bṛhaspatirdadhātu ||

oṃ śāntiḥ śāntiḥ śāntiḥ ||

iti nṛsiṃhottaratāpinyupaniṣatsamāptā ||

Vollständige deutsche Übersetzung

Eröffnungsvers. Das Vierte des Vierten
„Ich bin jenes große Licht, das als das Vierte des Vierten frei von jedem Gegenüber ist und auf dem festen, höchsten Sitz jenseits der Spitze des Om ruht.“

Shanti-Mantra. Heilvolles hören und sehen
„Om. Ihr Götter, mögen wir mit den Ohren Heilvolles hören und mit den Augen Heilvolles sehen, ihr Verehrungswürdigen. Mit festen Gliedern und euch preisend mögen wir die gottgegebene Lebensspanne vollenden. Heil gewähre uns Indra, der weithin Gerühmte; Heil Pushan, der Allwissende; Heil Tarkshya mit unversehrtem Radkranz; Heil Brihaspati. Om. Frieden, Frieden, Frieden.“

1.1.
Om. Am Anfang war diese Welt Wasser, nur ein Gewoge. Prajapati entstand allein auf einem Lotusblatt. In seinem Geist erhob sich der Wunsch: „Ich will dies erschaffen.“ Was ein Mensch im Geist erfasst, spricht er durch die Rede aus und vollzieht es durch die Tat. Der Text erinnert an den vedischen Vers vom Wunsch als erstem Samen des Geistes und davon, dass die Weisen im Herzen die Verbindung des Seienden mit dem Nichtseienden fanden. Prajapati übte Tapas und schaute den auf Nrisimha bezogenen Mantraraja im Anushtubh-Metrum. Mit ihm erschuf er alles, was ist. Darum wird die ganze Welt als Anushtubh verstanden: Aus ihr entstehen die Wesen, durch sie leben sie, und in sie gehen sie zurück. Anushtubh wird mit der Rede gleichgesetzt und als höchstes Versmaß bezeichnet.

1.2.

Die Erde mit Ozeanen, Bergen und sieben Inseln soll als erster Versfuß des Saman verstanden werden; der von Yakshas, Gandharvas und Apsaras bewohnte Luftraum als zweiter; der von Vasus, Rudras, Adityas und allen Göttern bewohnte Himmel als dritter; die makellose Brahman-Wirklichkeit im höchsten Raum als vierter. Wer dies erkennt, gelangt zur Unsterblichkeit. Ebenso entsprechen Rig-, Yajur-, Sama- und Atharvaveda mit ihren Gliedern und Schulen diesen vier Versfüßen. Der Übende soll nach Meditation, Gottheit, Gliedern, deren Gottheiten, Metrum und Rishi fragen.

1.3.
Prajapati lehrt drei begleitende Glieder des Mantraraja: Wer die achtsilbige Savitri-Zeile als sein Glied kennt, wird mit Shri gesegnet; wer den Pranava Om, mit dem die Veden beginnen, als Glied kennt, gewinnt die drei Welten; wer das 24-silbige Mahalakshmi-Yajus als Glied kennt, gewinnt Leben, Ruhm, Ansehen, Wissen und Herrschaft. Der Text verbindet diese Kenntnis mit Unsterblichkeit. Anschließend enthält er eine historische, sozial ausschließende Geheimhaltungsvorschrift gegenüber Frauen und Shudras. Diese Vorschrift wird hier als Quelleninhalt wiedergegeben, nicht als moderne Empfehlung.

1.4.

Prajapati ordnet die vier Versfüße des Mantraraja kosmischen Mächten zu. Der erste umfasst Agni, die Götter, alle Wesen, Pranas, Sinne, Tiere, Nahrung und die Herrscherformen Samrat, Svarat und Virat. Der zweite ist die Sonne als Gestalt der vier Veden und der goldene Purusha in der Sonne. Der dritte ist Soma, Herr der Pflanzen und Sterne. Der vierte ist Brahma, Shiva, Hari und Indra, das unvergängliche höchste Selbst. Als Anfänge der vier Versfüße nennt der Text ugraṃ, jvalantam, nṛsiṃham und mṛtyum. Das Wissen soll verantwortungsvoll an einen lernbereiten Sohn oder Schüler weitergegeben werden.

1.5.
Als Saman soll man den im Milchozean ruhenden Nrisimha erkennen, die von Yogis zu meditierende höchste Stätte. Der Text hebt weitere Silbengruppen des Mantraraja hervor und erklärt seine Unterweisung durch einen Lehrer zur Befreiungspforte: Der Lernende wird vom Samsara gelöst, kann anderen auf dem Befreiungsweg helfen, wird selbst zum Mumukshu und sucht durch Japa die unmittelbare Gotteserfahrung. Wer den Saman samt seinen Gliedern kennt, gelangt nach Aussage der Upanishad zur Unsterblichkeit.

1.6.
Der Text verbindet den Mantraraja mit einem vedischen Bild des höchsten Brahman als Wahrheit, Purusha und Shankara: schwarz-rötlich, mit aufwärts gerichteter schöpferischer Kraft, vielgestaltig, Uma-Gatte, Pashupati und Herr aller Wissenschaften und Wesen. Weitere Silbengruppen des Mantraraja werden den vier Versfüßen zugeordnet. Der Saman wird ausdrücklich als das höchste Brahman aus Sein, Bewusstsein und Glückseligkeit bezeichnet; wer ihn so erkennt, wird bereits hier unsterblich genannt.

1.7.
Die Weltschöpfer erschufen durch diesen Saman die Welt; wer ihn erkennt, erlangt nach dem Text Gemeinschaft, Macht und Einssein mit Brahman. Die letzten Silbengruppen der vier Versfüße werden als viṣṇum, mukham, bhadram und myaham angegeben. Prajapati gilt als das Glied des Saman. Der Text verheißt dem Übenden Herrschaft und am Lebensende die Offenbarung des rettenden höchsten Brahman. Wer diese Mahopanishad kennt und die vorbereitende Praxis vollzogen hat, wird symbolisch „Mahavishnu“ genannt.

2.1. Die vier Matras des Om und die vier Versfüße
Die Götter fürchteten Tod, Sünde und Samsara und suchten bei Prajapati Zuflucht. Er gab ihnen den Nrisimha-Mantraraja in Anushtubh; durch ihn überwanden sie Tod, Sünde und Samsara. Sodann ordnet der Text die vier Teile des Pranava den vier Versfüßen zu: A entspricht Erde, Rigveda, Brahma, Vasus, Gayatri und Garhapatya-Feuer; U dem Luftraum, Yajurveda, Vishnu, Rudras, Trishtubh und Dakshina-Feuer; M dem Himmel, Samaveda, Rudra, Adityas, Jagati und Ahavaniya-Feuer; die abschließende halbe Matra dem Soma-Bereich, Om, Atharvaveda, dem Weltbrand, den Maruts, Viraj, dem einen Rishi und der leuchtenden Kraft.

2.2. Fünf Angas und Nyasa
Die vier Versfüße zu je acht Silben ergeben die 32 Silben der Anushtubh. Der Mantraraja besitzt fünf Angas: Herz, Haupt, Haarlocke, Schutzpanzer und Waffe. Die vier Versfüße werden mit den ersten vier Anga-Formeln verbunden; der ganze Mantraraja mit Pranava bildet das fünfte. Genannt werden hṛdayāya namaḥ, śirase svāhā, śikhāyai vaṣaṭ, kavacāya huṃ und astrāya phaṭ. Wie die Welten miteinander verflochten sind, werden auch diese Glieder verflochten. Om wird als alles umfassende Silbe verstanden; die Brahmavid-Kenner lehren den entsprechenden Nyasa der Silben.

2.3. Die elf Wörter des Mantraraja
Der Mantraraja wird in elf Wörter gegliedert: ugram, vīram, mahāviṣṇum, jvalantam, sarvatomukham, nṛsiṃham, bhīṣaṇam, bhadram, mṛtyumṛtyum, namāmi und aham. Die Anushtubh wird als elfgliedrige Wortfolge und zugleich als Symbol der gesamten Schöpfung und ihrer Rücknahme verstanden. Wer diese Struktur erkennt, gelangt nach dem Text zur Unsterblichkeit.

2.4a. Warum „Ugra“?
Er heißt Ugra, „gewaltig, furchtbar“, weil er durch seine eigene Herrlichkeit alle Welten, Götter, Selbste und Wesen emporhebt, unablässig hervorbringt, entfaltet und wohnen lässt. Der eingefügte vedische Vers preist den jungen, furchterregenden Rudra und bittet ihn um Milde gegenüber dem Sänger.

2.4b. Warum „Vira“?
Er heißt Vira, „Held“, weil er durch seine Herrlichkeit alle Wesen zur Ruhe bringt und zugleich unablässig erschafft, entfaltet und wohnen lässt. Der vedische Beleg spricht vom tatkräftigen, gut ausgerüsteten, götterliebenden Helden.

2.4c. Warum „Mahavishnu“?
Er heißt Mahavishnu, weil er alle Welten, Götter, Selbste und Wesen durchdringt und durchdringen lässt, so wie Öl einen Sesamteig durchsetzt. Der vedische Vers beschreibt Prajapati als den, über den kein Höherer hinausgeht und der in alle Welten eingegangen ist.

2.4d. Warum „Jvalantam“?
Er heißt Jvalantam, „flammend“, weil er durch sein eigenes Licht alle Welten und Wesen erglühen lässt: Er leuchtet, entzündet, erwärmt, macht sichtbar und erscheint als Schönheit und Heil.

2.4e. Warum „Sarvatomukha“?
Er heißt Sarvatomukha, „nach allen Seiten gewandt“, weil er selbst ohne begrenzte Sinnesorgane überall sieht, hört, geht, ergreift und gegenwärtig ist. Er ist der Eine, aus dem der Hüter der Welt hervorgeht und in den die Welt am Übergang wieder eingeht.

2.4f. Warum „Nrisimha“?
Er heißt Nrisimha, weil unter den Wesen der Mensch als besonders kraftvoll und der Löwe als besonders stark und erhaben gilt. Der höchste Herr nahm daher die Mann-Löwen-Gestalt zum Wohl der Welt an. Der Text verbindet dies mit Vishnus gewaltigen Schritten, in denen die Welten ihren Raum finden.

2.4g. Warum „Bhishanam“?
Er heißt Bhishana, „furchterregend“, weil Welten, Götter und Wesen vor seiner überwältigenden Gestalt erschrecken, während er selbst nichts fürchtet. Aus Ehrfurcht vor dem Absoluten, sagt der zitierte Upanishadenvers, wehen Wind, leuchten Sonne und Feuer, handeln Indra und eilt der Tod.

2.4h. Warum „Bhadram“?
Er heißt Bhadra, „heilvoll“, weil er selbst heilvoll ist und beständig Heil gewährt. Der Text zitiert das Friedensgebet: Mögen wir mit Ohren und Augen Heilvolles aufnehmen und mit festen Gliedern die gottgegebene Lebensspanne erfüllen.

2.4i. Warum „Mrityumrityu“?
Er heißt Mrityumrityu, „Tod des Todes“, weil er nach Aussage des Textes für seine Verehrer den Tod und vorzeitigen Tod überwindet. Der vedische Beleg preist den, der Atem und Kraft schenkt und dessen Schatten Unsterblichkeit und Tod umfasst.

2.4j. Warum „Namami“?
Er heißt in der Formel Namami, „ich verehre“, weil sich alle Götter, Befreiung Suchenden und Brahmanlehrer vor ihm verneigen. Der vedische Vers ruft Brahmanaspati auf, den preiswürdigen Mantra auszusprechen.

2.4k. Warum „Aham“?
Aham, „ich“, wird durch einen vedischen Selbstpreis gedeutet: „Ich bin der Erstgeborene der kosmischen Ordnung, vor den Göttern, am Nabel der Unsterblichkeit; ich bin Nahrung und esse den Nahrungesser; ich habe die ganze Welt überragt und bin goldenes Licht.“ Wer dies erkennt, so schließt der Abschnitt, erkennt die Mahopanishad.

3.1a. Nrisimhi Maya als Shakti
Die Götter bitten Prajapati, Shakti und Bija des Nrisimha-Mantraraja zu erklären. Prajapati nennt die Nrisimhi-Maya seine Shakti: Sie erschafft, erhält und löst diese ganze Welt wieder auf. Wer diese Maya als Shakti erkennt, überschreitet nach dem Text Sünde, Tod und Samsara, gelangt zur Unsterblichkeit und erlangt große Shri. Die Brahmanlehrer diskutieren zudem die kurze, lange und überlange Aussprache dieser Shakti-Silbe.

3.1b. Akasha als Bija
Die kurze Aussprache wird mit Verbrennung des Bösen, die lange mit großer Shri und die überlange mit Erkenntnis verbunden; alle drei werden mit Unsterblichkeit verknüpft. Danach erklärt der Text Akasha zum Bija: Alle Wesen entstehen aus dem Raum, leben in ihm und gehen in ihn zurück. Der Hamsa-Vers beschreibt das eine Wirkliche als Sonnenschwan, Vasu im Luftraum, Hotri am Opferplatz, Gast im Haus, Bewohner von Mensch, Weite, kosmischer Ordnung und Raum, geboren aus Wasser, Erde und Berg – das große Ritam.

4.1. Die vier Anga-Mantras
Die Götter bitten um die Anga-Mantras des Nrisimha-Mantraraja. Prajapati nennt vier: den Pranava Om, die Savitri, das Yajur-Lakshmi-Mantra und die Nrisimha-Gayatri. Wer diese Glieder kennt, gelangt nach der Upanishad zur Unsterblichkeit.

4.2. Om und die vier Zustände
Om ist diese ganze Welt: Vergangenheit, Gegenwart, Zukunft und auch das, was jenseits der drei Zeiten liegt. Alles ist Brahman; dieser Atman ist Brahman. Der Atman hat vier Viertel: Vaishvanara im Wachen, Taijasa im Traum, Prajna im Tiefschlaf und Turiya. Turiya ist weder nach innen noch nach außen noch nach beiden Seiten erkennend, weder gewöhnlich bewusst noch unbewusst, unsichtbar, nicht objektivierbar, ungreifbar, ohne Merkmal, undenkbar, nicht bezeichnbar, in der Gewissheit des einen Selbst gegründet, Stillwerden der Weltentfaltung, friedvoll, heilvoll und nichtdual. Das ist der Atman, der erkannt werden soll.

4.3. Savitri, Mahalakshmi und Nrisimha-Gayatri
Die Savitri wird als achtsilbige, mit Shri gesalbte Zeile erläutert; der Text verbindet ihre Kenntnis mit Shri. Danach folgt die 24-silbige Mahalakshmi-Yajus-Gayatri: oṃ bhūrlakṣmīrbhuvarlakṣmīḥ svarlakṣmīḥ kālakarṇī tanno mahālakṣmīḥ pracodayāt. Schließlich folgt die Nrisimha-Gayatri: oṃ nṛsiṃhāya vidmahe vajranakhāya dhīmahi | tannaḥ siṃhaḥ pracodayāt – „Om. Mögen wir Nrisimha erkennen, über den mit Diamantklauen meditieren; möge jener Löwe uns inspirieren.“

4.4.1. Nrisimha als Brahma
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Brahma ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.2. Nrisimha als Vishnu
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Vishnu ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.3. Nrisimha als Maheshvara
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Maheshvara ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.4. Nrisimha als Purusha
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Purusha ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.5. Nrisimha als Ishvara
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Ishvara ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.6. Nrisimha als Sarasvati
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Sarasvati ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.7. Nrisimha als Shri
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Shri ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.8. Nrisimha als Gauri
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Gauri ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.9. Nrisimha als Prakriti
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Prakriti ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.10. Nrisimha als Vidya
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Vidya ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.11. Nrisimha als Omkara
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Omkara ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.12. Nrisimha als die vier Halbmatras
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die vier Halbmatras ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.13. Nrisimha als die Veden mit Gliedern, Schulen und Itihasas
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Veden mit Gliedern, Schulen und Itihasas ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.14. Nrisimha als die fünf Feuer
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die fünf Feuer ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.15. Nrisimha als die sieben Mahavyahritis
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die sieben Mahavyahritis ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.16. Nrisimha als die acht Welthüter
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Welthüter ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.17. Nrisimha als die acht Vasus
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Vasus ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.18. Nrisimha als die elf Rudras
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die elf Rudras ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.19. Nrisimha als die zwölf Adityas
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die zwölf Adityas ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.20. Nrisimha als die acht Planetenmächte
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die acht Planetenmächte ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.21. Nrisimha als die fünf großen Elemente
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die fünf großen Elemente ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.22. Nrisimha als die Zeit
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Zeit ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.23. Nrisimha als Manu
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Manu ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.24. Nrisimha als der Tod
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Tod ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.25. Nrisimha als Yama
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Yama ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.26. Nrisimha als Antaka, der Beender
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Antaka, der Beender ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.27. Nrisimha als Prana
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Prana ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.28. Nrisimha als die Sonne
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch die Sonne ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.29. Nrisimha als Soma/Mond
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch Soma/Mond ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.30. Nrisimha als der Virat-Purusha
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Virat-Purusha ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.31. Nrisimha als der Jiva
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch der Jiva ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4.32. Nrisimha als das All
„Om. Dem erhabenen Gott Nrisimha, der auch das All ist, Verehrung, Verehrung.“

4.4 Schluss. Frucht der 32 Anrufungen
Prajapati fordert die Götter auf, den Gott beständig mit diesen 32 Mantras zu preisen. So werde der Gott erfreut und offenbare sein eigenes Wesen. Wer ihn auf diese Weise preist, schaut nach Aussage des Textes den Gott und gelangt zur Unsterblichkeit. So lautet die Mahopanishad.

5.1. Lehre und Frucht
Die Götter bitten Prajapati um das Mahachakra des Nrisimha-Mantraraja, das Yogis als allwunscherfüllende Pforte zur Befreiung lehren. Prajapati beschreibt das Sudarshana-Rad: sechs Speichen und sechs Blätter entsprechend den sechs Jahreszeiten; acht entsprechend Gayatri; zwölf entsprechend Jagati; sechzehn entsprechend dem sechzehnteiligen Purusha; 32 entsprechend der Anushtubh. In der Mitte liegt die Nabe. Maya umgibt die Felder von außen, berührt aber den Atman in der Mitte nicht. Die Speichen werden mit den Veden, die Blätter mit den Metren identifiziert.

5.2. Lehre und Frucht
Im Zentrum des Sudarshana-Mahachakra steht die rettende, auf Nrisimha bezogene eine Silbe. In den sechs Blättern steht ein sechssilbiges Sudarshana-Mantra, in acht das achtsilbige Narayana-Mantra, in zwölf das zwölf-silbige Vasudeva-Mantra, in sechzehn die mit Bindu verbundenen sechzehn Vokale und in 32 der 32-silbige Nrisimha-Mantraraja. Das Rad wird als aus Rig-, Yajur- und Samaveda, Brahman und Unsterblichkeit bestehend beschrieben. Vasus, Rudras, Adityas, Vishvedevas, Brahma, Vishnu, Maheshvara, Sonne und Mond werden ihm räumlich zugeordnet. Der Text schreibt dem Diagramm rituelle Schutzwirkung zu und erwähnt sein Tragen an Hals, Arm oder Haarlocke sowie eine Gabe an den Lehrer.

5.3. Lehre und Frucht
Wer den Nrisimha-Mantraraja täglich rezitiert, wird nach der traditionellen Fruchtverheißung durch Feuer, Wind, Sonne, Soma, Wahrheit, Brahman, Vishnu, Rudra und schließlich durch alles gereinigt.

5.4. Lehre und Frucht
Die tägliche Rezitation wird als Überschreiten von Tod, Sünde und schwersten Verfehlungen sowie von Samsara und allem Bedingten verherrlicht.

5.5. Lehre und Frucht
Die Upanishad schreibt der täglichen Rezitation traditionelle magisch-rituelle „Stambhana“-Wirkungen zu: Feuer, Wind, Sonne, Soma, Wasser, Götter, Planetenkräfte und Gift sollen gebannt oder zum Stillstand gebracht werden können.

5.6. Lehre und Frucht
Ebenso wird dem Mantra eine traditionelle Anziehungskraft zugeschrieben: Götter, Yakshas, Nagas, Grahas, Menschen und schließlich alle Wesen sollen „herangezogen“ werden.

5.7. Lehre und Frucht
Die Rezitation wird mit dem „Gewinnen“ der sieben Welten Bhur, Bhuvar, Svar, Mahar, Jana, Tapas und Satya und schließlich aller Welten verbunden.

5.8. Lehre und Frucht
Die tägliche Rezitation wird symbolisch den großen vedischen Opfern Agnishtoma, Ukthya, Shodashin, Vajapeya, Atiratra, Aptoryama und Ashvamedha sowie schließlich allen Opferhandlungen gleichgestellt.

5.9. Lehre und Frucht
Wer den Mantraraja täglich rezitiert, gilt dem Text zufolge als einer, der Rig-, Yajur-, Sama- und Atharvaveda, Angiras-Überlieferung, Zweigschulen, Puranas, Kalpas, Gathas, Narashamsis und schließlich den Pranava studiert. Wer den Pranava studiert, studiert damit alles.

5.10. Lehre und Frucht
Der Text entwickelt eine hierarchische Verherrlichung des Mantraraja-Lehrers: Hundert Uneingeweihte entsprechen einem Eingeweihten, hundert Eingeweihte einem Hausvater, hundert Hausväter einem Waldeinsiedler, hundert Waldeinsiedler einem Yati; weitere Stufen führen über Rudra-Japa und Atharvashiras/Atharvashikha zum Lehrer der Tapaniya und des Mantraraja. Seine höchste Stätte wird als Bereich beschrieben, wo Sonne, Wind, Mond, Sterne, Feuer, Tod und Leid nicht herrschen: immerwährende höchste Wonne, Frieden und die von Yogis meditierte höchste Stätte, von der sie nicht zurückkehren. Der Text zitiert Vishnus höchsten Schritt und sagt abschließend, dass diese Stätte dem Begierdelosen zuteilwird.

Uttara-Eröffnungsvers. Das Licht des Turiya des Turiya
„In der Nrisimha Uttara Tapaniya wird jenes große Licht, das das Turiya des Turiya ist, als unmittelbares Reich höchster Nichtdualität erfahren.“

U1a. Om, Brahman und der Wachzustand
Die Götter bitten Prajapati, den feinsten Atman als Om zu erklären. Om ist alles: Vergangenheit, Gegenwart, Zukunft und das jenseits der Zeit Liegende. Alles ist Brahman, und dieser Atman ist Brahman. Atman und Brahman sollen in Om als eins erfahren werden – als das Eine, Alterlose, Unsterbliche und Furchtlose. Die drei Körper werden in Om zurückgenommen. Das erste Viertel ist der im Wachen grob erkennende, siebengliedrige, neunzehnmündige, Grobes genießende Vishva/Vaishvanara.

U1b. Der Traumzustand
Das zweite Viertel ist der im Traumzustand feine Inhalte erkennende, siebengliedrige, neunzehnmündige, Feines genießende, vierwesentliche Taijasa/Hiranyagarbha.

U1c. Der Tiefschlaf
Wo der Schlafende keinen Wunsch begehrt und keinen Traum sieht, ist Tiefschlaf. Dort ist der Atman einsgeworden, eine Masse von Bewusstsein, aus Wonne bestehend und Wonne genießend, mit Bewusstsein als Zugang; als Prajna/Ishvara ist dies das dritte Viertel.

U1d. Turiya und das Turiya des Turiya
Prajna/Ishvara wird als Herr des Alls, Allwissender, innerer Lenker und Ursprung von Entstehen und Vergehen der Wesen bezeichnet. Doch Wachen, Traum und Tiefschlaf erscheinen in der nichtdualen Sicht als Maya vor dem einen Bewusstseinsgeschmack des Atman. Turiya wird als weder inneres noch äußeres noch beidseitiges Erkennen, weder gewöhnliches Wissen noch Unwissen, unsichtbar, ungreifbar, merkmallos, undenkbar, nicht bezeichnbar, in der Einheit des Selbst gegründet, friedvoll, heilvoll und nichtdual beschrieben. Der Text geht noch weiter und nennt das „Turiya des Turiya“ das, worin selbst die Gottesvorstellung Ishvara aufgelöst wird.

U2a. Der Zeuge und der A-Laut
Der Atman ist in jedem Zustand von den anderen Zuständen unberührt: im Wachen traum- und tiefschlaflos, im Traum nicht wachend, im Tiefschlaf nicht träumend, im Turiya jenseits aller drei. Er ist unveränderlich, ewige Wonne und der Seher von Auge, Ohr, Rede, Geist, Buddhi, Prana, Dunkelheit und allem. Als Zeuge ist er von allem verschieden, unveränderliches großes Bewusstsein und das Liebste, eine Fülle von Wonne, alterlos, unsterblich und furchtlos – Brahman. Der vierwesentliche Vishva/Vaishvanara wird mit dem A-Laut verbunden; wer dies erkennt, „erlangt“ alles und wird zum Ersten.

U2b. Der U-Laut
Der vierwesentliche Taijasa/Hiranyagarbha im Traum wird mit dem U-Laut verbunden. Der U-Laut trägt in sich grobe, feine, samenhafte und zeugenhafte Aspekte. Wegen Erhöhung und Mittlerstellung hebt er die Kontinuität des Wissens empor und führt zu Ausgeglichenheit.

U2c. Der M-Laut
Der vierwesentliche Prajna/Ishvara im Tiefschlaf wird mit dem M-Laut verbunden. Auch er enthält groben, feinen, samenhaften und zeugenhaften Aspekt. Wegen Maß, Aufbau und Aufgehen misst und umfasst er die Welt und ist zugleich ihr Aufgehen.

U2d. Turiya als Om und Nrisimha
Alle Matras sind wechselseitig ineinander zu betrachten. Turiya, der selbstherrliche, selbstleuchtende Ishvara-Überstieg, wird als Ota, Anujnatri, Anujna und Avikalpa beschrieben: als in allem „eingewoben“, als Bejaher, als Bejahung und als unterschiedslose Nichtdualität. Wie Feuer nach dem Verbrennen des Brennstoffs bleibt reines Bewusstsein. Turiya ist wort- und gedankenjenseits; Om ist seine vierfache Lautgestalt. Namen und Formen erscheinen nur auf dieser Grundlage, ohne wirkliche Trennung. Der Text zitiert die Mandukya-Lehre von der „unmessbaren“ vierten Silbe. Der Nrisimha-Mantraraja wird schließlich als Mittel zur Erkenntnis dieses Turiya beschrieben: Er offenbart den Atman, löst Nichtwissen und Bindung und verweist auf die eine, wonnevolle Grundlage. So soll der Atman als höchstes Brahman und Nrisimha erkannt werden.

U3a. A als erste Matra und erste Zeile
Die erste Matra des Pranava entspricht dem ersten Versfuß des Mantraraja. Sie ist Erde, A-Laut, Rigveda, Brahma, Vasus, Gayatri und Garhapatya-Feuer. In allen Versfüßen soll zugleich die vierfache Struktur aus Grobem, Feinem, Samen und Zeuge erkannt werden.

U3b. U als zweite Matra und zweite Zeile
Die zweite Matra ist Luftraum, U-Laut, Yajurveda, Vishnu, Rudras, Trishtubh und Dakshina-Feuer. Auch diese Zeile wird vierwesentlich als grob, fein, samenhaft und zeugenhaft betrachtet.

U3c. M und die dritte Matra
Die dritte Matra ist Himmel, M-Laut, Samaveda, Rudra, Adityas, Jagati und Ahavaniya-Feuer. Die abschließende halbe Matra wird mit Soma-Welt, Om, Atharvaveda, Weltbrand, Maruts, Viraj, dem einen Rishi und der leuchtenden Kraft verbunden.

U3d. Meditative Rücknahme der Vielheit
Der Übende soll die Matras ineinander erkennen, Ota, Anujnatri, Anujna und Avikalpa meditieren und die Vielheit darin „verschlingen“, also zurücknehmen. Nach innerer Erfahrung und Aufhebung der Weltentfaltung werden A, U, M und Om in verschiedenen inneren Zentren als Brahma, Vishnu, Rudra und Sarveshvara verehrt. Danach werden die drei Gottheiten sowohl unterschieden als auch ununterschieden betrachtet. Der grobe Körper wird im feinen, der feine im ursächlichen und alles im Bewusstseinslicht des Atman zurückgenommen, bis die unterschiedslose Grundlage allein bleibt.

U4a. Atman, Brahman, Om und Nrisimha
Der Atman als höchstes Brahman und Om, der an der Spitze des Om als Turiya erglänzt, soll durch die Anushtubh verehrt, in Om zusammengefasst und als „Ich“ erkannt werden. Derselbe Atman wird als der elffache Nrisimha der elf Wörter des Mantraraja betrachtet. Die neun ersten Prädikate werden in der Fülle von Sat-Chit-Ananda gesammelt; das eigene „Ich“ wird mit Brahman vereinigt. Nrisimha ist überall und jederzeit das Selbst aller und „verschlingt“ alles Bedingte. Er ist Turiya, Ugra, Vira, Mahan, Vishnu, Jvalan, Sarvatomukha, Nrisimha, Bhishana, Bhadra, Mrityumrityu, Namami und Aham. So wird die Mantra-Meditation zum Yoga der Identität von Atman und Brahman.

U4b. Bildvers: Der Löwe verschlingt die Unwirklichkeit
Der Bildvers fordert dazu auf, den Löwen fest zu gründen, die „Kinder“ – die aus den Gunas hervorgehenden Sinnendinge – zu binden, sie mit den Hörnern des Om-Stiers zu überwinden und die zuckende Unwirklichkeit dem Löwen zum Verschlingen zu geben. Wer so übt, wird im Text „Vira“, ein spiritueller Held, genannt.

U4c. Bildvers: Nrisimha erscheint selbst
„Nachdem er die von den Hörnern durchbohrten ‚Füße‘ berührt, sie überwunden und selbst verschlungen, sich verneigt und vielfach geschaut hat, erscheint Nrisimha selbst.“ Der Vers fasst die symbolische Rücknahme der Vielheit in die eine Wirklichkeit zusammen.

U5a. A – der völlig Erlangte
Der A-Laut wird als „am vollständigsten erlangt“ gedeutet und auf den Atman-Nrisimha-Brahman bezogen. Er ist Zeuge, Herr und allgegenwärtig; die ganze Welt ist nur Atman und gegenüber ihm Maya. Alle elf Prädikate des Mantraraja werden von dieser vollkommenen Erreichbarkeit her gelesen. Wer erkennt, dass Nrisimha der Atman und Brahman ist, wird als wunschlos, frei von Begehren, erfüllten Begehrens und auf den Atman allein gerichtet beschrieben; seine Lebenskräfte gehen nicht fort, sondern lösen sich hier in Brahman.

U5b. U – der Erhabenste
Der U-Laut wird als „der Erhabenste“ gedeutet und auf denselben Atman-Nrisimha-Brahman bezogen. Er ist die Wirklichkeit selbst, weil es kein von ihm unabhängiges Licht oder Erkennen gibt. Er ist selbstleuchtend und ungebunden. Alle elf Nrisimha-Prädikate werden nun von dieser höchsten Erhabenheit her verstanden. Die Frucht ist wiederum die Erkenntnis des Atman als Nrisimha und das wunschlose Aufgehen in Brahman.

U5c. M – die große Macht
Der M-Laut wird als Mahavibhuti, große allumfassende Macht, gedeutet. Der Atman-Nrisimha ist unbegrenzt, ungeteilt und selbstleuchtend; Brahman ist allwissend und Träger der großen Maya und Macht. Alle elf Mantra-Prädikate werden als Ausdruck dieser Mahavibhuti gelesen. Durch A und U soll man den Atman als völlig erlangt, höchsterhaben, reines Bewusstsein, Allseher, Allzeuge, alles in sich Aufnehmenden und Ort aller Liebe erkennen; durch M als das höchste, eine Sat-Chit-Ananda-Brahman. Wer dies erkennt, ist nach Prajapatis Lehre wunschlos und geht als Brahman in Brahman ein.

U6a. Das dämonische Böse wird in Bewusstseinslicht verwandelt
Die Götter wollen den Atman erkennen, werden aber vom „dämonischen Bösen“ ergriffen. Durch die Nrisimha-Anushtubh erkennen sie das Turiya des Turiya zunächst paarweise als Ugra und Nicht-Ugra, Vira und Nicht-Vira usw. Darauf verwandelt sich das Böse in ein Licht aus Sein, Bewusstsein und Wonne. Wer noch nicht vollständig geläutert ist, soll nach dem Text diese Kontemplation nutzen. Die Götter streben jedoch über jede Zweiheit hinaus, suchen dasselbe Turiya des Turiya und ruhen durch den Pranava darin. Das Licht erscheint nun als jenseits von Licht und Nichtlicht: nichtdual, undenkbar, ohne Merkmal, selbstleuchtend und wonnevoll. Darauf geben die Götter das Verlangen nach Kindern, Besitz und Welten samt seinen Mitteln auf; sie leben besitzlos und konventionsfrei, friedvoll, beherrscht, entsagend, geduldig und gesammelt, im Atman erfreut. Im Pranava als höchstem Brahman gelangen sie zur Vollendung und schauen das höchste Brahman im eigenen Selbst.

U6b. Der dreihörnige Bildvers
Der rätselhafte Bildvers verbindet den „hornlosen“ Turiya mit den drei Hörnern A, U und M und den Löwen mit denselben Lauten. Die drei Götter verehren diese Einheit. Das Bild verweist darauf, die Dreiheit der Lautgestalten in der nichtdualen Grundlage zu sammeln.

U7a. A, U und M als Atman und Brahman
Prajapati lehrt drei spielerisch-etymologische Weisen, A, U und M zu verbinden. Erstens wird der Atman durch Eigenschaften wie ungeboren, nichtalternd, unsterblich, furchtlos und nichtdual mit A gesucht; der „Löwe“ wird durch mit U anlautende Bedeutungen wie Erhabenheit, Hervorbringen und Emporheben gesucht; mit M wird er als groß, mächtig, befreit, hochbewusst und hochwonnevoll mit dem Atman vereinigt. Zweitens wird Aham, „ich“, als Name des allinneren Atman verstanden; alles ist Sat-Chit-Ananda-Brahman, das mit M verbunden wird, während U als bestätigendes „Ja“ die Identität vermittelt. Drittens wird die ganze Welt als Brahman gelesen und der Atman als innerer Lenker und Zeuge, in den beim Schlaf die Welt eingeht und aus dem sie beim Erwachen hervorgeht. In allen drei Betrachtungen soll die scheinbare Zweiheit von Atman und Brahman durch Om aufgehoben werden. Der Erkennende wird als körperlos im metaphysischen Sinn, jenseits begrenzender Organe und Pranas, nur Sat-Chit-Ananda und selbstherrlich beschrieben.

U7b. Bildvers der drei Hörner
„Ziehe das halbe Horn zum Horn heran und verbinde es durch dieses Horn; binde dieses Horn im höchsten Horn auch durch jenes.“ In der Symbolsprache des Abschnitts stehen die Hörner für A, U und M, die in der Einheit von Atman und Brahman zusammengeführt werden.

U8a. Ota – in allem eingewoben und doch ungebunden
Der Atman-Nrisimha ist als Ota in alles „eingewoben“, weil die ganze Welt in ihm ist und er das Selbst von allem ist. In Wahrheit ist er jedoch nicht gebunden oder verflochten: Er ist nichtdual, einzig, ohne Unterschiede, ganz Sein, Bewusstsein und Wonne. Auch Om wird als in die Welt eingewoben verstanden, weil Om als bejahender Laut mit Rede und Rede mit der benannten Welt verbunden ist. Atman und Om sind so in der höchsten Wirklichkeit eins: das Unsterbliche, Furchtlose, Brahman.

U8b. Anujnatri – der Bejaher
Der Atman ist Anujnatri, der „Bejaher“ oder Erlaubende, weil er der gesamten Welt sein Selbstsein verleiht. Zugleich ist er in Wahrheit nicht handelnder Bejaher, denn er ist ungebunden und unveränderlich. Auch Om ist der bejahende Laut. Rede bejaht und benennt die Welt; Bewusstsein macht die an sich selbstlose Erscheinung zum erfahrenen Ganzen. Daher sind Atman und Om im höchsten Herrn eins und werden als unsterbliches, furchtloses Brahman bezeichnet.

U8c. Anujna – reine Bejahung
Der Atman wird als Anujna, reine Bejahung, bezeichnet, weil er eine Fülle von Bewusstsein ist und vor allem als selbstleuchtende Erkenntnis steht. Auch Om ist Bejahung: Om bejaht, Rede bejaht, und Bewusstsein ist die eigentliche Grundlage jeder Bejahung. In dieser Sicht sind Om und Atman eins im unsterblichen und furchtlosen Brahman.

U8d. Avikalpa – unterschiedslose Nichtdualität
Der Atman ist Avikalpa, ohne begriffliche Unterscheidung, weil er ohne Zweites ist; ebenso Om. In der höchsten Wirklichkeit besteht keine wirkliche Spaltung. Wer dort Vielheit als letztgültig annimmt, so warnt der Text, gerät „von Tod zu Tod“. Der Atman ist das nichtduale, selbstleuchtende, höchste Wonne-Wesen – das Unsterbliche, Furchtlose, Brahman.

U9a. Atman, Maya, Jiva und Ishvara
Die Götter bitten Prajapati erneut, den Atman als Om zu lehren. Der Atman-Nrisimha ist Zeuge und Einwilliger, reines Bewusstsein und unveränderlicher Wahrnehmer; eine wirkliche Zweiheit lässt sich nicht begründen. Nur durch Maya erscheint ein Zweites. Der Atman allein ist das Höchste und das Selbst von allem; die Welt der Unwissenheit erscheint in Maya. Obwohl selbstleuchtend, „erkennt“ der Atman kein ihm gegenüberstehendes Objekt: sein Erkennen ist unmittelbare Erfahrung. Maya wird als dunkle, trügerische Erscheinungsmacht beschrieben, die bald Sein, bald Nichtsein vorspiegelt. Wie ein Banyan-Samen die Kraft zu vielen Bäumen enthält, erscheint die eine Maya als viele Felder und lässt Jiva und Ishvara hervortreten. In ihren Gunas erscheint sie als Brahma, Vishnu und Shiva. Der eine Atman wird scheinbar als Jiva, regelnder Ishvara und allumfassender Hiranyagarbha dreifach. Nachdem er Elemente, Sinne, Viraj, Gottheiten und Hüllen hervorgebracht hat und in sie eingegangen ist, bleibt er in Wahrheit unbewegt und erscheint nur durch Maya als handelnd und verwirrt.

U9b. Der selbstleuchtende Atman und das Paradox des Sehens
Der zweitlose Atman wird als reines Sein, ewig, rein, erwacht, wahr, frei, makellos, allgegenwärtig und als Selbstwonne beschrieben. Nur Sein ist unmittelbar gegeben; dieses Sein ist das anfangslose Brahman. In dem selbstleuchtenden, unveränderlichen Allzeugen kann Unwissenheit keine letzte Wirklichkeit haben. Vishnu, Ishana, Brahma und alles andere sind nicht außerhalb dieses einen Selbst. Der Atman ruht in seiner eigenen Herrlichkeit, unabhängig, einzig und als Zeuge. Im Dialog fragt Prajapati die Götter, ob sie ihn sehen. Sie meinen, ihn zu sehen; er weist darauf hin, dass der Zeuge kein kleines Objekt und kein zweites Gegenüber ist. „Ihr selbst seid er; das Licht, mit dem ihr leuchtet, ist euer eigenes.“ Gerade weil der Atman ungebunden ist, kann er nicht wie ein Objekt gesehen werden. Die Götter erkennen schließlich, dass er jenseits des Gewussten und Ungewussten ist. Prajapati nennt dieses Brahman ewig, rein, frei, wahr, fein, vollständig, nichtdual und nur Sat-Chit-Ananda.

U9c. Jenseits aller Eigenschaften – Om als Hinweis
Die Weisen schauen das, was weder Klang noch Berührung, Gestalt, Geschmack oder Geruch ist; es kann nicht gesprochen, ergriffen, gegangen, fortgegeben, mit Geist, Buddhi oder Ichfunktion objektiviert werden. Es ist jenseits von Prana-Funktionen, Sinnen und Objekten, ohne Merkmal, Anhaftung, Guna, Veränderung und Maya; furchtlos und nur durch die Upanishaden als selbstleuchtende nichtduale Wirklichkeit angezeigt. Prajapati fordert die Götter auf, dies in der Formel „Hamsa – So’ham“ und in Om als das eigene Selbst zu erkennen. Die Götter sagen: „Wir sehen ihn und sehen ihn doch nicht; wir können ihn nicht aussprechen.“ Prajapati erklärt, dass die Bejahung selbst der Atman ist. Die Unterweisung endet in Verehrung, Staunen und dem Eingeständnis, dass die Wirklichkeit nicht als Objekt festgelegt werden kann.

U9d. Schlussvers
„Das Eingewobene erkenne durch den Eingewobenen; erkenne den inneren Bejaher; erlange die nichtduale Bejahung und gehe zum Zeugen.“ Der Schlussvers fasst die vier Schlüsselbegriffe Ota, Anujnatri, Anujna und den über allem stehenden Zeugen zusammen.

Abschließendes Shanti-Mantra. Heil und Frieden
„Om. Ihr Götter, mögen wir mit den Ohren Heilvolles hören und mit den Augen Heilvolles sehen. Mit festen Gliedern und euch preisend mögen wir die gottgegebene Lebensspanne erfüllen. Heil gewähre uns Indra; Heil Pushan; Heil Tarkshya; Heil Brihaspati. Om. Frieden, Frieden, Frieden.“

Die wichtigsten Empfehlungen für ernsthafte spirituelle Aspiranten

1. Verbinde Mantra mit Erkenntnis. Wiederholung allein ist in dieser Upanishad nicht das letzte Ziel. Der Mantraraja soll vom äußeren Klang zur Erkenntnis des furchtlosen Atman führen.
2. Beobachte Wachen, Traum und Tiefschlaf. Alle wechselnden Zustände werden vom selben Bewusstsein bezeugt. Meditiere über das, was in allen Zuständen gegenwärtig bleibt.
3. Gehe über Furcht und Todesidentifikation hinaus. Mṛtyumṛtyu, „Tod des Todes“, kann als Einladung verstanden werden, dich nicht mit dem vergänglichen Körper-Geist-Komplex gleichzusetzen.
4. Läutere Begehren und übe Entsagung. Die Uttara Tapaniya verbindet höchste Erkenntnis ausdrücklich mit dem Loslassen von Besitz-, Status- und Weltbegehren und mit Shama, Dama, Titiksha und Sammlung.
5. Erkenne Nichtdualität ohne die Hingabe abzuwerten. Nrisimha wird zuerst verehrt und schließlich als das eigene Selbst erkannt. Bhakti und Jnana können sich auf einem reifen spirituellen Weg gegenseitig vertiefen.

Siehe auch

• Narasimha
• Nrisimha Purva Tapaniya Upanishad
• Nrisimha Uttara Tapaniya Upanishad
• Vishnu
• Om
• Mandukya Upanishad
• Atman
• Brahman
• Turiya
• Maya
• Bhakti Yoga
• Jnana Yoga

Literatur und Quellen

• Sanskrit Documents: Nṛsiṃhatāpanīyopaniṣat – vollständiger Sanskrittext in Devanagari und IAST.
• Paul Deussen: Sechzig Upanishad's des Veda, Übersetzung und Erläuterungen zur Nrisimha Purva und Uttara Tapaniya Upanishad.
• Muktika Upanishad: traditionelle Liste der 108 Upanishaden.
• Bestehende Yoga-Wiki-Seiten zur Nrisimha Purva Tapaniya Upanishad und Nrisimha Uttara Tapaniya Upanishad wurden als Vergleich herangezogen.

Redaktioneller Hinweis: Die deutsche Fassung wurde für diesen Artikel neu formuliert und mit der Sanskrit-Textgrundlage sowie klassischen Vergleichsübersetzungen abgeglichen. Bei langen Prosapassagen werden eng verbundene Wörter in der Wort-für-Wort-Übersetzung teilweise als Sinngruppe behandelt. Traditionelle magische Wirkungsbehauptungen und soziale Ausschlussregeln werden als Quelleninhalt dokumentiert, nicht als moderne Tatsachen- oder Normbehauptungen.

Weblinks

• Yoga
• Meditation

Seminare

Jnana Yoga und Philosophie

15.11.2026 - 20.11.2026 Aus der Tiefe des Herzens antworten

In diesem Praxisseminar beschreiten wir den Weg fundamentalen Gewahrseins durch intuitive Antworten aus dem Herzen. Antworten, die sich aus unserem wah…

Michael Büchel, Roswitha Breitkopf

29.11.2026 - 06.12.2026 Spirituelle Sterbebegleiter Ausbildung

Immer mehr Menschen wollen sich aktiv und offen mit Sterben und Tod beschäftigen und dabei zu einem neuen spirituellen Verständnis von Vergänglichkei…

Sukhavati Kusch

Bhakti Yoga

06.10.2026 - 06.10.2026 Mantra-Konzert

Aleah Gandarvika & Friends
18:45-19:45 Uhr

Aleah Gandarvika

09.10.2026 - 11.10.2026 Harmonium Lernseminar

Lerne, Harmonium zu spielen! Wenn vorhanden, bitte eigenes Harmonium mitbringen. Keine Vorkenntnisse nötig.

Nora Aouda

Meditation

09.10.2026 - 11.10.2026 Meditation Intensiv Schweigend

Mit Meditation, Yoga und Mantra-Singen tauchst du in deine innere Welt. Ein Intensivseminar mit täglichen langen Meditationssitzungen, zwei Yoga-Stunde…

Dana Oerding

09.10.2026 - 11.10.2026 Meditation Intensiv Schweigend

Mit Meditation, Yoga und Mantra-Singen tauchst du in deine innere Welt. Ein Intensivseminar mit täglichen langen Meditationssitzungen, zwei Yoga-Stunde…

Shankari Winkelbauer,